7 Sammu Targa Tööstuseni – Nutika Ettevõtluse Päev.

Autor: Lauri Antalainen

Digiwise’i vanemkonsultant Lauri Antalainen osales 7. oktoobril Tartu Linnavalitsuse kutsel Nutika Ettevõtluse Päeval, kus tutvustas digitaliseerimise ja protsessiarenduse printsiipe tööstusettevõtetes. Lauri ettekande pealkiri oli “7 Sammu Targa Tööstuseni” ning ettekanne on järelvaadatav Tartu Linnavalitsuse Facebooki lehel. Link: https://www.facebook.com/watch/?v=3361632300556494 (ettekanne algab täpselt 5:00:00)

Lisaks Digiwise’le esinesid Nutika Ettevõtluse päeval ettekannetega ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi, Saint Gobaini ja Ektaco spetsialistid.

Kuidas viia läbi digitaliseerimist?

Autor: Lauri Antalainen

Mis on digitaliseerimine?

Minu definitsioon on: Digitaliseerimine on protsesside arendamine läbi infotehnoloogia rakendamise. Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu sõnapaarile „protsesside arendamine“ – mõne tehnoloogia rakendamine või tarkvara kasutusele võtmine ei ole kunagi eesmärgiks omaette, vaid vahendiks protsesside efektiivsemaks muutmisele. Seega ei ole õige digitaliseerimist vaadelda kui mõne tarkvara rakendamist, vaid kui olulist organisatsioonisisest protsessi muutust, mida viiakse ellu (muuhulgas) tarkvara abil.

Digitaliseerimine algab digiauditi elluviimisest

Korralikult läbimõeldud ja ette valmistatud digitaliseerimisprojekt algab digiauditi elluviimisest. Digidiagnostika (ka digiaudit) on süsteemne analüüs ettevõtte protsesside arendamise võimalustest läbi digitaliseerimis- ja automatiseerimislahenduste rakendamise.

Digidiagnostika elluviimise esimeseks sammuks on olemasolevate (AS-IS) protsesside kaardistamine. Kaardistamise käigus kirjeldatakse detailselt protsessid ja nendega seotud probleemid ja kitsaskohad. Kaardistamine tuleb ellu viia detailselt, kirjeldades iga äriprotsessi juures tegutsevate töötajate rollid, nende poolt kasutatavad lahendused, protsesside infovood ja ärireeglid. See teave aitab mõista võimalikke piiranguid protsessimuudatuste tegemisel ning näha ette võimalusi protsessistandardite kehtestamiseks.

Kui AS-IS protsessid kirjeldatud, on järgmiseks sammuks uute (TO-BE) protsesside väljatöötamine. TO-BE protsesside väljatöötamisel on eesmärgiks olulisemad AS-IS protsesside probleemid ja kitsaskohad elimineerida. Eraldi tuuakse välja erinevused võrreldes AS-IS protsessidega ning kirjeldatakse ka lahendused probleemidele ja kitsaskohtadele. Tuuakse välja ärinõuded kasutusele võetavatele tehnoloogilistele lahendustele (nt tarkvarale) ja soovituslikud tarkvarad.

Selle etapiga lõpeb digidiarnostika läbiviimine, valmib digidiagnostika raport ning saab asuda juurutama protsessimuudatusi.

Lahenduste väljavalimine ja juurutamine

Kui digidiagnostika on läbi viidud korrektselt, on olemas kirjeldused protsessimuudatustest ja ärinõuetest kasutusele võetava(te)le lahendus(t)ele ning ka soovitused ühe või mitme tarkvara kaalumiseks. Ärinõuete ja protsessimuudatuste kirjeldused on siinkohal kriitilise tähtsusega, sest võimaldavad konkreetset lahendust tarnival ettevõttel – kes huvide konflikti tõttu ei saa olla samas ka digiauditi läbiviija – seadistada tarkvara ja juurutada see ettevõtte jaoks optimaalseimal moel. Väheoluline pole ka soovitused kasutusele võetava tarkvara osas – digidiagnostika läbiviijal on parim arusaam ettevõtte jaoks optimaalseimatest lahendustest. Nagu mööblipoodi ostetud söögilauale pole mõtet järgi minna suure Scania veokiga, pole ka paljudel juhtudel vajadust ega ka mõtet rakendada eriti kallist ja võimsat IT-lahendust, mille funktsionaalsusest kasutaks ettevõte ära vaid murdosa.

Kui lahendus välja valitud, tuleb see juurutada. Tarkvara juurutamise triviaalsem osa on selle installeerimise ja isegi liidestamise läbiviimine; kogemus näitab, et märksa enam probleeme tekib reeglina protsessimuudatuste juurutamisel – kuna digitaliseerimisprojekt toob endaga kaasa protsessimuudatused, tähendab see alati ka töötajate seniste tegevusmustrite ja harjumuste muutmist. Mõningate tarkvarade (näiteks ERP-süsteemide) puhul aitab juurutamisega kaasa lahenduse tarnija; teistel puhkudel saab juurutamise teostada majasiseselt.

Ühe läbiviidud digiauditi alusel saab ellu viia mitmeid digitaliseerimisprojekte. Digiauditi/digidiagnostika raporti üheks osaks on Digitaliseerimise Teekaart, milles tuuakse välja soovitused lähiaastate digitaliseerimisprojektide elluviimiseks. Digiwise saab teid aidata nii digidiagnostika läbiviimisel, digitaliseerimisprojektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel kui ka nurjunud digitaliseerimisprojektide edukal lõpetamisel. Huvi korral võtke ühendust info/at/digiwise.ee.

Tõhus ja lihtne meetod laohalduses – Kanban.

Autor: Lauri Antalainen

Probleemid laohalduses

Kui tootmisega tegelev ettevõte pole veel oma põhiprotsesside digitaliseerimiseni jõudnud, on just laohaldus valdkond, kus tihti olulisi probleeme esineb. Näiteks võib mõni toote tootmiseks vajaliku komponendi laovaru olla otsa saanud ning vastava toote tootmise jätkamine eeldab komponendi või materjali juurde tellimist, mis pikema tarneaja puhul võib osutuda ajamahukaks ja tekitada probleeme klientidele lubatud tähtaegade täitmisel.

Selle riski minimeerimiseks on mitmetes tööstustes rakendatud süsteem, kus tootmise või lao või ostu eest vastutav isik käib igapäevaselt laos, veendumaks, et kõikide olulisemate materjalide laovarud on piisavad. Taoline „igapäevase inventuuri“ süsteem on aga kulukas ning võib endiselt tekitada probleeme ja inimlike vigade tekkimist. Lisaks on sellise süsteemi puhul laos hoitav materjalivaru tihti märksa suurem optimaalselt, põhjustades raiskamist ja hoides kinni käibevahendeid.

Mis on Kanban süsteem?

Õnneks on olemas lihtne, ent samas tõhus, meetod digitaliseerimata laohalduse kontrolli alla saamiseks ja keskmise laovaru vähendamiseks – kanban laosüsteemi rakendamine. Kanban laosüsteemi kandev mõte on lihtne – laovarude täiendamise vajadust tähistava signaali tekitamine. Selline signaal saavutatakse läbi nö minimaalse laovaru visuaalse eristamise ülejäänud (tellitav kogus – minimaalne kogus) laovarust ning selle laovaru ammendumisel juurde tellimise protsessi käivitamine.

Eristamiseks luuakse kanban süsteemis ühele komponendile või materjalile kaks teineteise vahetus läheduses asuvat laoasukohta. Näiteks võib hoida minimaalset laovaru alumisel riiulil (asukoht 2) ja ülejäänud varu ülemisel riiulil (asukoht 1) või hoida neid isegi ühel riiulil, asetades märgistatud paberilehe minimaalse koguse ja ülejäänud koguse vahele. Väiksemate detailide puhul on levinud praktika kahe karbi või kasti kasutamine.

 

Pilt 1. Kanban süsteem – esimese kasti tühjaks saades esitatakse uus tellimus komponendile (antud pildil – ravimile). Tagumises kastis on turvavaru, ehk varu, mida kasutatakse kuni tellitud kaup kohale jõuab. Kauba kohale jõudes täidetakse kõigepealt tagumine kast selleks ette nähtud koguseni ning ülejäänud paigutatakse esimesse kasti.

 

Oluline on sealjuures läbi mõelda, mis protsess käivitub, kui jõutakse minimaalset kogust tähistava märgistuseni. Ka siin on mitmeid erinevaid võimalusi. Pildil 1 näidatud lahenduse puhul pööratakse kaupa kirjeldav kaart tagurpidi – kaardi tagumine pool on punane ning see signaliseerib regulaarselt ladu külastavale vastutavale töötajale vajadust tellimuse esitamiseks. Tihti kasutatakse lahendust, kus kahte kogust eristava paberilehe nähtavale ilmnemise puhul viiakse see paberileht kontorisse või ostuosakonda ning seal esitatakse uus tellimus.

 

 

Kuidas Kanban süsteemi rakendada?

Kanban süsteemi rakendades on oluline läbi mõelda, milliste komponentide või ostuartiklite puhul seda rakendada ning millised peaksid olema miinimumkogused ja tellitavad kogused selleks, et tarne ootamise ajaks piisaks lattu jäävast miinimumkogusest. Iga artikli puhul võib see kogus olla erinev, olenevalt tarnijate tingimustest ning materjali kulust tootmises. Süsteemi luues tuleb olla paindlik ning ka valmis süsteemi kohandamiseks.

Korralikult läbi mõeldud ja juurutatud kanban süsteem on vägagi tõhus, minimeerides laovarude lõppemisest tekkivad tööseisakud ning vähendades samaaegselt keskmist laovaru. Süsteem on sedavõrd hästi toimiv, et olen näinud ühte tööstust, kus vaatamata lao digitaliseerimisele jäeti pooltoodangu lao standardkomponentide osas toimima ka seni kasutusel olnud kanban süsteem.

Kui lao digitaliseerimist ei ole veel lähiajal plaanis ette võtta, soovitan kaaluda kanban süsteemi rakendamist. Juhul, kui plaanite aga ettevõtte protsesside (sh laohalduse) digitaliseerimisega lähitulevikus alustada, saavad Digiwise’i kogenud spetsialistid teid aidata teie ettevõtte jaoks sobivate lahenduste leidmisel ja juurutamisel. Huvi korral palume ühendust võtta: info/at/digiwise.ee.

Teekond Tööstus 4.0-i

Autor: Lauri Antalainen

Tootmisettevõtetes põhineb digitaalne transformatsioon andmetel, täpsemalt sellel, kuidas andmeid luuakse ja otsuste tegemiseks kasutatakse. Ehkki on selge, et Tööstus 4.0 rakendamiseks on vaja sobivaid seadmeid, jääb lihtsalt sobivast riistvarast ja seadmetest üksi väheks. Seega on Tööstus 4.0 rakendamiseks vaja andmete loomine ja kasutamine operatiivsete otsuste tegemisel esikohale seada ning seda analüüsida. Teekonnast Tööstus 4.0-ni annab parema ettekujutuse alljärgnev joonis.

Alguses on kõik lihtne..

(1) Kõige esmasel tasandil digitaalsed andmed puuduvad, mistõttu kõik otsused tehakse „kõhutunde“ alusel. Tegevjuht veedab suurema osa oma tööajast tootmistsehhis seadmetega töötades ja tootmist jälgides.

(2) Kui ettevõte kasvab ja tegevjuht ei saa enam kogu aeg tootmistsehhis viibida, võetakse kasutusele tabelipõhine lahendus (tüüpiliselt Excel või Sheets) andmete talletamiseks. Alguses kasutatakse tabeleid peamiselt tootmise lühiajaliseks planeerimiseks. Otsused tehakse üldjuhul ikka veel kõhutunde alusel.

Tekib vajadus süstematiseeritud ressursiplaneerimise järele

(3) Kui ettevõte muutub keerukamaks, muutuvad keerukamaks ka tabelid. Nüüd on neid palju ja neid kasutatakse erinevatel planeerimise ja analüüsimise eesmärkidel. Tabelitesse lisatud andmeid kasutatakse omahindade arvutamiseks ja lihtsaks materjalide kuluarvestuseks. Tabelitesse kogutud andmed ja statistika on tehtavate otsuste aluseks.

(4) Teatud hetkest alates hakkavad tabelisüsteemi piirangud andma endast märku kvaliteediprobleemidena – tähtajad jäävad korduvalt täitmata ning vigade ja praagi hulk kasvab. Puudub hea ülevaade, mis töökeskustes toimub ja millal üks või teine töö valmis saab. Seetõttu protsessid optimeeritakse ja võetakse kasutusele ettevõtte ressursside planeerimise / materjalivajaduse planeerimise (ERP/MRP) süsteem. Õigesti rakendatud ERP-süsteem annab hea ülevaate tootmistsehhis toimuvast ja võimaldab prognoosida tarneaegu. ERP hakkab ka näitama, millal tellida tooraineid või millal teatud tooteid valmistada.

Liidestamine ja automatiseerimine

(5) Ettevõte kasvab edasi ning ehkki tootmise planeerimine ja tootmine toimivad üsna hästi, tekivad probleemid teistes valdkondades. Need probleemid võivad ilmneda äritegevuse erinevate aspektide näol, näiteks laohalduses – laost õigete toodete või pooltoodete leidmiseks kulub üha rohkem aega ja vaeva. Klientide tellimused on suurenenud ja tellimuste komplekteerimisel tehtavad vead lõppevad kliendikaebustega. Seetõttu rakendatakse täiendavaid lahendusi laohalduse ja teiste äritegevuse osade digitaliseerimiseks. Need süsteemid integreeritakse nüüd omavahel ja ERP-iga, mis võimaldab mitmed äritegevuse aspektid automatiseerida. Kõiki toiminguid teostavad inimesed, ent otsuste tegemist toetavad vahendid pakuvad võimalusi ja mõjutavad otsuste tegemist.

(6) Reaalajas andmete kogumiseks ja kasutamiseks rakendatakse täiendavaid lahendusi. Kõik erinevatest allikatest kogutud andmed on reaalajas ja nendele andmetele tuginedes töötatakse välja ning rakendatakse tehisintelligentsilahendusi järgmiste äritegevuse osade automatiseerimiseks. Mitmeid otsuseid (nt tootmisplaan) tehakse ja tegevusi viiakse inimese järelevalvel ja heakskiidul läbi autonoomselt.

Tööstus 4.0 valmidus on loodud

(7) Kõik süsteemid integreeritakse ühte andmeruumi, kus kõiki andmeid luuakse ja kasutatakse reaalajas. Kõigi oluliste otsuste tegemiseks rakendatakse tehisintellekti. Otsuseid ja tegevusi viiakse inimese järelevalve all läbi autonoomselt. Tähtsate otsuste korral saab inimene sekkuda ja otsust muuta.

Tööstus 4.0 põhimõtete rakendamine nõuab aega ja tööd ning protsessi etappide vahele jätmine on tavaliselt keeruline. Nagu eespool mainitud, peavad andmete loomise ja kasutamise vallas tehtavate edusammudega kaasas käima investeeringud sobivatesse seadmetesse ja tarkvarasse. Sellest teemast eespool kirjeldatu kohaselt mõtlemine annab häid vihjeid selle kohta, milliseid investeeringuid teel Tööstus 4.0 poole prioriteediks seada.

Digiwise aitab ettevõtteid protsesside arendamisel ja digitaliseerimisel. Meil on pikaajaline kogemus metalli-, puidu-, toiduainete-, mööbli jt. tööstuste digitaliseerimisel. Huvi korral palume ühendust võtta: info/at/digiwise.ee.