Digitaliseerimise võlud ja valud

Autor: Elo Gaver

Selleaastane tööstusettevõtetele suunatud konverents „Smart Manufacturing Meetup“ keskendus  aktuaalsetele ja praktilist väärtust omavatele ettekannetele. Päeva jooksul räägiti nii maailmamajandusest ja selle mõjust Eestile, ettevõtte tulemuslikust juhtimisest, riigi rollist tööstuse arengu haldamisel kui ka digitaliseerimisest.

Digiwise-i vanemkonsultant Lauri Antalainen juhtis diskussioonipaneeli pealkirjaga „Digitaliseerimise võlud ja valud,“ milles otsiti vastuseid küsimustele kas, miks, millal, kuidas digitaliseerida?

Vestlusringis osalenud Aleksandr Miina (Lean Digital), Juhan-Madis Pukk (Flowit) ja Reigo Rusing (Balsnack) tõid kordamööda näiteid erinevatest reaalsetest kliendiolukordadest, ilmestamaks, mida on vaja digitaliseerimisel silmas pidada. Lauri Antalainen defineeris vestluse alguses digitaliseerimist kui ettevõtte protsesside tõhustamist või probleemide lahendamist digitaalsete vahendite abil ning kõik olid ühel meelel, et ilma ettevõttepoolse selge sihita pole digitaliseerimisest erilist kasu.

Aleksandr Miina rääkis omast kogemusest, kuidas mõnikord nähakse digitaliseerimist rohelise nupuna, mis kõik ettevõtte probleemid hoobilt lahendab, kuid Juhan-Madis Pukk tõi sisse väga tabava näite, kuidas digitaliseerimist hoopis tootmishoone ehitusega võrrelda. Enne ehitusprotsessini jõudmist on ju vaja hoolikalt planeerida hoone otstarvet, suurust, ruumide paigutust ja muudki. Ning digitaliseerimine on tegelikult pidev protsess äriliste kitsaskohtade tuvastamiseks ja probleemide lahendamiseks.

Hoogsa arutelu käigus jagati palju praktilisi nõuandeid digitaliseerimisega alustamiseks. Eelkõige tulid jutuks digitaliseerimisega seotud valud ja toonitati, et põhjalik planeerimine koos selge kommunikatsiooniga on kõige alus. Soov ja vajadus digitaliseerimiseks peab tulema ettevõtte poolt ning ettevõte peab olema valmis, et selleks on vaja eraldada ka erinevaid ressursse. Lõppu jäi kõlama Reigo Rusingu mõte, et kui tervet digitaliseerimist korraga ei suuda, võib ka alustada mikrotasandist.

Link üritusele: Tööstuskonverents SMM – Tartu Ärinõuandla (arinouandla.ee)

Viis olulist põhjust, miks peaksid kohe digitaliseerima info liikumise tootmises.

Autor: Lauri Antalainen

Tootmise elluviimisel on oluline läbi mõelda, et kuidas toimub töökäskude edastamine tootmisse ning nende töökäskude elluviimise raporteerimine. Tootmise juhtimise korraldust saab hinnata selle digitaliseerituse järgi:

  • Skaala ühes otsas on täielikult paberivaba tootmine, kus nii töökäsud, nende raporteerimine, laokanded ja muud toimingud toimuvad täielikult digitaliseeritult ja reaalajas.
  • Skaala teises otsas on tootmine, milles töökäsud, -joonised ja muu info prinditakse kontoris välja, viiakse tootmisse, kus need paberid siis oma „ringi“ ära tehes koos tootmistöötaja poolt tehtud märkmetega tagasi kontorisse jõuavad. Kontoris kogub keegi need paberid kokku ning sisestab info reeglina kas raamatupidamisprogrammi või Excelisse.

Digitaliseerimata, paberipõhisel, tootmise juhtimisel on lisaks töötajate igapäevasele kilomeetrite pikkuseks kujunevale paberite transportimise tööle veel mitmeid teisigi olulisi puudujääke, mida saab digitaliseerimise abil likvideerida.

Viis olulist põhjust, miks peaksid info liikumise tootmises digitaliseerima on:

 

1. Järelkalkulatsioon ja omahinna arvestus

Järelkalkulatsiooni läbiviimine peaks olema iga tootmisettevõtte põhiprotsessi lahutamatu osa. Paraku seda endiselt paljudes ettevõtetes ei tehta (või tehakse vaid osaliselt), sest puudub järelkalkulatsiooni elluviimiseks vajalik info. See omakorda tähendab, et hinnapakkumiste aluseks olev toote ja tootmise omahinna arvestus (eelkalkulatsioon) on tihti ebatäpne ja klientidele pakutavad hinnad on mõnikord liialt kõrged ja teinekord liialt madalad. Veelgi problemaatilisem on sealjuures asjaolu, et liialt madala hinnaga tehtud pakkumised kipub ettevõte keskmisest tihedamini võitma, samal ajal kui liialt kõrge pakutud hinnaga tööd kaotab ta konkurentidele. Tulemuseks on madalam rentaablus ja käest lastud tööd.

 

Järelkalkulatsiooni läbiviimiseks on vaja järgmist digitaalset infot: toote tootmiseks tegelikult kulunud materjali kogust ja tööoperatsioonidele kulunud aega. Info kogumine eeldab töökeskuste põhist tööde raporteerimist ja tootmistellimustega seonduvate laokannete süsteemi olemasolu. Vaid digitaliseeritud protsessi puhul on võimalik tagada nii materjali- kui ka ajakulu piisavalt täpne arvestus.

 

2. Tootmistellimuste jälgimine ja osaline raporteerimine

Digitaliseerimata tootmise juhtimise oluliseks probleemiks on kontoris info puudumine ühe või teise tootmistellimuse staatuse kohta tootmises. Kliendi päringutele toote tarneaja kohta pole võimalik vastata ilma, et seda infot tootmispõrandalt küsida. Veelgi problemaatilisem on olukord, kus ühel või teisel põhjusel pole tootmistellimust võimalik lõpuni toota, aga sooviks juba toodetud positsioone või koguseid arvele võtta (ja potentsiaalselt ka kliendile lähetada). Paberi peal olevate töökäskude täidetuse osaline raporteerimine on keeruline ning nõuab palju väärtust mitte lisavaid tegevusi nii tootmises kui ka kontoris.

 

 

Tootmistellimuste osalise raporteerimise digitaliseerimiseks peaks olema töökeskuses kasutusel MRP funktsionaalsus, mis võimaldab tootmistellimuse osalist raporteerimist ning mis ideaalis genereeriks raporteerimata osale automaatselt uue töökäsu.

 

3. Liiniefektiivsuse (OEE – Overall Equipment Effectiveness) ja töökeskuste hõivatuse jälgimine

Töökeskuste hõivatuse jälgimise olulisusest on aru saadud juba aastaid tagasi ning mitmetes, ka muus osas nõrgalt digitaliseeritud, tootmistes on kasutusele võetud väliseid abivahendid liinide efektiivsuse ja taktiaegade mõõtmiseks ja visualiseerimiseks. Kuigi kasulikud, on selliste väliste abivahendite (eriti, kui nad pole liidestatud ettevõtte ERP-süsteemiga) kasutamisega seotud ka omad probleemid – normist/taktiaegadest kõrvalekaldumisega seonduvate nüansside kirjeldamine on tihti lisategevus, milleks tootmistöötajal pole aega või vastavat tööharjumust ning see jääb tihti tegemata. Tulemuseks on teadmine, et liiniefektiivsus oli madal, teadmiseta, mis oli selle põhjuseks ja mida saaks teha, et seda tulevikus ennetada.

Korralikult digitaliseeritud tootmiskäskude edastamine ja raporteerimine ning täiendava info – töökeskuses tegutsevate tööliste, töö tüüpide jms – digitaalne, reaalajas, käsitlemine viib liiniefektiivsuse jälgimise ja sellega seotud analüütika kvalitatiivselt uuele tasemele. Liiniefektiivsuse langus on koheselt seostatav erinevate parameetritega nagu töötaja, tootmistellimuse tüüp ja selle parameetrid, kasutatud tooraine jms. Lisaks teadmisele, et liiniefektiivsus on tasemel X, lisandub teadmine sellega seonduvatest asjaoludest. Tihti piisab hästi digitaliseeritud tootmistes liiniefektiivsuse jälgimiseks ettevõtte enda infosüsteemist ja väliseid abivahendeid polegi vaja.

 

4. Mittevastavuste info ja analüüs

Mittevastavuste (ehk praagi) jälgimist ja selle kohta info kogumist teostavad tänaseks juba valdav enamus Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid. Kui tootmispõrandal toimuv on digitaliseerimata, on tüüpiliselt lahenduseks paberileht, kuhu kirjutatakse etteantud vormis mittevastavuse kirjeldus ja tõenäoline põhjus. Need paberilehed kogutakse kokku, sisestatakse neis olev info Excelisse ja korra nädalas või kuus viiakse läbi koosolek selliste mittevastavuste info analüüsimiseks.

Sedalaadi info kogumine on kindlasti abiks, ent kaugeltki mitte nii tõhus, kui mittevastavuste info digitaalne kogumine struktureeritud ja digitaalselt töödeldaval kujul. Kui Excelisse kantud mittevastavuste analüüsil keskendutakse reeglina viimastele akuutsetele juhtumitele, siis struktureeritud, etteantud praagikoodidega ja konkreetsete tellimustega seostatav mittevastavuste info võimaldab hoida silmas „suurt pilti“ ning näha korrelatsioone mittevastavuse tekkimise ja töökeskuse/töölise/tehnoloogia/töö tüübi ja teiste parameetrite vahel. Vaid digitaalset ja struktuurset infot evides on võimalik vastu võtta andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid mittevastavuste edasiseks ennetamiseks.

 

 

5. Ärianalüütika (BI – business intelligence)

Viimaseks, ent väga oluliseks põhjuseks, miks tootmispõrandal toimuv digitaliseerida, on loodav võimekus viia ellu erineva iseloomuga ärianalüütikat. Tootmispõrandal toimuva juhtimine töökäskude edastamise ja raporteerimise näol tekitab hulgaliselt operatiivinfot, mis on märksa parema kvaliteediga (täpsem ja põhjalikum) kui käsitsi kogutud ja Excelisse talletatud info. Selliselt päevast-päeva kogunevat operatiivinfot saab hiljem kasutada erinevat tüüpi äriotsuste langetamiseks või toetamiseks nii investeeringute, personali, tootmise juhtimise jms seonduvate äriotsuste langetamisel.

 

 

Originaalis ilmus artikkel kahes osas Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised:

Info liikumise digitaliseerimise 2 põhjust tootmises: järelkalkulatsioon ja osaline raporteerimine – Tööstusuudised (toostusuudised.ee)

Lauri Antalainen: taktiaegade kõrvalekaldumise asjaolud jäävad tihti kirjeldamata – Tööstusuudised (toostusuudised.ee)

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi esimene lend.

Selle aasta märtsis alanud ja kolm kuud kestnud Digitaliseerimise Meistriklassi lõpetas edukalt 18 ettevõtet!

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga pakkusid digitaliseerimisest huvitatud tootmisettevõtetele arenguvõimaluse. Programmi raames said ettevõtted koos isikliku mentoriga koostada kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaani. Praktiliste juhiste ja mentori abiga alustati ettevõttes muutuste elluviimist.

Digiwise-i juhendada oli Meistriklassis kaks ettevõtet – Plastok ja Lasita Aken. Ettevõtete konkurentsis saavutasid nad vastavalt teise ja kolmanda koha Interconnect Product Assembly järel. Kohtade jagamisest olulisem on siiski mõtteviisi muutus, mida osalejad tõdesid – mõne tööprotsessi digitaliseerimise tulemusena tekib vaba ressurssi, mille saab suunata ettevõtte kasvuks.

Lasita Aken osales programmis, sest nad tundsid, et olemasolevate lahendustega enam kiiremini ja kaugemale ei purjeta. Programmi käigus leidsid nad võimaluse vähendada andmete sisestamisele kuluvat aega töötaja kohta kümnelt tunnilt kahele  ja tekkinud ajaressursi abil tootmismahtu suurendada 20% võrra.

Lisainfo ja Digitaliseerimise Meistriklass kevad 2022 programmi registreerimine on leitav siit: Digitaliseerimise meistriklassi esimese lennu kogemus – EAS

Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Digiwise ja TietoEVRY korraldavad digitaliseerimisteemalise veebiseminari „Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse“.

Seminari käigus vaadeldakse, kas ja kuidas oma ettevõtte protsesse digitaliseerimise kaudu efektiivsemaks muuta, millega on protsesside digitaliseerimisel vaja arvestada ning
jagatakse kogemusi ettetulnud praktikast.

Räägime andmetest, mis on ettevõttes vähemalt sama olulise kaaluga kui protsessid. Andmed on ettevõtte peamine vara juhtimisotsuste tegemisel ja protsesside efektiivsuse tagamisel.

Jagame näpunäiteid digiteekonna alustamisel ja projektide elluviimisel. Samuti tutvustame toetusmeetmeid, mis võivad abiks olla teekonna planeerimisel.

Teemasid avavad Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen ja TietoEVRY juhtivanalüütik Tarvo Avaste

Digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Autor: Elo Gaver

Digiwise-i vastutav konsultant Lauri Antalainen esines Elva ettevõtjate Mentorklubi veebiseminaril, kus osalesid digitaliseerimisest huvitatud ettevõtete esindajad Elva vallast. Õhtuse seminari käigus rääkis Lauri digitaliseerimisest erinevates ettevõtetes, arutleti ebaefektiivsuse tekkepõhjuste ning protsessiarenduse ja digitaliseerimise teemadel.

Nii teenus- kui tootmisettevõtete jaoks pakkus Lauri välja ka konkreetseid aspekte, millest alustada ning eesmärke, kuhu võiks digitaliseerimisega välja jõuda.

Lisaks praktiliste nõuannete jagamisele tõi Lauri ka näiteid oma töös ette tulnud olukordadest ning osalejatel oli võimalus küsida küsimusi nii asutusesisese suhtluse kui ka erinevate toetusmeedete kohta.

Digitaliseerimise meistriklass

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga kutsub tootmisettevõtteid DIGITALISEERIMISE MEISTRIKLASSI! Tegemist on kolmekuulise programmiga tootmisettevõtetele, kellel on tahtmine oma protsesse digitaliseerida. Digitaliseerimine annab ettevõtetele võimaluse vahele jätta nii mõnegi etapi, mille käigus võivad tekkida inimlikud vead andmete sisestamisel ja viivitused andmete liikumisel.

Tippkoolitajate ja isikliku mentori abiga leitakse sobivaim lahendus enim digitaliseerimist vajava protsessi jaoks. Vaadatakse üle, mis andmed on tegelikult vajalikud, kust nad tulevad, kuhu edasi liiguvad ning mille jaoks neid õigupoolest vaja on. Koostatakse plaan, leitakse digilahendus ning tehakse esimesed sammud muutuse juurutamisel. Selle jaoks on oluline, et meeskonnas oleks ka vähemalt üks otsustaja.

Tihti on ettevõtetel visioon sellest, kuidas asjad peaksid olema, kuid ei ole täpseid teadmisi, kuidas seda saavutada. Digitaliseerimise meistriklassi raames on võimalus selleni kolme kuuga jõuda, kasutades väliste ekspertide abi. Neil on põhjalikud teadmised ja hulk kogemusi protsesside digitaliseerimisel. Tekkinud vaba aega saavad ettevõtted kasutada edasiseks arenguks.

Digitaliseerimise meistriklass annab ka välja 10 000 € suuruse auhinnafondi, mis on ettenähtud tegevuskava elluviimiseks ettevõttele, kes läbib programmi kõige tulemuslikumalt!
Lisainfot loe EAS kodulehelt, sest registreerimine kestab veel kuni 19.veebruarini 2021: Digitaliseerimise meistriklass – EAS

 

7 Sammu Targa Tööstuseni – Nutika Ettevõtluse Päev.

Autor: Lauri Antalainen

Digiwise’i vanemkonsultant Lauri Antalainen osales 7. oktoobril Tartu Linnavalitsuse kutsel Nutika Ettevõtluse Päeval, kus tutvustas digitaliseerimise ja protsessiarenduse printsiipe tööstusettevõtetes. Lauri ettekande pealkiri oli “7 Sammu Targa Tööstuseni” ning ettekanne on järelvaadatav Tartu Linnavalitsuse Facebooki lehel. Link: https://www.facebook.com/watch/?v=3361632300556494 (ettekanne algab täpselt 5:00:00)

Lisaks Digiwise’le esinesid Nutika Ettevõtluse päeval ettekannetega ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi, Saint Gobaini ja Ektaco spetsialistid.

Kuidas viia läbi digitaliseerimist?

Autor: Lauri Antalainen

Mis on digitaliseerimine?

Minu definitsioon on: Digitaliseerimine on protsesside arendamine läbi infotehnoloogia rakendamise. Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu sõnapaarile „protsesside arendamine“ – mõne tehnoloogia rakendamine või tarkvara kasutusele võtmine ei ole kunagi eesmärgiks omaette, vaid vahendiks protsesside efektiivsemaks muutmisele. Seega ei ole õige digitaliseerimist vaadelda kui mõne tarkvara rakendamist, vaid kui olulist organisatsioonisisest protsessi muutust, mida viiakse ellu (muuhulgas) tarkvara abil.

Digitaliseerimine algab digiauditi elluviimisest

Korralikult läbimõeldud ja ette valmistatud digitaliseerimisprojekt algab digiauditi elluviimisest. Digidiagnostika (ka digiaudit) on süsteemne analüüs ettevõtte protsesside arendamise võimalustest läbi digitaliseerimis- ja automatiseerimislahenduste rakendamise.

Digidiagnostika elluviimise esimeseks sammuks on olemasolevate (AS-IS) protsesside kaardistamine. Kaardistamise käigus kirjeldatakse detailselt protsessid ja nendega seotud probleemid ja kitsaskohad. Kaardistamine tuleb ellu viia detailselt, kirjeldades iga äriprotsessi juures tegutsevate töötajate rollid, nende poolt kasutatavad lahendused, protsesside infovood ja ärireeglid. See teave aitab mõista võimalikke piiranguid protsessimuudatuste tegemisel ning näha ette võimalusi protsessistandardite kehtestamiseks.

Kui AS-IS protsessid kirjeldatud, on järgmiseks sammuks uute (TO-BE) protsesside väljatöötamine. TO-BE protsesside väljatöötamisel on eesmärgiks olulisemad AS-IS protsesside probleemid ja kitsaskohad elimineerida. Eraldi tuuakse välja erinevused võrreldes AS-IS protsessidega ning kirjeldatakse ka lahendused probleemidele ja kitsaskohtadele. Tuuakse välja ärinõuded kasutusele võetavatele tehnoloogilistele lahendustele (nt tarkvarale) ja soovituslikud tarkvarad.

Selle etapiga lõpeb digidiarnostika läbiviimine, valmib digidiagnostika raport ning saab asuda juurutama protsessimuudatusi.

Lahenduste väljavalimine ja juurutamine

Kui digidiagnostika on läbi viidud korrektselt, on olemas kirjeldused protsessimuudatustest ja ärinõuetest kasutusele võetava(te)le lahendus(t)ele ning ka soovitused ühe või mitme tarkvara kaalumiseks. Ärinõuete ja protsessimuudatuste kirjeldused on siinkohal kriitilise tähtsusega, sest võimaldavad konkreetset lahendust tarnival ettevõttel – kes huvide konflikti tõttu ei saa olla samas ka digiauditi läbiviija – seadistada tarkvara ja juurutada see ettevõtte jaoks optimaalseimal moel. Väheoluline pole ka soovitused kasutusele võetava tarkvara osas – digidiagnostika läbiviijal on parim arusaam ettevõtte jaoks optimaalseimatest lahendustest. Nagu mööblipoodi ostetud söögilauale pole mõtet järgi minna suure Scania veokiga, pole ka paljudel juhtudel vajadust ega ka mõtet rakendada eriti kallist ja võimsat IT-lahendust, mille funktsionaalsusest kasutaks ettevõte ära vaid murdosa.

Kui lahendus välja valitud, tuleb see juurutada. Tarkvara juurutamise triviaalsem osa on selle installeerimise ja isegi liidestamise läbiviimine; kogemus näitab, et märksa enam probleeme tekib reeglina protsessimuudatuste juurutamisel – kuna digitaliseerimisprojekt toob endaga kaasa protsessimuudatused, tähendab see alati ka töötajate seniste tegevusmustrite ja harjumuste muutmist. Mõningate tarkvarade (näiteks ERP-süsteemide) puhul aitab juurutamisega kaasa lahenduse tarnija; teistel puhkudel saab juurutamise teostada majasiseselt.

Ühe läbiviidud digiauditi alusel saab ellu viia mitmeid digitaliseerimisprojekte. Digiauditi/digidiagnostika raporti üheks osaks on Digitaliseerimise Teekaart, milles tuuakse välja soovitused lähiaastate digitaliseerimisprojektide elluviimiseks. Digiwise saab teid aidata nii digidiagnostika läbiviimisel, digitaliseerimisprojektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel kui ka nurjunud digitaliseerimisprojektide edukal lõpetamisel. Huvi korral võtke ühendust info/at/digiwise.ee.

Tõhus ja lihtne meetod laohalduses – Kanban.

Autor: Lauri Antalainen

Probleemid laohalduses

Kui tootmisega tegelev ettevõte pole veel oma põhiprotsesside digitaliseerimiseni jõudnud, on just laohaldus valdkond, kus tihti olulisi probleeme esineb. Näiteks võib mõni toote tootmiseks vajaliku komponendi laovaru olla otsa saanud ning vastava toote tootmise jätkamine eeldab komponendi või materjali juurde tellimist, mis pikema tarneaja puhul võib osutuda ajamahukaks ja tekitada probleeme klientidele lubatud tähtaegade täitmisel.

Selle riski minimeerimiseks on mitmetes tööstustes rakendatud süsteem, kus tootmise või lao või ostu eest vastutav isik käib igapäevaselt laos, veendumaks, et kõikide olulisemate materjalide laovarud on piisavad. Taoline „igapäevase inventuuri“ süsteem on aga kulukas ning võib endiselt tekitada probleeme ja inimlike vigade tekkimist. Lisaks on sellise süsteemi puhul laos hoitav materjalivaru tihti märksa suurem optimaalselt, põhjustades raiskamist ja hoides kinni käibevahendeid.

Mis on Kanban süsteem?

Õnneks on olemas lihtne, ent samas tõhus, meetod digitaliseerimata laohalduse kontrolli alla saamiseks ja keskmise laovaru vähendamiseks – kanban laosüsteemi rakendamine. Kanban laosüsteemi kandev mõte on lihtne – laovarude täiendamise vajadust tähistava signaali tekitamine. Selline signaal saavutatakse läbi nö minimaalse laovaru visuaalse eristamise ülejäänud (tellitav kogus – minimaalne kogus) laovarust ning selle laovaru ammendumisel juurde tellimise protsessi käivitamine.

Eristamiseks luuakse kanban süsteemis ühele komponendile või materjalile kaks teineteise vahetus läheduses asuvat laoasukohta. Näiteks võib hoida minimaalset laovaru alumisel riiulil (asukoht 2) ja ülejäänud varu ülemisel riiulil (asukoht 1) või hoida neid isegi ühel riiulil, asetades märgistatud paberilehe minimaalse koguse ja ülejäänud koguse vahele. Väiksemate detailide puhul on levinud praktika kahe karbi või kasti kasutamine.

 

Pilt 1. Kanban süsteem – esimese kasti tühjaks saades esitatakse uus tellimus komponendile (antud pildil – ravimile). Tagumises kastis on turvavaru, ehk varu, mida kasutatakse kuni tellitud kaup kohale jõuab. Kauba kohale jõudes täidetakse kõigepealt tagumine kast selleks ette nähtud koguseni ning ülejäänud paigutatakse esimesse kasti.

 

Oluline on sealjuures läbi mõelda, mis protsess käivitub, kui jõutakse minimaalset kogust tähistava märgistuseni. Ka siin on mitmeid erinevaid võimalusi. Pildil 1 näidatud lahenduse puhul pööratakse kaupa kirjeldav kaart tagurpidi – kaardi tagumine pool on punane ning see signaliseerib regulaarselt ladu külastavale vastutavale töötajale vajadust tellimuse esitamiseks. Tihti kasutatakse lahendust, kus kahte kogust eristava paberilehe nähtavale ilmnemise puhul viiakse see paberileht kontorisse või ostuosakonda ning seal esitatakse uus tellimus.

 

 

Kuidas Kanban süsteemi rakendada?

Kanban süsteemi rakendades on oluline läbi mõelda, milliste komponentide või ostuartiklite puhul seda rakendada ning millised peaksid olema miinimumkogused ja tellitavad kogused selleks, et tarne ootamise ajaks piisaks lattu jäävast miinimumkogusest. Iga artikli puhul võib see kogus olla erinev, olenevalt tarnijate tingimustest ning materjali kulust tootmises. Süsteemi luues tuleb olla paindlik ning ka valmis süsteemi kohandamiseks.

Korralikult läbi mõeldud ja juurutatud kanban süsteem on vägagi tõhus, minimeerides laovarude lõppemisest tekkivad tööseisakud ning vähendades samaaegselt keskmist laovaru. Süsteem on sedavõrd hästi toimiv, et olen näinud ühte tööstust, kus vaatamata lao digitaliseerimisele jäeti pooltoodangu lao standardkomponentide osas toimima ka seni kasutusel olnud kanban süsteem.

Kui lao digitaliseerimist ei ole veel lähiajal plaanis ette võtta, soovitan kaaluda kanban süsteemi rakendamist. Juhul, kui plaanite aga ettevõtte protsesside (sh laohalduse) digitaliseerimisega lähitulevikus alustada, saavad Digiwise’i kogenud spetsialistid teid aidata teie ettevõtte jaoks sobivate lahenduste leidmisel ja juurutamisel. Huvi korral palume ühendust võtta: info/at/digiwise.ee.

Teekond Tööstus 4.0-i

Autor: Lauri Antalainen

Tootmisettevõtetes põhineb digitaalne transformatsioon andmetel, täpsemalt sellel, kuidas andmeid luuakse ja otsuste tegemiseks kasutatakse. Ehkki on selge, et Tööstus 4.0 rakendamiseks on vaja sobivaid seadmeid, jääb lihtsalt sobivast riistvarast ja seadmetest üksi väheks. Seega on Tööstus 4.0 rakendamiseks vaja andmete loomine ja kasutamine operatiivsete otsuste tegemisel esikohale seada ning seda analüüsida. Teekonnast Tööstus 4.0-ni annab parema ettekujutuse alljärgnev joonis.

Alguses on kõik lihtne..

(1) Kõige esmasel tasandil digitaalsed andmed puuduvad, mistõttu kõik otsused tehakse „kõhutunde“ alusel. Tegevjuht veedab suurema osa oma tööajast tootmistsehhis seadmetega töötades ja tootmist jälgides.

(2) Kui ettevõte kasvab ja tegevjuht ei saa enam kogu aeg tootmistsehhis viibida, võetakse kasutusele tabelipõhine lahendus (tüüpiliselt Excel või Sheets) andmete talletamiseks. Alguses kasutatakse tabeleid peamiselt tootmise lühiajaliseks planeerimiseks. Otsused tehakse üldjuhul ikka veel kõhutunde alusel.

Tekib vajadus süstematiseeritud ressursiplaneerimise järele

(3) Kui ettevõte muutub keerukamaks, muutuvad keerukamaks ka tabelid. Nüüd on neid palju ja neid kasutatakse erinevatel planeerimise ja analüüsimise eesmärkidel. Tabelitesse lisatud andmeid kasutatakse omahindade arvutamiseks ja lihtsaks materjalide kuluarvestuseks. Tabelitesse kogutud andmed ja statistika on tehtavate otsuste aluseks.

(4) Teatud hetkest alates hakkavad tabelisüsteemi piirangud andma endast märku kvaliteediprobleemidena – tähtajad jäävad korduvalt täitmata ning vigade ja praagi hulk kasvab. Puudub hea ülevaade, mis töökeskustes toimub ja millal üks või teine töö valmis saab. Seetõttu protsessid optimeeritakse ja võetakse kasutusele ettevõtte ressursside planeerimise / materjalivajaduse planeerimise (ERP/MRP) süsteem. Õigesti rakendatud ERP-süsteem annab hea ülevaate tootmistsehhis toimuvast ja võimaldab prognoosida tarneaegu. ERP hakkab ka näitama, millal tellida tooraineid või millal teatud tooteid valmistada.

Liidestamine ja automatiseerimine

(5) Ettevõte kasvab edasi ning ehkki tootmise planeerimine ja tootmine toimivad üsna hästi, tekivad probleemid teistes valdkondades. Need probleemid võivad ilmneda äritegevuse erinevate aspektide näol, näiteks laohalduses – laost õigete toodete või pooltoodete leidmiseks kulub üha rohkem aega ja vaeva. Klientide tellimused on suurenenud ja tellimuste komplekteerimisel tehtavad vead lõppevad kliendikaebustega. Seetõttu rakendatakse täiendavaid lahendusi laohalduse ja teiste äritegevuse osade digitaliseerimiseks. Need süsteemid integreeritakse nüüd omavahel ja ERP-iga, mis võimaldab mitmed äritegevuse aspektid automatiseerida. Kõiki toiminguid teostavad inimesed, ent otsuste tegemist toetavad vahendid pakuvad võimalusi ja mõjutavad otsuste tegemist.

(6) Reaalajas andmete kogumiseks ja kasutamiseks rakendatakse täiendavaid lahendusi. Kõik erinevatest allikatest kogutud andmed on reaalajas ja nendele andmetele tuginedes töötatakse välja ning rakendatakse tehisintelligentsilahendusi järgmiste äritegevuse osade automatiseerimiseks. Mitmeid otsuseid (nt tootmisplaan) tehakse ja tegevusi viiakse inimese järelevalvel ja heakskiidul läbi autonoomselt.

Tööstus 4.0 valmidus on loodud

(7) Kõik süsteemid integreeritakse ühte andmeruumi, kus kõiki andmeid luuakse ja kasutatakse reaalajas. Kõigi oluliste otsuste tegemiseks rakendatakse tehisintellekti. Otsuseid ja tegevusi viiakse inimese järelevalve all läbi autonoomselt. Tähtsate otsuste korral saab inimene sekkuda ja otsust muuta.

Tööstus 4.0 põhimõtete rakendamine nõuab aega ja tööd ning protsessi etappide vahele jätmine on tavaliselt keeruline. Nagu eespool mainitud, peavad andmete loomise ja kasutamise vallas tehtavate edusammudega kaasas käima investeeringud sobivatesse seadmetesse ja tarkvarasse. Sellest teemast eespool kirjeldatu kohaselt mõtlemine annab häid vihjeid selle kohta, milliseid investeeringuid teel Tööstus 4.0 poole prioriteediks seada.

Digiwise aitab ettevõtteid protsesside arendamisel ja digitaliseerimisel. Meil on pikaajaline kogemus metalli-, puidu-, toiduainete-, mööbli jt. tööstuste digitaliseerimisel. Huvi korral palume ühendust võtta: info/at/digiwise.ee.

Ettevõtte äriprotsessid
ja -planeerimine

Autor: Lauri Antalainen

Igal ettevõttel on ärieesmärgid, mille poole nad püüdlevad. Näiteks Tasakaalus Tulemuskaardi meetodi puhul defineeritakse visiooni ja strateegia elluviimiseks finants-, kliendi-, sisemiste protsesside- ning õppimise ja arengu eesmärgid. Paljud ettevõtted piirduvad ka finantseesmärkide, eesmärgistades saavutatava käibe ja kasumi.

Ettevõtte äriprotsessid ja -planeerimine

Allikas: Paul Harmon, oluliselt täiendanud: Lauri Antalainen

Ärieesmärkide saavutamiseks viib ettevõte ellu äriprotsesse. Äriprotsessid on ettevõtte igapäevased toimingud, mille käigus luuakse väärtust oma klientidele ning teostatakse ettevõtte toimimiseks vajalikud tegevused. Äriprotsesside sujuvamaks ja efektiivsemaks toimimiseks tuleb neid arendada ja uuendada. Äriprotsesse saab arendada erinevate metoodikate ja lähenemise abil, näiteks tootmisettevõtted kasutavad tihti LEAN-mõtlemist.

Ettevõtte äriprotsesse viivad ellu inimesed, kasutades selleks tehnoloogiaid – masinaid ja seadmeid ning tarkvaralisi lahendusi. Muudatused äriprotsessis on võimalikud vaid muutes kas inimeste käitumist või tehnoloogiat või mõlemaid korraga. Inimesi saab koolitada, protsesse saab digitaliseerida ja automatiseerida. Olulised protsessiarendused hõlmavad endas reeglina just protsesside digitaliseerimist või automatiseerimist kas tarkvara või seadmete abil.

Äriprotsesside modelleerimisel on digitaalses transformatsioonis võtmeroll – Jim Sinur

Digitaliseerimine, automatiseerimine ja teised protsesside arendamisega seotud tegevused võimaldavad parendada ettevõtte protsesside võtmeindikaatoreid nagu efektiivsus (väljundi maht sisendiühiku kohta), produktiivsus (protsesside arv või väljundi maht ajaühiku kohta), kuluefektiivsus (protsessi elluviimise hind), läbilaskevõime (ajaühikus elluviidavate protsesside arv) ja kvaliteet (nt tarne kvaliteet ja tarnekindlus). Need indikaatorid määravad omakorda ära protsessi (bruto)kasumlikkuse ning ettevõtte poolt ajaühikus (näiteks päevas) elluviidavate protsesside arvu. Viimased omakorda on eelduseks soovitud eesmärkide, näiteks käibe ja kasumi, saavutamisele.

DigiWise aitab eesmärgistada, läbi mõelda ja ellu viia digitaliseerimise ja protsessiarenduse projekte. Meil on pikaajaline kogemus erinevates sektorites tegutsevate ja erinevas arengustaadiumis olevate ettevõtete protsesside digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. Huvi korral võta ühendust: info[at]digiwise.ee.

Äriprotsesside optimeerimise seminar

Seminaril vaatame praktiliste näidete varal, milliste probleemide lahendamiseks saame äriprotsesside optimeerimist kasutada ning millist kasu sellest oodata. Seminari viib läbi Lauri Antalainen Digiwise’ist (endise nimega CoreGrow.)