AI Summit Europe Riga: kuidas viia tehisintellekt katsetamisest päris tulemusteni?

Autor: Elo Gaver

Digiwise’i asutaja ja digitaliseerimise konsultant Lauri Antalainen esines AI Summit Europe konverentsil Riias ettekandega „From Experiments to Execution: How Companies Can Adopt AI 5–10x Faster“. Oma ettekandes keskendus ta sellele, miks paljud ettevõtted küll katsetavad tehisintellektiga, kuid reaalse ärilise mõjuni sageli ei jõua.

Üks suurimaid probleeme on, et tehisintellekti nähakse endiselt tehnoloogilise projekti, mitte organisatsioonilise muutusena. Sageli alustatakse tööriistade ostmisest või AI-strateegia loomisest, kuid puudub selge arusaam, millist äriprobleemi üldse lahendada soovitakse ja kuidas tulemusi mõõta.

Ettekandes käsitleti ka muutust generatiivselt tehisintellektilt AI-agentide ajastusse. Kui varasemalt kasutati tehisintellekti peamiselt sisu loomiseks või üksikute ülesannete täitmiseks, siis järjest enam liigub areng autonoomsete AI-agentide suunas, mis suudavad kasutada tööriistu, planeerida jätkutegevusi ja täita pikemaid tööprotsesse.

Oluline on, et edukas tehisintellekti kasutuselevõtt eeldab süsteemset lähenemist. Selleks tutvustas ta 3+ kihilist raamistikku, mis ühendab strateegilise tasandi, protsesside ümberkujundamise, töötajate rollid ning tarneahela koostööpartnerid. Ei piisa ainult uue tarkvara kasutuselevõtust — ettevõtted peavad ümber mõtestama ka töökorralduse, mõõdikud ja vastutuse.

Ettekande üks keskseid mõtteid oli, et tehisintellekti rakendamine peaks algama eesmärkidest ja mõõdikutest, mitte tööriistadest. Alles seejärel saab valida sobivad lahendused, luua AI-agente ning planeerida muudatusi organisatsioonis.

Kuidas aitab tehisintellekt automatiseerida tooteandmete sisestamist?

Autor: Elo Gaver

Tooteandmete sisestamine e-poodi ja majandustarkvarasse on paljudes ettevõtetes endiselt käsitöö. Ettevõttesse jõuab info erineval kujul, olgu selleks siis PDF, teksti fail, PowerPoint või lihtsalt kirje kodulehel, ning keegi peab sealt olulise info leidma. Pärast info kogumist peab selle kopeerima, kategoriseerima, tõlkima ja e-poodi sisestama. Kui sortiment on lai ja uusi tooteid lisandub tihti, kulub selle kõige peale märkimisväärselt palju aega.

Digiwise’i kliente konsulteerides on tulnud ette olukordi, kus suure töömahu tõttu ei jõuagi kõik tooted e-poodi. Nii juhtub, et toodete sisestamine sõltub eelkõige sellest, kellel selle jaoks aega on. See tähendab, et osa toodetest võib jääda müügivõimaluseta lihtsalt seetõttu, et protsess on liiga ajamahukas.

Tehisintellektil põhinevad lahendused aitavad seda töövoogu oluliselt lihtsustada. Tarkvaramoodul saab lugeda tarnija materjalidest välja tooteinfo, määrata sobivad kategooriad, koostada pealkirjad, lühi- ja pikad kirjeldused, lisada SEO-märksõnad ning tõlkida sisu vajalikesse keeltesse. Töötaja roll ei kao, vaid muutub: sisestaja asemel saab temast kvaliteedikontrollija, kes vaatab tehisintellekti loodud tulemuse üle ja kinnitab selle.

Selline lähenemine aitab parandada tooteinfo kvaliteeti, vähendada käsitööd ja kiirendada uute toodete jõudmist müügikanalitesse. Veelgi olulisem on aga see, et digitaliseerimine aitab nähtavaks teha kohad, kus ettevõte kaotab aega, müügivõimalusi ja efektiivsust lihtsalt seetõttu, et olulised andmed ei jõua õigel ajal süsteemidesse.

Agiilne tootearendus: kuidas muuta innovatsioon päriselt kasulikuks?

Autor: Elo Gaver

Teaduspõhine innovatsioon loob linnadele väärtust ainult siis, kui see vastab tegelikele vajadustele. Digiwise’i konsultandi Olga Luštšiku läbiviidud koolitusel tutvuti Scrum-metoodikaga ning sellega, kuidas agiilne tootearendus aitab arendada praktilisi ja kasutajakeskseid lahendusi.

Koolitus ühendas teooria ja praktilised harjutused. Osalejad töötasid prototüüpimise ülesannetega ning kasutasid erinevaid tööriistu, et paremini mõista klientide ja kasutajate vajadusi. Selline lähenemine aitab liikuda ideedest konkreetsemate ja reaalselt testitavate lahendusteni.

Koolitus oli suunatud viiele rahvusvahelisele pilootprojektile, mille tegevused toimuvad erinevates Euroopa linnades, sealhulgas Eestis, Soomes, Belgias, Tšehhis, Lätis, Iirimaal ja Horvaatias. Agiilsed töömeetodid aitavad projektitiimidel luua lahendusi, mis ei ole ainult innovaatilised, vaid ka praktilised ja päriselt kasutatavad.

Tark Tööstus 2026: kuidas tehisintellektiga päriselt edasi liikuda

Autor: Elo Gaver

Tark Tööstus 2026 tõi kokku Eesti tootmisettevõtted ja juhid, kes tegelevad igapäevaselt erinevate protsesside digitaliseerimise ja arendusega. Digiwise’i asutaja ja digitaliseerimise ekspert Lauri Antalainen esines konverentsi pealaval, kus tema ettekannet kuulas ja jälgis üle 100 inimese.

Oma ettekandes „Mõtetest tegevuskavani – kuidas AI-d tööstuses süsteemselt rakendada“ rääkis Lauri sellest, miks paljud tehisintellektiga kokku puutunud ettevõtted endiselt päris tulemusi veel ei näe.

Peamine probleem ei ole tehnoloogias, vaid lähenemises. Sageli on tehisinellekti kasutamine juhuslik – puudub terviklik arusaam, kuidas selle kasutamine ettevõttele väärtust luua saab või ei kasutata tehisintellekti üldse.

Lauri rõhutas, et tehisintellekti rakendamine ei ole üksik tööriist või projekt, vaid peab olema seotud kogu ettevõtte toimimisega – alates töötajatest ja protsessidest kuni tarneahelani. Alles siis tekib selle kasutamisest ka reaalne mõju.

Ettekande praktiline pool keskendus sellele, kust alustada: kaardistada protsessid, leida kohad, kus tehisintellekti kasutamine aitab aega ja ressursse kokku hoida, ning panna paika selged mõõdikud, mille järgi tulemusi hinnata.

Üks mõte jäi eriti kõlama – tehisintellekt ei ole enam ammu midagi, mida “katsetada,” vaid tööriist, millega tuleb teadlikult tegeleda. Ettevõtted, kes selle süsteemselt kasutusele võtavad, liiguvad paratamatult kiiremini edasi kui need, kes jäävad ootama.

EIS digimentorluse programm on avatud

Autor: Olga Luštšik

EIS digimentorluse programm on avatud ning Digiwise’i mentorid Olga Luštšik ja Lauri Antalainen toetavad turismi- ja loomesektori ettevõtteid digitaliseerimise planeerimisel. Programmi käigus kaardistatakse ettevõtte protsessid, leitakse kitsaskohad ja koostatakse kuni kolme aasta digiteekaart. Mõlema mentori seminariettekannete salvestused on nüüd järelvaadatavad.

EIS digimentorluse programm on nüüd avatud. Programmi eesmärk on toetada turismi- ja loomesektori ettevõtteid, kes soovivad oma töökorraldust paremini läbi mõelda, kitsaskohad üles leida ja teha selgemaid otsuseid digitaliseerimise kohta.

Programmi käigus töötab ettevõte koos mentoriga, et kaardistada protsessid, hinnata praegust olukorda ning panna paika tegevused, mis aitavad ettevõttel järgmiste aastate jooksul targemalt areneda. Tulemuseks on kuni kolme aasta digitaliseerimise teekaart.

Digiwise’i mentorid programmis on Olga Luštšik ja Lauri Antalainen.

Olga Luštšik töötab turismi- ja loomeettevõtetega ning keskendub praktilistele näidetele ettevõtete igapäevatööst. Tema ettekandes tuleb hästi välja, kuidas protsesside kaardistamine aitab märgata kohti, kus töö jääb toppama, infot tuleb mitu korda sisestada või klient võib kehva kogemuse tõttu lihtsalt ära kaduda. Näidete seas on broneerimine, hinnastamine, klienditeenindus, projektijuhtimine ja dokumendihaldus. Fookus ei ole ainult uuel tarkvaral, vaid sellel, kuidas töö saaks tehtud lihtsamalt ja paremini.

Olga ettekannet saab vaadata siin.

Lauri Antalainen räägib oma ettekandes sellest, mida digitaliseerimine ettevõtte jaoks tegelikult tähendab. Ta selgitab, et eesmärk ei ole lihtsalt võtta kasutusele uus süsteem, vaid parandada ettevõtte toimimist. Juttu tuleb ka digiraiskamisest, näiteks käsitsi andmete sisestamisest, info otsimisest, liigsetest kooskõlastustest ja kehvast kliendikogemusest. Samuti annab ta ülevaate sellest, kuidas valmib digitaliseerimise teekaart: kõigepealt kaardistatakse tänane olukord, seejärel pannakse paika tulevikupilt ja lõpuks koostatakse konkreetne tegevuskava.

Lauri ettekannet saab vaadata siin.

Digitaliseerimine võib ettevõtte jaoks tähendada väga praktilisi muutusi. See aitab vähendada käsitööd, vältida vigu, hoida infot paremini koos ja muuta kliendi teekonda sujuvamaks. Mõnikord tähendab see uue tarkvara kasutuselevõttu, aga sama sageli algab muutus sellest, et protsess tehakse lihtsalt loogilisemaks.

Digimentorluse programm annab ettevõttele võimaluse vaadata oma tegevus värske pilguga üle ja panna paika sammud, millel on päris mõju nii igapäevatööle kui ka tulemustele.

Ülevaade: Digitoetused Eestis (märts 2026)

Autor: Olga Luštšik

Ülevaade hetkel avatud EIS ja PRIA toetustest digitaliseerimise valdkonnas.

DIGITEEKAARDI KOOSTAMISE TOETUSED

Digitaliseerimise teekaart kaardistab ettevõtte digitaliseerituse hetkeolukorra, tuues välja protsesside kitsaskohad, automatiseerimise võimalused ja konkreetsed arengusuunad. Teekaart sisaldab konkreetseid lahendusi koos tasuvusanalüüsiga ning on eelduseks EIS-i digitoetuste taotlemisel.

Lingid toetustele:

DIGIARENDUSTE ELLUVIIMISE TOETUSED

EIS ja PRIA pakuvad mitmeid toetusi digitaliseerimise elluviimiseks.

Lingid toetustele:

Mõtetest tegevuskavani: kuidas AI-d tööstuses süsteemselt rakendada

Autor: Elo Gaver

Tark Tööstus 2026 on Eesti suurim tööstussündmus, mis toob kokku tootmisettevõtted, tehnoloogiapakkujad ja juhid, kes vastutavad arengu ja digitaliseerimise eest. Kiirete muutuste ajastul on üha olulisem küsimus, kuidas rakendada tehisintellekti nii, et see looks ettevõttele päriselt mõõdetavat väärtust.

Digiwise’i asutaja ja digitaliseerimise ekspert Lauri Antalainen viib konverentsil läbi töötoa „Mõtetest tegevuskavani – kuidas tööstuses AI-d süsteemselt rakendada?“ Juttu tuleb tehisintellekti kasutamisest juhtimise ja äriarenduse vaatest. Töötoas tuuakse välja peamised vead, mida tehisintellekti rakendamisel täna tehakse ning tutvustatakse süsteemset lähenemist, mis aitab liikuda üksikutest katsetustest selge tegevuskavani. Osalejad saavad ülevaate, millistele kasutusjuhtudele tasub esmajärjekorras keskenduda ning loovad endale esialgse plaani tehisintellekti strateegiliseks rakendamiseks oma ettevõttes.

EIS digimentorlus: praktiline tugi turismi- ja loomesektori digitaliseerimiseks

Autor: Elo Gaver

EIS digimentorluse programm on suunatud turismi- ja loomesektori ettevõtetele, kes soovivad paremini mõista oma digitaliseerimise taset ning teha teadlikke otsuseid edasiseks arenguks. Programmi käigus töötab ettevõte koos kogenud mentor-konsultandiga, kellega kaardistatakse äriprotsessid, leitakse kitsaskohad ja võimalused ning koostatakse kuni kolme aasta digitaliseerimise teekaart.

Digiwise’i konsultandid panustavad infoseminari programmis erineva fookusega: Lauri Antalainen käsitleb digitaliseerimist tervikuna ning aitab ettevõtetel mõtestada digiteekaarti ja strateegilisi valikuid, samas kui Olga Luštšik keskendub turismi- ja loomeettevõtete praktilistele näidetele ning sektori eripäradele.

Infoseminar toimub 18. märtsil 2026 kell 14–16 uhiuues Novotel Tallinn hotellis (Pordi 5, Tallinn).

Osaleda saab nii kohapeal kui ka Zoomi vahendusel ning osalemine on tasuta. Infoseminaril tutvustavad mentor-konsultandid digimentorluse põhimõtteid, digitaliseerimise võimalusi ning sektori põhist digiteekaarti, tuues välja ka selle praktilise ärilise kasu ettevõtetele.

Registreerimine on avatud SIIN ja digimentorlusest saad lähemalt lugeda SIIT.

Uus EIS-i toetus: kuni 5000 eurot äritarkvara kasutuselevõtuks

Autor: Olga Lustsik

EIS avas uue digitoetuse, millega saab katta kuni 5000 eurot äritarkvara kasutuselevõtu või liidestamise kuludest. Toetus sobib eelkõige väiksemateks ja konkreetseteks digisammudeks.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avas 4. märtsist 2026 tarkvara kasutusele võtmise ja liidestamise toetuse, mis aitab ettevõtetel teha esimesi samme digitaliseerimise suunas. Toetuse eelarve on 1 miljon eurot ja taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni selle täitumiseni.

Olulised tingimused:

Toetuse suurus: 2 000 – 5 000 eurot (kuni 50% abikõlblikest kuludest)
Toetatakse uue äritarkvara kasutuselevõttu, olemasolevate lahenduste liidestamist ja diginõustaja teenust
Diginõustaja kaasamine on kohustuslik (kuni 50% toetuse summast)
Ettevõtte esindaja peab olema läbinud Digiriigi Akadeemia tasuta e-koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus”
Ettevõte peab kasutama e-arveid või võtma need projekti lõpuks kasutusele
Projekti kestus kuni 18 kuud, lõpptähtaeg 31. august 2029
Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena pärast aruande kinnitamist – kulu- ja maksedokumente esitama ei pea

Kellele see toetus sobib?

Arvestades, et maksimaalne toetus on 5000 eurot ja sellest kuni pool võib minna diginõustajale, sobib see toetus eelkõige väiksemateks ja konkreetseteks digisammudeks. Näiteks:

Väike tootmisettevõte, kes soovib võtta kasutusele laohaldustarkvara ja vajab abi selle seadistamisel
Teenusettevõte, kes tahab liidestada oma raamatupidamistarkvara CRM-süsteemiga, et vähendada käsitööd
Ettevõte, kes läheb üle uuele projektijuhtimise tarkvarale ja vajab nõustamist sobiva lahenduse valikul
Kaubandusettevõte, kes soovib siduda oma e-poe platvormi ja majandustarkvara omavahel

See ei ole toetus suuremahuliseks tarkvaraarenduseks – pigem hea võimalus esimese konkreetse digisammu tegemiseks koos professionaalse nõustajaga.

Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas aadressil etoetus.rtk.ee. Rohkem infot: eis.ee/teenused/rte_tarkvara_toetus

Olga Luštšik (Olga Lustsik) on digitaliseerimise ja tehisintellekti konsultant, kellel on üle 15 aasta tootearenduse juhtimise kogemust. Ta nõustab VKEsid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.

Töötukassa hüvitab kuni 80% teie töötajate IT-koolituse kuludest

Autor: Olga Luštšik

Töötukassa hüvitab tööandjatele kuni 80% töötajate IKT-koolituse kuludest – kuni 5000 eurot töötaja kohta. See on suurepärane võimalus viia ellu oma Digitaliseerimise Teekaardi soovitusi ja koolitada töötajaid uute IT-lahenduste kasutamiseks.

Oleme paljudele oma klientidele koostanud Digitaliseerimise Teekaardi, milles on välja toodud soovitused konkreetsete IT-lahenduste kasutusele võtmiseks – olgu selleks ERP-süsteem, 3D-projekteerimistarkvara, BIM-lahendus, andmeanalüüsi keskkond, AI-l põhinev tööriist või mõni muu digilahendus. Teekaardi soovituste elluviimisel on aga üks samm, mida ettevõtted tihti alahindavad: töötajate koolitamine uue lahenduse kasutamiseks.

Siin tulebki appi Töötukassa koolitustoetus tööandjatele töötajate IKT-oskuste arendamiseks. Töötukassa hüvitab kuni 80% koolituskuludest, maksimaalselt 5000 eurot töötaja kohta kolme aasta jooksul. Tegemist on tähtajatu meetmega – toetust saab taotleda jooksvalt.

Milliste koolituste jaoks toetust saab?

Toetus katab kõiki IKT-alaseid koolitusi, mis aitavad töötajatel omandada uue tarkvara või digilahenduse kasutusoskuse. Näiteks:

ERP-süsteemi (nt majandustarkvara) kasutuselevõtu koolitus
3D-projekteerimis- ja konstrueerimistarkvara koolitus
BIM-tehnoloogia koolitus ehituse valdkonnas
andmeanalüüsi ja ärianalüüsi tööriistade (nt Power BI) koolitus
tehisaru (AI) rakendamise koolitus erinevates valdkondades
muude valdkonnaspetsiifiliste IT-lahenduste koolitused

Need on sageli just need samad lahendused, mis teie Digitaliseerimise Teekaardis soovitustena kirjas on.

Peamised tingimused

Koolitustoetust saavad taotleda eraettevõtted, FIE-d ja KOV-asutused. Avaldus tuleb esitada e-töötukassas enne koolituse algust. Koolituse kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja see võib kesta kuni aasta. Töötaja tööleping peab olema tähtajatu või kehtima veel vähemalt kuus kuud. Ettevõte peab olema viimase 36 kuu jooksul vähemalt 24 kuul maksnud töötuskindlustusmakset.

Lisaks koolituskuludele on võimalik taotleda toetust ka töötaja koolitusel osaletud aja eest tunnitöötasu alammääras.

Täpsem info ja taotlemine: Töötukassa koduleht

Kui teil ei ole veel Digitaliseerimise Teekaarti

Kui te ei tea veel täpselt, milliseid IT-lahendusi teie ettevõte vajab või millises järjekorras digitaliseerimisprojekte ette võtta, siis tasub alustada Digitaliseerimise Teekaardi koostamisest. Digiwise analüüsib teie ettevõtte protsesse, tuvastab kitsaskohad ja koostab Digitaliseerimise Teekaardi – konkreetse tegevuskava lähiaastate digitaliseerimisprojektide elluviimiseks koos soovitustega sobivate tarkvaralahenduste ja nende juurutamise osas.

Digitaliseerimise Teekaardi alusel saate selge ülevaate, mida ja mis järjekorras teha, ning saate ka kohe ära kasutada Töötukassa koolitustoetuse võimalust oma töötajate koolitamiseks.

PRIA investeeringutoetus maapiirkonna ettevõtjatele: kuni 200 000 € konkurentsivõime suurendamiseks

Autor: Olga Luštšik

Kui ettevõte tegutseb väljaspool suuri linnu ning plaanib investeeringuid tehnoloogiasse, automatiseerimisse või ressursitõhususse, tasub tutvuda PRIA maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetusega.
Alates 1. veebruarist 2026 kehtivad meetmes uuendatud tingimused, mille eesmärk on muuta toetus kättesaadavamaks võimalikult suurele hulgale maapiirkondade ettevõtjatele.

Mida toetatakse?

Toetus on suunatud maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime kasvatamisele. Toetust saab taotleda:

materiaalse vara soetamiseks (nt tootmisseadmed, automatiseerimislahendused, IT-taristu);
immateriaalse vara soetamiseks (nt tarkvara, litsentsid ja digilahendused);
ehitise ehitamiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas.

Toetuse peamised tingimused:

Toetuse suurus: 10 000–200 000 € taotleja kohta kogu perioodil
Toetuse määr: kuni 65% projekti abikõlblikest kuludest
Toetus arvestatakse vähese tähtsusega abina (VTA), mille ülemmäär on 300 000 € kolme aasta jooksul

Kes saab taotleda?

Toetust saavad taotleda ettevõtted, kelle:

tegevuskoht asub maalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas (v.a Tallinnaga piirnevad vallad). Maapiirkondade täpne määratlus on leitav PRIA kodulehelt.

Oluline nüanss: töökoha loomise nõue

Materiaalse vara soetamise või ehitise ehitamise korral tuleb projekti raames luua vähemalt üks uus täistööajaga töökoht samal kinnisasjal, kuhu vara paigaldatakse või ehitis ehitatakse.

Loe lähemalt PRIA kodulehelt.

Digiwise aitab hinnata meetme sobivust ning vajaduse korral koostada ja vormistada toetuse taotluse.

Digiwise Vilniuses: Kuidas tehisintellekt muudab ärimaailma?

Autor: Elo Gaver

Novembris osales Digiwise’i juhtivkonsultant Lauri Antalainen AI Summit Europe’il Vilniuses, kus ta esines ettekandega „How AI and Digitalization Are Reshaping the Business Landscape.“

Ettekanne tõi kokku päriselu näiteid nii Eesti kui välisriikide ettevõtetest, kus tehisintellekti kasutamine ja digitaliseerimine on aidanud vähendada varjatud ebatõhususi, kasvatada tootlikkust ja muuta oma ärimudelit tulevikukindlamaks.

Ettekandes keskendus Lauri Antalainen kolmele suurele küsimusele, mis aitavad ettevõtetel aru saada, kuhu ja kuidas tehisintellekti kõige nutikamalt rakendada:

• Kuidas muudab tehisintellekt seda, kuidas me äri teeme ja mida see tähendab?

Tehisintellekt ei ole tänaseks juba ammu uus tööriist. Selle oskuslik kasutamine aitab muuta kiiremaks otsuste tegemist, protsesside ülesehitust ning konkurentsi loogikat. Ettevõtted, kus tehisintellektilahendusi sihipäraselt kasutatakse, arenevad paratamatult kiiremini.

• Milliseid ebatõhususi tasub tehisintellekti abil kõigepealt sihtida?

Peamised peidetud kulud tekivad tavaliselt protsessides, mis on korduvad, aeglased, sõltuvad käsitsi tehtavast tööst, tekitavad vigu või ootamist. Just nende vigade likvideerimiseks saabki läbi tehisintellekti kasutamise protsesse digitaliseerida.

• Kuidas rakendada tehisintellekti strateegiliselt, mitte lihtsalt eksperimenteerides?

Tehisintellekti kasutamine ei tähenda vaid mõne uue programmi käivitamist. Enne iga muutuse tegemist on vaja tuvastada ettevõtte kitsaskohad, hinnata programmi kasutamisest tekkiv väärtus, luua uus ja efektiivsem töövoog ning mõõta muudatuse tulemusi.

Publikule suunatud sõnum oli selge ja suunatud:

Kui oled töötaja – õpi kasutama tehisintellekti lahendusi või riski sellega, et su töö läheb kellelegi teisele, kes neid kasutada oskab.
Kui oled ettevõtte juht või omanik – eelda, et su meeskond kasutab tehisintellekti (sest nad teevad seda kindlasti). Loo ettevõttes protsesse, kus tehisintellekti kasutamine saab kasvatada ettevõtte väärtust.
Kui oled B2B-teenuse ostja – eelda, et sinu teenusepakkujad kasutavad tehisintellekti ja kasuta seda teadmist enda kasuks hinnaläbirääkimistel.

AI Summit Europe näitas veenvalt, et tehisintellekt ei ole enam „järgmise kümnendi teema“, vaid tänane töövahend ja konkurentsieelis. Digiwise sai üritusel oma teadmisi jagada ja tuua lavale Eesti praktilised kogemused digitaliseerimise ja tehisintellekti rakendamise kohta.

Praktilised digitaliseerimise näited turismisektoris: Digiwise’i uued õppevideod Visit Estonia platvormil

Autor: Elo Gaver

Turismisektor — nagu kõik teisedki valdkonnad — on pidevas muutumises. Üha olulisemaks muutub teenuste digitaliseerimine, andmete läbimõeldud kasutamine ja protsesside automatiseerimine. Et ettevõtetel oleks lihtsam oma digiteekonnal teadlikke samme teha, valmis koostöös Digiwise’i konsultantide, Visit Estonia ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) kuueosaline praktiline videoseeria.

Videote valmimist toetas Euroopa Liit, et aidata turismiettevõtetel suurendada digitaliseeritust ja vähendada käsitsi andmesisestust.

1. Miks on oluline koguda protsessidest kvaliteetseid andmeid?

Videos selgitab Lauri Antalainen, miks on andmed turismiettevõtte kasvuks hädavajalikud ning kuidas andmetest saab info, teadmine ja lõpuks tarkus.
Räägitakse töö- ja otsustusandmete erinevusest, andmete väärtustamise etappidest ning antakse praktilisi soovitusi süsteemse andmekogumise alustamiseks.

YouTube (7 min): Lauri Antalainen — Miks on oluline koguda kvaliteetseid andmeid?

2. Kuidas digitaliseerimist planeerida ja selle õnnestumist hinnata?

Digitaliseerimise eesmärk ei ole pelgalt uue tarkvara kasutuselevõtt, vaid ärilise muutuse saavutamine.
Videost selgub, kuidas seada mõtestatud eesmärke, planeerida digiprojekti etappe ja mõõta nende tegelikku mõju ettevõttele.

YouTube (7 min): Lauri Antalainen — Kuidas alustada ja kuidas olla kindel, et digitaliseerimine oli edukas?

3. Broneeringute haldus majutusasutuses

Majutuse broneeringute käsitsi haldamine tekitab segadust, topeltbroneeringuid ja ajakulu.
Video tutvustab, kuidas majutuse haldussüsteemid aitavad broneeringuid automatiseerida, vähendada vigade riski ja parandada külastajakogemust.
Olga Luštšik rõhutab ka süsteemide liidestamise olulisust raamatupidamise, kassasüsteemi ja online-platvormidega.

YouTube (6 min): Olga Luštšik — Broneeringute haldus majutusasutuses

4. Lisateenuste juurdemüük ja külastajate check-in

Olga Luštšik kaardistab levinud kitsaskohad kogu klienditeekonnas — alates broneeringust kuni numbritoa ukse avamiseni.
Videos tutvustatakse automatiseerimisvõimalusi ning võtmelahendusi (sh HotelBuddy, Salbos, Bouk, Duve, Oaky).
Lisaks näidatakse, kuidas arvutada juurdemüügi mõju käibele ja ajakulule.

YouTube (6 min): Olga Luštšik — Lisateenuste juurdemüük ja külastajate check-in

5. Viis levinumat probleemi dokumendihalduses

Turismiettevõtetes elavad dokumendid tihti töötajate arvutites, paberitel, e-kirjades ja mälus — see tekitab riske ja segadust.
Videos näitab Olga Luštšik, kuidas pilvepõhine dokumendihaldus muudab töö turvalisemaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks ning milliseid lahendusi turismiettevõtted enim kasutavad.

YouTube (7 min): Olga Luštšik — 5 levinumat probleemi dokumendihalduses

6. Ruumide rent ja täituvuse suurendamine

Miks seisavad seminariruumid, saunad või treeningsaalid sageli tühjalt?
Video selgitab Olga Luštšik, kuidas iseteenindus, automatiseeritud broneerimine ja majutuse haldussüsteemid aitavad lisateenuste müüki kasvatada, vähendada käsitsi tehtavat tööd ja tõsta täituvust.

YouTube (6 min): Olga Luštšik — Miks mu seminariruumid tühjalt seisavad?

Digiwise on valmis ulatama abikätt kõigile turismiettevõtetele, kes soovivad digitaliseerimise teekonda alustada või hoogu juurde anda juba pooleliolevatele protsessidele. Kui videotes kõlanud digitaliseerimise teemad kõnetasid, aitab Digiwise hinnata võimalusi ning toetab digitaliseerimise planeerimist ja elluviimist.

Turismiettevõtte digitaliseerimine 6 videot

Digiwise Leadership School Armeenias: süsteemne mõtlemine päriselus

Autor: Elo Gaver

Oktoobri alguses julgustas Digiwise’i asutaja ja EstBANi president Lauri Antalainen Armeenias tulevasi juhte mõtlema süsteemselt – nii töö- kui eraelus.

Armeenias tegutsev Leadership School on poliitiliselt ja usuliselt sõltumatu sihtasutus, mis keskendub tulevaste juhtide arendamisele. Suurt väärtust pannakse sellele, et uue põlvkonna juhte aitaksid kujundada nii kohalikud kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid.

Oma ettekandes käsitles Lauri Antalainen süsteemset mõtlemist – viisi, kuidas näha organisatsiooni kui omavahel seotud osade tervikut. Tal oli taas hea võimalus ühendada oma töö Digiwise’is ja EstBANis, tuues näiteid nii investeerimis- kui ärinõustamiskogemusest.
Ettekandes rõhutas ta süsteemsuse olulisust ja jagas hulgaliselt õppetunde nii isiklikust elust kui ka klientide tagasisidest – kuidas süsteemne lähenemine aitab luua järjepidevust, vähendada riske ja kasvatada efektiivsust.

Tema sõnul on järjepidevuse ja selgete protsesside eelised mitmetahulised:

töö tehakse iga kord ühtemoodi, vähendades keerukust ja vigu;
tulemused muutuvad prognoositavamaks ja stabiilsemaks;
tegevusi saab hõlpsamini kasvatada ja korrata;
ajakadu väheneb ning efektiivsus kasvab;
kvaliteedikontroll muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks;
uute töötajate väljaõpe on kiirem ning vastutus selgemalt jaotatud.

Ta rõhutas ka mõtet, et „väikeste asjade tegemine võtab sama palju aega kui suurte” – seega tasub pühenduda just neile sammudele, millel on suurim mõju kogu süsteemile.

Osalemisega Leadership Schoolis toetab Digiwise globaalse arutelu edendamist digitaliseerimise, juhtimise ja innovatsiooni teemadel, luues sildu Eesti ärikeskkonna ja uute põlvkondade tulevikuliidrite vahel.

Digiwise osaleb AI Summit Europe’il: kuidas tehisintellekt aitab ebatõhusustest vabaneda?

Autor: Elo Gaver

Novembris osaleb Digiwise AI Summit Europe’il Vilniuses. Tegemist on oodatud sündmusega kõigi tehisintellekti ja digipöörde entusiastide jaoks.

Digiwise´i juhtivkonsultant Lauri Antalainen esineb üritusel demo-ettekandega, mis kannab pealkirja „How AI and Digitalization Are Reshaping the Business Landscape.” Ettekandes jagab ta oma praktilisi kogemusi ja toob näiteid erinevatest tööstusharudest ja riikidest. Aastate jooksul on tekkinud vilumus tuvastada varjatud ebatõhususi ning muuta tööprotsesse erineva profiiliga organisatsioonides, kasutades selleks tehisintellekti ja automatiseerimise abi.

Osalejad saavad praktilisi teadmisi:

millised on äriprotsesside levinumad ebatõhususe allikad;
milliseid tõhusaid meetodeid saab nende kõrvaldamiseks tehisintellekti ja automatiseerimise abil kasutada;
milliseid laiemad strateegilised eelised see toob tootlikkusele ja konkurentsivõimele.

Nagu Lauri oma lühikeses videopöördumises ütleb: „Kui tahad näha tehnikaid ja praktilisi näiteid, kuidas tehisintellekti ja digitaliseerimise abil ebatõhusustest vabaneda – tule minu sessioonile. Näeme Vilniuses!”

Meil on hea meel Digiwise’i vaatenurka AI Summit Europe’il jagada ja näidata, kuidas digitaliseerimine loob ettevõtetele tõelist väärtust.

Digiwise Jerevanis: investorite ja tehnoloogiasektori ristteel

Autor: Elo Gaver

Sel sügisel avaneb Digiwise´il võimalus Armeeniat külastada suisa kahel korral. Jerevanis korraldatakse nii Gateway to Europe kui ka Digitec. Mõlemad üritused toovad kokku investoreid, tehnoloogiaeksperte ja ettevõtjaid üle kogu maailma, pakkudes platvormi teadmiste jagamiseks ning uute kontaktide loomiseks.

Septembris toimuv Gateway to Europe koondab Armeenia ja Euroopa ingelinvestorite võrgustikke (STAN, EBAN, BANA, AICA), kes otsivad ja toetavad varajase faasi tehnoloogiaettevõtteid. Digiwise’i asutaja ja EstBANi president Lauri Antalainen esindab seal Eesti äriinglite kogukonda ning jagab oma kogemusi, kuidas tehisintellekt ja digitaliseerimine saavad kiirendada iduettevõtete arengut.

Oktoobris ootab Digiwise´i Armeenia suurim tehnoloogiakonverents Digitec. Seekordne üritus on järjekorras juba kahekümnes ja keskendub peamiselt:

Tipptasemel AI-tehnoloogiatele ja süvatehnoloogia uuendustele,
Strateegiatele, mis aitaksid ettevõtteid viia globaalsele kasvule,
Riskikapitali trendidele ja iduettevõtete rahastusstrateegiatele.

Lauri Antalainen, kes lisaks EstBANi juhtimisele kuulub ka Latitude59 nõukogusse ning on investeerinud enam kui 50 idufirmasse, jagab Digitecil oma vaatenurka nii investorina kui ka Digiwise’i asutajana. Ettekandes toob ta välja, kuidas tehisintellekt ja digitaliseerimine aitavad ettevõtetel tuvastada ebatõhususi, luua konkurentsieeliseid ja valmistuda rahvusvaheliseks kasvuks.

Jerevani lavadel osalemine annab tunnustust sellest, et Digiwise liigub kindlalt seal, kus kohtuvad investorid ja tehnoloogia – nii Eestis kui mujalgi.

Digiwise Usbekistanis ICT Week’il: mõtteid digipöörde toetamisest riiklikul tasandil

Autor: Elo Gaver

ICT Week Uzbekistan on suurim ja olulisim infotehnoloogia valdkonna üritus, mis toimub Usbekistanis alates 2004. aastast. Nädal koondab kokku eriilmelised konverentsid, töötoad ja näitused, pakkudes suurepärast platvormi kogemuste vahetuseks ning uute tehnoloogiate tutvustamiseks. Samuti on seal ideaalseid võimalusi näitamaks Usbekistani IT-sektorit välisinvestoritele ning tugevdamaks koostööd riigi, ettevõtete ja tarbijate vahel.

Digiwise’i asutaja Lauri Antalainen on üritusele kutsutud, et rääkida tehisintellektiga seotud teemadel ning arutleda, kuidas valitsused saavad digipööret toetada. Kiirelt kasvava elanikkonna ja linnastumise taustal pakub tehisintellekt lahendusi, mis muudavad elu nutikamaks, tõhusamaks ja kaasavamaks.

Lauri Antalainen jagab mõtteid, kuidas riik saab digipööret toetada näiteks:

luues standardeid, teadmuskeskusi ja haridusprogramme,
tuues sisse teadmisi väljastpoolt,
propageerides tehisintellekti ja digitaliseerimist liitude ja föderatsioonide kaudu.

Lisaks sellele, et Lauri Antalainen on Digiwise’i asutaja ning EstBANi president ja juhatuse liige, on ta ka Eesti Teaduste Akadeemia juures tegutseva tehisaru ja aju komisjonis. Seega on tal laiapõhine kogemus ettevõtluse, ärikasvu ja riskikapitali valdkonnas.

Meil on hea meel, et Digiwise saab oma vaatenurka jagada vahelduseks ka rahvusvahelisel areenil, et siis jälle targemana koduses Eestis tegutseda.

Tippinnovaatorite 3. grupi lõpuüritus Tallinna Teletornis: innovaatilised Mikskaar ja Verston Eesti!

Autor: Elo Gaver

12. juunil toimus Tallinna Teletornis Tippinnovaatorite 3. grupi pidulik lõpuüritus, kus võitjaks kuulutati Mikskaar. Tegemist on ettevõttega, mis arendab keskkonnasõbralikku kasvusubstraati, asendades turba puidutööstuse jääkidest valmistatud puuturba vastu.

Mikskaari Miksgrow lahendus ühendab keskkonnasäästlikkuse ja täppispõllumajanduse – täpsed kastmis- ja väetamisotsused sünnivad reaalajas mullaniiskuse mõõtmistulemusi kasutades.

Publiku lemmikuks sai Verston Eesti, kelle eesmärgiks on saada Euroopa kõige keskkonnasõbralikumaks taristuettevõtteks. Selleks toovad nad valdkonda rohkem digitaliseerimist, elektrifitseerimist ja automatiseerimist. Tippinnovaatorite programmi žüriis olnud Lauri Antalainen tõdes rõõmuga, et Eestis on tohutu potentsiaal luua maailmamuutvat innovatsiooni. Palju õnne kõigile osalejatele ja toetajatele, eriti Mikskaarele ja Verston Eestile!

tippinnovaatorite võitjate väljakuulutamine

Eesti Teaduste Akadeemia uue komisjoni eesmärk: tehisintellekti arendamine ja strateegilised sammud

Autor: Elo Gaver

2025. aasta mai alguses loodi Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) juurde tehisaru ja aju komisjon, mille eesmärk on suunata Eesti teaduse ja tehnoloogia arengut tehisaru valdkonnas. Komisjon keskendub riigi jaoks oluliste teaduslike ja rakenduslike küsimuste lahendamisele, sealhulgas tehisintellekti rakendamisele, teadusuuringute arengule ja innovatsiooni toetamisele.

Komisjoni üheks tähtsamaks ülesandeks on toimida sillana baas- ja rakendusuuringute vahel ning pakkuda valitsusele, riigikogule ja laiemale avalikkusele teaduse ja tehnoloogia valdkonna nõuandeid. Digiwise’i juhtivkonsultant Lauri Antalainen vastutab tehisintellekti rakendamise eest tööstusettevõtetes ja osaleb strateegiliste nõuannete koostamises. Komisjoni liikmeteks on 17 spetsialisti erinevatelt elualadelt.

Esimese kohtumise keskmes oli tehisaru mõju majandusele ja ühiskonnale, samuti vajadus arendada tehisintellekti ja IT-infrastruktuuri, et tagada Eesti sõltumatus globaalsetest “pilve” teenusepakkujatest nagu Microsoft, Google ja Amazon. Arutati ka, kuidas riiklikud teadusrahastused võiksid toetada tehisintellekti teadusuuringute arengut ja kuidas tagada Eesti keele ja kultuuri säilimine tehisintellekti arengus.

Komisjoni töö eesmärgiks on määratleda strateegilised suunad, mille kaudu Eesti saab rakendada tehisaru lahendusi oma majanduses, hariduses, tervishoius ja julgeolekus. Arutati, kuidas tehisintellekt saaks muuta tööstusprotsesse, täiustada haridussüsteemi ja parandada riigi teenuste kvaliteeti. Komisjoni liikmed rõhutasid, et tehisintellekti areng Eestis on seotud mitte ainult teadus- ja tehnoloogiliste vajadustega, vaid ka inimeste kompetentside arendamisega, kus ülikoolidel on võtmeroll.

Eesti Teaduste Akadeemia jätkab oma tööd teaduse ja innovatsiooni toetamiseks ning Eesti teadus- ja tehnoloogiapoliitika kujundamiseks, keskendudes tehisintellekti arendamisele ja selle mõju maksimeerimisele Eestis.

Innovatsiooniliidrite klubi kohtumine: AI – mitte eesmärk, vaid tööriist.

Autor: Elo Gaver

28. mail toimus järjekordne Innovatsiooniliidrite klubi kohtumine, mille seekordne fookus oli tehisintellekti rakendamisel ettevõttes. Klubi nõukogu liige ja Digiwise-i kaasasutaja Lauri Antalainen avas sündmuse ettekandega, kus rõhutas, et tehisintellekt iseenesest ei tohiks olla iseseisev eesmärk. Selle asemel peaks mõtlema hoopis teadlikult valitud tööriistast, mis aitab võimendada inimese tegevust. Alustuseks tuleb organisatsioonis kaardistada olemasolevad protsessid (as-is olukord), visandada soovitud seisund (to-be olukord) ning sõnastada konkreetne äriline ülesanne – alles siis saab valida sobiva tehisintellektil baseeruva lahenduse või partneri.

Digiwise-i konsultant Sandra Reivik tõi oma esinemises välja kolm keskset põhimõtet, mis aitavad tehisintellektist päriselt väärtust luua: mõtteviisi muutus, uudishimu ja oskus tehisintellekti kasutada. Tema sõnul ei kao tehisintellekt kuhugi – vastupidi, see muutub loomulikuks osaks meie igapäevatöös. Seetõttu on oluline luua sisemisi fookusgruppe, toetada katsetamist ning kasvatada organisatsioonis üldist teadlikkust ja valmisolekut. Tehisintellekt ei ole vaid IT-osakonna asi – see on omamoodi meeskonnatöö.

Kogu kohtumise jooksul jäi kõlama selge sõnum: tehisintellekt ei asenda inimesi, kuid inimesed, kes oskavad seda kasutada, asendavad neid, kes ei oska. Õige kasutuse korral aitab tehisintellekt parendada tööprotsesse, suurendada efektiivsust ja pakkuda klientidele paremat kogemust. Ent selleks tuleb tehnoloogiaga suhelda sama teadlikult nagu inimesega – alustada vajadustest, küsida targalt ja õppida samm-sammult.

Ajakohastatud digilahendused turismiettevõttes Tiit-Reisid

Autor: Elo Gaver

Hiiumaal tegutsevas turismiettevõttes Tiit-Reisid toimus eelmisel aastal põlvkonnavahetus, kui perefirma asutaja andis juhtimise üle pojale Raido Randmaale, kellel jagub värsket energiat isa kogemuste kõrvale. Ettevõtte sünni ja kasvamise juures olnud Randmaa jaoks oli see loomulik samm, kuigi kõrvaltvaatajale võis tunduda ootamatu – lahkuda Eesti suurima taristuehitusfirma juhipositsioonilt ja pöörata tööelus uus lehekülg tagasi juurte juures Hiiumaal, turismimaailmas

Ehkki ettevõtte tegevus oli talle tuttav, tuli üllatusena turismisektori madal digitaliseerituse tase. Tiit-Reisidel olid küll toimiv koduleht, e-pood ja reiside haldamise süsteem, kuid andmete pidev käsitsi liigutamine tekitas vigu, raiskas aega ja muutus koormavaks.

Soovist luua selgust ja süsteemi otsustas Tiit-Reisid liituda Visit Estonia digimentorluse programmiga. Koos Digiwise-i vanemkonsultandi Olga Luštšikuga kaardistati kogu klienditeekond, protsessid ja andmed. Selle töö tulemusena valmis põhjalik ja rakendatav digitaliseerimise teekaart, mis sisaldab 42 konkreetset tegevust järgmise kolme aasta tarbeks.

„Tunnen, et olen õiges kohas ja teen õiget asja. Digiwise-i tugi ja mentorlus aitas mul näha suurt pilti ning teha targemaid valikuid,“ kinnitas Randmaa. Ta lisas, et esimesed ülesanded saavad tehtud juba enne, kui aastanumber jõuab muutuda.

Loe intervjuud Raido Randmaaga ja uuri Visit Estonia turismi digimentorluse kohta siit.

“Work Smart, Not Hard”

Autor: Elo Gaver

Just sellise pealkirja all toimuvad Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, HotelBuddy, Visit Estonia ja D-EDGE Hospitality Solutions koostöös korraldatavad hariduslikud seminarid. Nende eesmärgiks on pakkuda hotellidele võimalust olla kursis valdkonna trendidega ning avastada uusi viise tööprotsesside tõhustamiseks. Seminari ettekanded keskenduvad digitaliseerimisele ja automatiseerimisele hotellinduses, pakkudes praktilisi teadmisi ja lahendusi, kuidas muuta igapäevatööd efektiivsemaks ning parandada külaliste kogemust.

Digitaliseerimise ja protsesside uuendamise teemadel jagas oma kogemusi ka Digiwise juhtivkonsultant Lauri Antalainen, kelle ettekanne keskendus küsimusele: „Millest alustada ja mis kasu see toob?“ Osalejatele anti selge ja praktiline ülevaade sellest, kuidas luua toimiv digitaliseerimise teekaart ja viia muutused ellu süsteemselt ning tulemuslikult.

Sellistel seminaridel on alati hea meel osaleda, sest on näha, et Eesti hotellindussektor on valmis uuendusteks ja avatud koostööle. Digiwise tänab korraldajaid usalduse eest ja ootab põnevusega järgmisi samme koos turismivaldkonna tegijatega.

Visit Estonia infopäev: Kuidas Eesti turism saab kasvada jätkusuutlikult ja tõhusalt?

Autor: Elo Gaver

EIS ja Visit Estonia korraldasid turismisektorile enne uue hooaja algust meeleoluka ja sisuka infopäeva PROTO avastustehases Tallinnas. Üritus oli jaotatud kolmeks plokiks, mille teemadeks olid Eesti turism ja Visit Estonia, sihtturgude ülevaated ning kogemuslugu, jätkusuutlik majandamine ja digiraiskamine.

Esimeses plokis tutvustati Eesti turismi ajalugu ja vaadet tulevikku. Samuti räägiti Visit Estonia online-platvormi uuendustest ja meeskonnast, samuti turismiteo konkursist, mis on olnud suureks märgiks turismi edendamiseks Eestis.

Järgmine plokk keskendus sihtturu uuringute ülevaatamisele. Kas Eesti on sakslaste reisiplaanis? Kas Suurbritannia turist on pigem kiiksuga või traditsiooniline? Kuhu on kadunud Rootsi võti ja kuidas märkame soomlasi? Neile küsimustele andsid vastuseid Visit Estonia eksperdid, kes jagasid värskeid teadmisi ja analüüse.

Kolmas plokk arutles ettevõtete ja organisatsioonide jätkusuutlikkuse ning tõhusa ressursside kasutamise üle. Ettekandes käsitleti majandusanalüütiku vaadet Eesti ja lähiregiooni majandusele. Hestia Hotel Group tutvustas kestlikkuse algatusi, jagati kogemuslugusid külalislahkusest ja räägiti digiraiskamise vältimisest. Lauri Antalainen Digiwise’ist selgitas, kuidas vältida digiraiskamist ning jagas praktilisi nippe tõhusamaks toimetamiseks.

Üritus andis osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi lahendusi, mis aitavad Eesti turismisektoril mitte ainult kasvada, vaid teha seda jätkusuutlikult ja digitaalselt efektiivselt. Eriti oluline oli mõista, kuidas digitehnoloogiad võivad aidata vähendada raiskamist ja muuta turismiteenused keskkonnasõbralikumaks. Kõikide nende teemade arutelu pani aluse ühiselt jätkusuutlikuma ja innovaatilisema turismituleviku suunas.

Visit Estonia infopäev 2025_Martti Volt-71

Esikoht Riigikohtu kaasuskonkursilt!

Autor: Elo Gaver

Sel aastal osales Miina Härma Gümnaasiumi abiturient Geia Rõivas juba kolmandat korda Riigikohtu korraldataval kaasuskonkursil. Üleriigiline konkurss annab õigusmõistmisest huvitatud õpilastele võimaluse õiglus jalule seada tõsielul põhinevate kohtukaasuste lahendamisega.

Eelnevatest aastatest olid Geial juba käes teine koht ja Justiitsministeeriumi eripreemia ning Riigikohtu eripreemia. Saamata oli see, mis algusest saati sihiks oli – esikoht. Seega oli sel aastal õige kaasuse valimine ja selle oskuslik lahendamine keerulisem kui eelmistel aastatel. Vanasõna soovitab enne lõikamist üheksa korda mõõta ja õige kaasuseni jõudmiseks saigi kõigepealt lahendatud üks vale. Karistusõiguse kaasus oli juhendajaga üksipulgi läbi arutatud, kuid tööd kokku kirjutades otsustas Geia siiski hoopis haldusõiguse kaasust lahendama asuda ning nii saigi veel paar päeva enne tähtaega tehtud täielik kannapööre.

Täna võib öelda, et sisetunde kuulamine ja lisaks õigusele ka õigluse jalule seadmine poliitiliselt päevakajalises kaasuses tõi võidu koju – Riigikohus tunnustas Geia Rõivast silmapaistva arutlusoskuse eest esikoha aukirjaga Riigikohtu 105. aastapäevale pühendatud kaasuskonkursil.

Geia ise ütleb konkursil osalemise kohta nõnda: Olles mitmel korral edukalt osalenud kaasuskonkursil, julgustan kõiki õigushuvilisi gümnasiste sellest väärt kogemusest osa saama. Kaasuskonkurss annab noorele võimaluse jõuda selgusele, kas õigusvaldkond võiks olla tema tulevane eriala. Lisaks õigusalastele teadmistele on konkurss avanud minu jaoks uusi vaatenurki ja märkimisväärselt laiendanud silmaringi. Selleaastase töö käigus omandasin näiteks põhjaliku ülevaate Iisraeli ja Palestiina konfliktist – teema, millesse süvenemine andis mulle väärtuslikku arusaamist rahvusvahelise õiguse ja geopoliitika keerukusest.

Geia Rõivase juhendajaks oli taaskord tema endine õpetaja, Digiwise-i juhiabi Elo Gaver.

Maakondlike Arenduskeskuste digitaliseerimiskoolitus – samm tuleviku suunas.

Autor: Elo Gaver

2024. aasta sügisel viisid Maakondlikud Arenduskeskused (MAK-id) koostöös Digiwise OÜ-ga ellu digitaliseerimiskoolituste programmi, mille eesmärk oli tõsta ettevõtjate teadlikkust äriprotsesside tõhustamise võimalikkust digitehnoloogiat kasutades. Koolitused viis läbi Lauri Antalainen, kellel on pikaajaline kogemus praktiliste koolituste tegemisel digitaliseerimise ja automatiseerimise teemadel.

Koolitusprogrammil oli neli moodulit, mille jooksul keskenduti protsesside efektiivsuse tõstmisele, reaalajamajanduse lahendustele, digitaliseerimisprojekti elluviimisele ja organisatsiooni andmevoogude optimeerimisele. Koolituse käigus said osalejad praktilisi näiteid ja metoodikaid, mis aitavad ettevõtetel paremini kohaneda digiajastu nõudmistega.

Digitaliseerimine – millest alustada?

Esimeses koolitusmoodulis keskendusid osalejad protsessides esinevate kadude ja raiskamise teadvustamisele. Koolituse käigus jõuti tõdemuseni, et efektiivset tööd ettevõttes takistavad kõige enam infovood, mis on killustunud, ebatäpsed või halvasti struktureeritud. Lauri Antalainen tõi koolituse käigus välja erinevaid digiraiskamise vorme. Mõned neist:

Andmete käsitsi sisestamine ja topelt töötlemine,
Ülemäärane suhtlus ja infotulv,
Ebaefektiivne ajakasutus ja protsesside optimeerimata jätmine.

Teises moodulis oli fookus protsesside tõhustamisel läbi standardiseerimise ja automatiseerimise. Suures plaanis jagunevad ettevõtte võimalused töövoo parandamiseks läbi standardiseerimise, digitaliseerimise ja automatiseerimise. Levinumad lahendused on e-arvete kasutuselevõtt ja töökäskude digitaliseerimine. Koolituse jooksul arutleti ka robotprotsesside automatiseerimise üle ettevõtetes, kus manuaalseid korduvaid ülesandeid saab usaldada tarkvararobotile.

Reaalajamajandus ja andmete kvaliteet.

Kolmas moodul keskendus reaalajamajanduse lahendustele, mis võimaldavad ettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid reaalajas, ilma viivituseta. Suurimad eelised on siinjuures andmete turvaline ja automaatne liikumine, masinloetavad e-arved ja veoselehed ning relatsiooniliste andmebaaside ja registrite kasutamine.

Koolituspäeva käigus arutleti, kuidas andmete kvaliteet ja struktuur ettevõtte otsustusprotsesse mõjutavad. Praktilise harjutuse käigus analüüsisid osalejad, millised registrid nende töös vajalikud on ja kuidas saaks olemasolevaid andmeid tõhusamalt kasutada.

Õiged valikud digitaliseerimisprojekti elluviimisel.

Neljas ja viimane koolitusmoodul oli fokusseeritud digitaliseerimisprojektide planeerimisele ja tasuvuse analüüsile. Ettevõtted said juhiseid, mille järgi valida just enda ettevõtte jaoks sobilikud tarkvaralahendused, kuidas koostada digitaliseerimise teekaarti ning kuidas arvutatakse digitaliseerimise tasuvust.

Näiteks tõi Lauri juhtumeid, kus ettevõtted vahetasid vananenud ERP-süsteemid välja uuemate süsteemide vastu, mis täpsemini ettevõtte muutunud vajadustele vastasid.

Praktiline koolitusprogramm andis osalejatele selge ülevaate digitaliseerimise võimalustest ning puudu ei jäänud ka praktilistest näpunäidetest. Selgeks sai, et digitaliseerimine ei ole pelgalt uus trend, vaid tegemist on konkurentsis püsimiseks hädavajaliku sammuga.

Olulisimad õppetunnid koolituspäevadelt olid:

Protsesside kaardistamine ja optimeerimine on digitaliseerimise alustalaks.
Andmete kvaliteet määrab digitaliseerimise edu.
Õigete tööriistade ja tarkvara valik aitab vältida suuri kulutusi ja ebaõnnestunud projekte.

Maakondlike Arenduskeskuste algatus selliste koolituste elluviimiseks on oluline samm digitaliseerimise edendamisel ja konkurentsivõime tõstmisel Eesti ettevõtjate hulgas.

Läänemaa ettevõtluskonverents „Digiajastu ettevõtluses“ – ettevõtluse tulevik on käes.

Autor: Elo Gaver

14. novembril 2024 toimus Haapsalus Läänemaa ettevõtluskonverents „Digiajastu ettevõtluses“.

Digitaliseerimine ja tehisintellekt on tulnud, et jääda ja ürituse eesmärgiks oligi tõsta ettevõtjate teadlikkust digitaliseerimisest ja tehisintellekti oskuslikust rakendamisest kaasaegses ettevõtluses. Esinejad pakkusid päeva jooksul hulganisti praktilisi teadmisi ja jagasid kogemusi sellest, mida ettevõtjad juba teinud on ning innustasid suurelt mõtlema.

Esinejad rõhutasid päeva jooksul korduvalt, et digitaliseerimine ei ole enam lihtsalt trend – tegemist on hädavajaliku sammu astumisega konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks. Tootmisettevõtetel on võimalik digitaliseerimise kaudu automatiseerida ja optimeerida erinevaid etappe tootmisprotsessist, see omakorda aitab vähendada kulusid. Kui reaalajas on võimalik andmeid koguda ja analüüsida, on ettevõtet võimalik ka paremini juhtida.

Teiste esinejate seas oli ka Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen, kes tõi oma ettekandes esile, kuidas tehisintellekti rakendamine tootmises aitab prognoosida hooldusvajadusi, optimeerida tarneahelat ja parandada kvaliteedikontrolli. Ei jäänud selgi korral vastamata põletav küsimus – kas tehisintellekt võtab ära meie töökohad? Lauri on seisukohal, et tehisintellekt saab täiendada inimeste tööd, kuna selle mõtestatud ja eesmärgipärane kasutamine aitab ettevõtetel suurendada oma efektiivsust, innovatsioonivõimet ja konkurentsieelist.

Oma kogemust digitaliseerimise vallast jagas Alise Technic OÜ. Nemad seisid silmitsi väljakutsega, kus ühe tellimuse käsitsi töötlemisele kulus seitse minutit. Kõikide tellimuste peale tähendas see ühel hetkel juba liiga suurt ajakulu, mille lahendamiseks loodi platvorm tellimuste automatiseerimiseks. Selle lahendusega säästab ettevõte aastas üle 600 tunni käsitsi tööd ja väheneb ka vigade tekkimise võimalus tellimuste sisestamisel.

Lisaks oli konverentsil kohal palju elevust tekitanud BellaBot. Robotit tutvustas Jana Valliste Roborent OÜ-st. BellaBot oli nii-öelda elavaks näiteks, kuidas automatiseeritud lahendus võib parandada teenindusprotsesse ja suurendada efektiivsust erinevates sektorites.

Konverentsil osalejad said kinnituse, et oskusliku kasutamise korral on tehisintellekt nende kaaslane, mitte rivaal, kes aitab säästa aega ja seega ka raha, sest nutikalt rakendatud tehnoloogilised lahendused võimaldavad ettevõtetel keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline – innovatsioonile, kasvule ja klientide paremale teenindamisele.

Tartu Aasta Ettevõtjate tunnustus: Digiwise-i kliendid nomineeritute seas

Autor: Elo Gaver

Tartu linn on tunnustanud parimaid ettevõtjaid alates 1998. aastast. Konkursi alusandmetena kasutatakse kõigi Tartu linnas ja Tartumaal registreeritud ettevõtete poolt äriregistrile tähtajaks esitatud majandusnäitajaid.

Ka eelneva majandusaasta tulemuste põhjal kutsuti Tartu parimad ettevõtjad tunnustusgala õhtule ja Digiwise tutvustab hea meelega kolme üritusel tunnustatud ettevõtet:

Icosagen Cell Factory OÜ avas 2023. aasta juunis 1600 ruutmeetri suuruse tehasehoone, kus toodetakse terapeutilisi antikehi ja valke kliiniliste katsetuste jaoks. Ettevõte pälvis aasta investeerija tiitli. Digiwise ja Icosagen on viimase aasta jooksul korduvalt kohtunud, et aidata ettevõttel jõuda järgmisele tasemele tootmisprotsesside digitaliseerimise vallas.

Torm Metall OÜ on Tartu Rakendusliku Kolledži pikaajaline koostööpartner. Nad väärisid tunnustuse rakendusliku hariduse edasiviimise eest, panustades õppematerjalidesse, seadmetesse ja juhendamisse.

Saunasell OÜ võib uhkust tunda Romet Tsirna üle, sest just tema jäi silma Eesti Kaubandus-Tööstuskojale oma nooruse ja ettevõtlikkuse poolest ning pälvis tunnustava tiitli parim noor ettevõtja Tartumaal. Ka Saunasell OÜ on soovinud oma ettevõttes mõne asja jaoks tehisintellekti abi kasutada ja oleme üheskoos uurinud selleks sobivamaid lahendusi.

Foxway OÜ pälvis aasta töökohtade looja tiitli ning samuti tunnustati neid aasta ekspordi kasvatajana. Digiwise ja Foxway on kohtunud Digitaliseerimise Meistriklassi raames ja meil on väga hea meel, et need auhinnad just neile omistati.

Tartu ettevõtjate tippude tunnustamine kinnitab, et innovatsioon ja koostöö on tulemusliku ettevõtluse nurgakivid. Digiwise on uhke, et saab olla osa nende eduloost, aidates neil saavutada oma eesmärke tootmisprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise läbi.

2024-10-10-190736-R62_7408-Silver-Gutmann — Foto: Silver Gutmann

Tehisintellekti entusiastid AI Meetup Tallinnas: 10 praktilist õppetundi tehisintellekti rakendamisest.

Autor: Elo Gaver

Tallinnas toimunud New Nordics AI Week (2.–6. september 2024) tõi kokku tehisintellektientusiastid ja -eksperdid üle kogu Baltikumi ja Põhjamaade. Ürituse eesmärgiks oli jagada praktilisi strateegiaid, luua väärtuslikke kontakte ning edendada tehisintellekti arengut piirkonnas.

Ühe olulise sündmusena toimus 3. septembril AIPowerment AI Meetup, mis keskendus tehisintellekti praktilistele rakendustele erinevates valdkondades. Üritus leidis aset Bondora ruumides ning tõi kokku ligi 100 osalejat. Paneeldiskussioonis jagasid oma kogemusi ja praktilisi näiteid järgmised eksperdid:

Gerlyn Tiigemäe (Eesti Energia)
Sandra Roosna (Askly)
Lauri Antalainen (DigiWise)
Rafael Gonzalez Iglesias (Bondora)

Diskussioonis käsitleti tehisintellekti rakendamise praktilisi aspekte ning jagati isiklikke kogemusi tehisintellekti integreerimisel ettevõtete protsessidesse.

Vestluse käigus tõid esinejad esile järgmised olulised tähelepanekud:

Ilma standardiseerimise ja digitaliseerimiseta tehisintellektist kasu ei saa: Ettevõtte protsessid tuleb esmalt standardiseerida ja digitaliseerida, et luua kvaliteetseid andmeid, mida AI suudab efektiivselt kasutada.
Tehisintellekti-tšempioni roll ettevõttes: Tehisintellekti eduka juurutamise eelduseks on entusiastlik eestvedaja ettevõttes. Just tema innustab ja juhib tehisintellekti projekte.
Tehisintellekti-valmiduse hindamine: Oluline on hinnata ettevõtte valmisolekut tehisintellekti rakendamiseks, sealhulgas andmete kvaliteeti, turvalisust ja töötajate rollide määratlemist.
GDPR ja andmekaitse: Kliendiandmete kasutamisel tehisintellektimudelites tuleb tagada vastavus andmekaitse regulatsioonidele ning saada klientidelt vajalikud nõusolekud.
Konkurentsieelis läbi tehisintellekti: Konkurentide tehisintellekti-lahenduste jälgimine ja nende kasutuselevõtt võib pakkuda märkimisväärset konkurentsieelist.
Tehisintellekt meediatööstuses: Näiteks kasutab Äripäev tehisintellekti taskuhäälingute ja veebisaadete töötlemiseks, vabastades ajakirjanike aega sisuloomeks.
Juhtkonna toetus tehisintellekti projektidele: Tehisintellekti projektide edukus sõltub suuresti juhtkonna toest ja pühendumusest.
Masinõppe spetsialistide nappus: Eestis on piiratud arv masinõppe spetsialiste, mistõttu ettevõtted, nagu Bolt on pidanud laiendama oma meeskondi rahvusvaheliselt.
Efektiivsuse tõstmine tehisintellekti abil: Praegu on tehisintellekti peamine väärtus ettevõtete efektiivsuse suurendamine ja kulude vähendamine.
Mõtteviisi muutus innovatsiooni alusena: Tehisintellekt vabastab töötajad rutiinsetest ülesannetest, võimaldades keskenduda loovamatele ja strateegilisematele tegevustele.

Üritused nagu New Nordics AI Week aitavad tehisintellekti võimalusi paremini mõista ja rakendada, tugevdades Eesti positsiooni maailma juhtiva digiriigina.

Edukas lõpp Digitaliseerimise meistriklassile.

Autor: Elo Gaver

Kevad tõi endaga juba seitsmenda lennu Digitaliseerimise meistriklassi lõpetajaid. See kevad oli Digiwise-i mentorite jaoks eriti võidukas – Lauri Antalaineni juhitud Malmerk Klaasium noppis üldvõidu ja Olga Luštšik suunas Bestair Groupi publiku lemmiku tiitlini!

Ootuspäraselt tunneb Malmerk Klaasium võidu üle suurt rõõmu, sest meistriklassis osales kokku 20 edumeelset ettevõtet. Väline tagasiside ja Digiwise-i asutaja Lauri Antalaineni juhendamine andis Malmerk Klaasiumile kinnitust, et nad on oma digitaliseerimise teekonnaga õigel teel ja saavad nüüd uute teadmistega järgmisi samme astuda.

Ka Bestair Groupil on põhjust rõõmustada, sest nemad pälvisid Digitaliseerimise meistriklassis publiku lemmiku auhinna. Küllap võitsid nad publiku poolehoiu nii oma professionaalsuse, ettevõtlikkuse ja innovaatilisusega, sest just nii iseloomustab neid ka Digiwise-i vanemkonsultant Olga Luštšik.

Hästi hea meel on, et mõlemal grupil tekkis oma mentoriga mõnus sünergia, mille pinnalt on soovi korral lihtne ka koostööd jätkata.

Digiwise soovib mõlemale ettevõttele palju õnne ja jääb edasistele edusammudele kaasa elama!

Fotod tegi Tõnis Tõnström.

Tehisintellekti mõju töö- ja eraelule – vestlus AIPowerment taskuhäälingus.

Autor: Elo Gaver

AIPowerment on taskuhääling, mis toob kuulajateni tehisintellektimaailma uudised, ülevaated populaarsetest ja uutest rakendustest ning vestlustest AI eestkõnelejatega. Seekordseks külaliseks oli Digiwise-i asutaja Lauri Antalainen, kes rääkis, kuidas tehisintellekt saab inimestele kasuks olla nii töö- kui ka eraelus.

Digiwise-i konsultandid on juba aastaid tegelenud erinevatest andmekogudest kasulikuma teabe kättesaamisega. Varasemalt tähendas see kliendi andmekogude analüüsimist ja töötlemist, sest avalikes andmekogudes olev teave ei olnud ärispetsiifiline ning ei pakkunud konkreetse ettevõtte jaoks erilist väärtust. Seega oli muuhulgas oluline, et ettevõttel oleks olemas märkimisväärne kogus andmeid.

Generatiivse tehisintellekti tulek on seda olukorda kardinaalselt muutunud, sest tehisintellekti võimekus ei sõltu enam ainult ettevõtte enda andmetest – suured keelemudelid ja masinõppelahendused võimaldavad tehisintellektil töötada ka piiratud andmemahu raamides. Seetõttu on täna igal ettevõttel võimalus tehisintellekti rakendamiseks oma andmete töötlemisel.

Muidugi tuli jutuks ka erinevate äriprotsesside automatiseerimine. Digiwise nõustab ettevõtteid, mis on jõudnud punkti, kus protsesside optimeerimine ja automatiseerimine on muutunud vältimatuks.

Optimeerimise protsess on kolme-etapiline:

standardiseerimise käigus määratletakse tõhusaim võimalus protsessi elluviimiseks;
digitaliseerimise käigus valitakse välja digilahendused, mis võimaldavad protsessi vastavalt ellu viia;
automatiseerimise käigus automatiseeritakse varem inimeste poolt manuaalselt teostatavad tegevused erinevate automatiseerimise tööriistade abil. Just selles etapis on enim võimalusi tehisintellekti rakendamiseks.

Lisaks on võimalik tehisintellekti rakendada ka eraelus – uut autot valides kulub tehisintellektil võrdlustabeli koostamiseks oluliselt vähem aega ja peoideid genereerib tehisintellekt „nagu varrukast“. Lõpuks jääb inimesele vaid kõige meeldivam – kas koju tuua punane või sinine auto ja milline peoidee just sellele seltskonnale kõige rohkem peale läheb.

Asjalik ja konkreetne kuulamine on leitav Spotify vahendusel siin.

Turismi digimentorlus koos digitaliseerimise teekaardiga.

Autor: Elo Gaver

Digitaliseerimise olulisust ettevõtte tõhusaks toimimiseks on võimatu alahinnata.

Ka väikeettevõtted jõuavad mingil hetkel punkti, kus tuleb tõdeda, et jagatud Exceli-failist jääb väheks. Aastaid on digitaliseerimisega seotud küsimuste lahendamiseks olnud võimalik osa võtta Digitaliseerimise meistriklassist, mis on kolmekuuline programm ettevõtte digitaliseerimise plaani koostamiseks ja esimeste sammude tegemiseks koos mentorist juhendajaga. Lisaks on digitaliseerimisest huvitatud organisatsioonidel võimalik ise ühendust võtta sobivat ärinõustamist pakkuva agentuuriga.

Nüüdsest on turismiettevõtetel võimalik saada digimentorluse teenus kuni viieks kuuks. Selliselt saab ettevõte jätkata oma igapäevatööd, kuid vajadusel kontakteeruda sobivaima mentoriga, et lahendada esile kerkinud probleeme ja seada uusi sihte.

Digimentorluse käigus valmib ka digitaliseerimise teekaart, mis on hädavajalik dokument EAS-i digipöörde toetuse taotlemiseks.

Uuest teenusest saad täpsema ülevaate Puhka Eestis kodulehelt siin.

Kuidas tehisintellekt muudab ärimaailma meie ümber?

Autor: Elo Gaver

Lauri Antalainen esines TalTechi 2024. aasta ärifoorumil ettekandega „Kuidas tehisintellekt muudab ärimaailma meie ümber?“

Praktilisi näiteid täis ettekandes andis Lauri soovitusi õppefookuse seadmisel ja eriala valikul ning selgitas, kuidas jagada äriettevõttes tööd inimese ja tehisintellekti vahel. Tehisintellekt on tulnud, et jääda! Mida varem ning mida teadlikumalt me tema olemasoluga arvestame, seda edukamad oleme oma töös.

Ettekande järel oli tudengitel võimalus küsida küsimusi ja rahustatud said nii need, kes kartsid, et tehisintellekt nende töö ära võtab, kui ka need, kes muretsesid, mis saab siis, kui tehisintellekt meie eest mõtlema hakkab.

Mõnus tunniajane kuulamine Youtube-i vahendusel.

Tehisintellekti kasutamiseks tööstuses peab enne ära tegema kaks asja.

Autor: Elo Gaver

Äripäeva Raadio kutsus külla Digiwise-i juhtivkonsultandi Lauri Antalaineni ja EASi ja Kredexi ühendasutusest Kristiina Niilitsa, et rääkida tehisintellekti kasutamisest tööstuses.

Digiwise tõi hulganisti praktilisi näiteid tehisintellekti kasutamisest. EASi ja Kredexi ühendasutus tutvustas aga erinevaid toetusmeetmeid, mida riigilt tehasearendusele taotleda saab.

Kuula saadet ja saa teada, mis on need kaks asja, mida teha enne tehisintellekti kasutuselevõttu tööstuses siit.

Tehisintellekti kasutusvõimalustest ettevõtluses.

Autor: Elo Gaver

Veel mõni aeg tagasi kõlas tehisintellekt sama kauge ja hoomamatu tulevikuna nagu lendavad autod, kuid tänaseks on selge – tehisintellekt on tulnud, et jääda!

Lähiajal on toimumas erinevaid üritusi, milles räägitakse tehisintellekti erinevatest kasutusvõimalustest ettevõtetes.

Eesti suurim ettevõtlike noorte konverents TalTech Business Forum 2024 toimub 27.-28. märtsil Tallinnas. Teiste hinnatud esinejate hulgas on laval ka Lauri Antalainen, kes räägib ettevõtlusmaastiku muutustest seoses tehisintellekti kasutuselevõtmisega.

16.aprillil toimub samuti Tallinnas MELT Innovatsioonifoorum „Tehisaru – kas parema tuleviku looja?“ Sisutiheda päeva avapaneelis otsitaksegi vastust foorumi peaküsimusele parema tuleviku looja osas. Vestlusringis on lisaks Lauri Antalainenile ka Agnes Roos ja Otto Mättas.

Narva-Jõesuu ärikonverents 2024 kannab julget pealkirja „Tulevik on kohal!“ ja ootab piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid, omavalitsuste esindajaid ja otsustajaid 9. mail Noorus SPA hotelli konverentsikeskuses. Sealgi on oma mõtteid tehisintellekti kasutamisvõimalustest jagamas Lauri Antalainen.

Tunneme kogu Digiwise-i meeskonnaga head meelt uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate üle, kes väärtustavad tehisintellekti poolt pakutavaid võimalusi.

Kohtumiseni konverentsidel!

Digiwise aitab koostada toetusmeetme projekte.

Autor: Tomi Meitus

Digiwise on juba aastaid pakkunud ettevõtetele abikätt nende vajadustega sobiva toetusmeetme leidmisel ja projekti vormistamisel. Taaskord on käes hea aeg toetuste taotlemiseks oma ettevõtte arendamiseks ja investeeringute kiirendamiseks!

EAS on avanud taotluste esitamiseks Ettevõtte Arenguprogrammi, milles toetatakse ettevõtte ambitsioonikaid kasvuplaane kuni 500 000 euroga. EAS toetab lisaks ka töötleva tööstuse suurettevõtete ambitsioonikaid ja suuremahulisi investeeringuid Suurinvestori toetusega, millega toetatakse muuhulgas ka uute hoonete ehitust – seda tervelt ühe kuni kolme miljoni euro ulatuses.

Hetkel avatud ja peagi avanevatesse meetmetesse oodatakse toetustaotlusi nii VKE-de kui suurettevõtete poolt. Toetust saab küsida ettevõtte digitaliseerimisele, tööstusettevõtetele vajalike seadmete soetamisele, automatiseerimislahenduste rakendamisele ning mitmetele teistelegi arendustegevustele.

EAS-i ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusmeetmete võimalustest lähemalt teadasaamiseks võtke meiega ühendust ning leiame Teie kasvuplaanidest lähtuvalt parima lahenduse toetuste kaasamiseks.

Kasuta võimalust ja lepi juba täna kokku toetusmeetmeid tutvustav tasuta veebikohtumine meie konsultandiga!

Innovatsiooniliidrite Klubil on uus nõukogu.

Autor: Elo Gaver

Ärikeskkond on pidevas muutumises ning seal ellujäämiseks on igal ettevõttel lisaks oma äritegevusele vaja ka väsimatult tegeleda innovatsioonivõimekuse kasvatamisega. Et Eesti ettevõtetel oleks üheskoos paremad võimalused uuenduste elluviimisel, käivitasid Tehnopol ja SEB 2020 aasta juunis Innovatsiooniliidrite Klubi.

Digiwise on klubiga juba varasemast seotud, kuid 2024. aasta veebruaris valiti klubile uus seitsmeliikmeline nõukogu, mille hulka kuulub ka meie juhtivkonsultant Lauri Antalainen. Nõukogu ülesanne on seada uusi eesmärke ja ambitsioone klubi arenguks, arendada rahvusvahelist koostööd ja võrgustikku ning hinnata klubi tegevuse mõju ja loodavat väärtust.

Valitud nõukogu esimese tööaasta siht on Innotrepi veebikeskkond. Valminud koostöö-ökosüsteem aitab kasvatada Eesti ettevõtete uuendusvõimekust ning arendada ühist innovatsioonikultuuri.

Innovatsiooniliidrite Klubi võtab alati avasüli vastu uuendusmeelseid visionääre erinevatest valdkondadest ning innovatsioonist huvitatud ambitsioonikaid ettevõtteid.

Praktiline kogemus: personalihalduse rakendus – Kohviku näitel.

Autor: Olga Luštšik

Tugiprotsesside digitaliseerimine on paljudes ettevõtetes jäänud tahaplaanile, kuna esiplaanil on kiireloomulised põhiprotsessid. Üheks selliseks alatähtsustatud valdkonnaks on sageli personalihaldus. Töötajate andmed – lepingud, failid, koolitustõendid, ankeedid ja isiklikud märkmed, võivad olla hajutatud erinevatesse Exceli tabelitesse. See loob kaose, kus puudub selge ülevaade ja on keeruline teha statistikat või hallata puhkuseavaldusi.

Uute töötajate sisseelamise protsess võib samuti olla ebatõhus, kui IT-alased ettevalmistused jäävad viimasele hetkele.

Kuigi personalihalduse rakendused võivad olla lahenduseks, on need tihti kallid ja kohmakad. Meie aga näitame, kuidas ise luua sobiv lahendus.

Demonstreerime videos, kuidas väljamõeldud Kohviku äri suudab digitaliseerida värbamise ja personalihalduse protsesse, tuues suurt kokkuhoidu sisemises tööajas ning pakkudes töötajatele mugavat lahendust igapäevatoiminguteks.

Tutvustame videos järgmisi low-code/no-code lahendusi:

1. Kodulehe loomine Durable rakenduses;
2. Tutvu väljamõeldud Kohviku kodulehega siin;
3. Airtable rakendus;
4. Google Docs lepingumalli loomiseks;
5. Google Sheets töölepingusse vajalike andmete talletamiseks;
6. Tutvuge väljamõeldud Personalihalduse rakendusega siin;

Vaadake järgnevaid videoid saamaks inspiratsiooni nende tööriistade rakendamises oma ettevõttes.

Video 1: Värbamise teekond.

Video 2: Ettevalmistused töösuhte alustamiseks töötajaga.

Video 3: Dokumentide süstematiseerimine.

Video 4: Puhkuste korraldus.

Video 5: Aruanded ja statistika.

Praktiline Kogemus on meie artiklite sari, mis valgustab Low-Code/No-Code (LCNC) tarkvara kasutamise eeliseid ettevõtte protsesside digitaliseerimisel. Digitaalsete lahenduste loomine ei nõua alati IT-spetsialisti sekkumist – nüüdsest on see jõukohane ka ilma programmeerimisoskusteta!

Praktiline kogemus: automatiseeritud lepingute koostamise protsess – Kostüümirendi äri näitel.

Autor: Olga Luštšik

Paljud ettevõtted seisavad silmitsi väljakutsetega lepingute koostamisel – olgu selleks teenuslepingud või töölepingud. Andmete kogumine e-mailide kaudu ja nende käsitsi Wordi failidesse kopeerimine on aeganõudev ja vigadele kalduv protsess.

Tutvustame videos, kuidas on võimalik digitaliseerida tellimuste vastuvõtmise ja lepingute sõlmimise protsessi väljamõeldud Kostüümirendi äri näitel. Hõlpsaid lahendusi kasutades saab digitaliseerides säästa oluliselt tööaega ja pakkuda klientidele kiiremat ning mugavamat teenust.

Tutvustame videos järgmisi low-code/no-code lahendusi:

Kodulehe loomine Durable rakenduses;
Tutvu väljamõeldud Kostüümirendi lehega siin;
GoogleForms ankeedimalli koostamiseks;
GoogleDoc lepingumalli loomiseks;
GoogleSheet täidetud ankeedi andmete talletamiseks.

Vaata videost, kuidas need tööriistad ettevõtte protsessidele uue hingamise võivad anda.

EBS aastapäeva seminar “Andmed ja informatsioon – kuidas saavutada läbimurdelist kasvu?”

Autor: Elo Gaver

Estonian Business School tähistas oma 35. sünnipäeva konverentsiga „Building The New: How Data, Information and Urban Design Shape our Community, Growth and Responsibility?“

Esimene paneelvestlus, pealkirjaga „Andmed ja informatsioon – kuidas saavutada läbimurdelist kasvu?“ oli huvitav mõttevahetus, milles osalesid Bengt Holmström (MIT majandusprofessor, Nobeli preemia laureaat), Kadri Tuisk (EBS vilistlane, SageOS ja Clanbeat asutaja, noor naisettevõtja 2021) ja Lauri Antalainen (Digiwise-i asutaja, EstBAN president) ja arutelu juhiks Andreas Veispak.

Vestluses osalejad olid ühel nõul, et tehisintellekt on pidevas muutumises ning piltlikult öeldes on tegemist rongiga, mille peale tasub hüpata. Koos ChatGPT käivitamisega on drastiliselt muutunud see, kuidas nii inimesed kui ka ettevõtjad mõtlevad – millised võimalused on tehisintellekti kasutamisega tekkinud. Iduettevõtja Kadri Tuisk sõnas, et tegemist on väga huvitava ajaga ja tal on hea meel, et ta saab plahvatusliku tehisintellekti ajastul sellega koos kasvada ja oli põnevil tulevaste hackathonide osas, sest 48 tunniga saab nüüd teha oluliselt rohkem.

Lauri rääkis digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud kliendikogemustest, mille käigus on talle öeldud, et tehisintellekt tundus alati nagu lendav auto – kuskil kauges tulevikus. Pärast ChatGPT tulekut leiavad aga nii mõnedki ettevõtte juhid end naljaga pooleks mõttelt, et milliseid töötajaid on üldse mõtet alles hoida – oskusliku kasutamise korral on tegemist võimsa tööriistaga. Tehisintellekti tulek on klaaslae ära võtnud ja järjest enam näevad inimesed selle igapäevase kasutamise eeliseid.

Bengt Holmström tegi vestluse käigus ka üleskutse: „unusta füüsiline treening ja keskendu oma ChatGPT oskuste arendamisele!“

Ingliskeelse seminari esimene paneeldiskussioon on kuulajatele kättesaadav siin.

Stardib viimane omalaadne Digitaliseerimise meistriklass!

Autor: Elo Gaver

Digitaliseerimine on elusorganism, mis on ettevõttes kogu aeg olemas ja on kogu aeg vajalik. Seda enam on oluline, et ettevõte teadvustaks, kuidas erinevad digitaliseerimise osad projektideks lahti võtta, vajalikud etapid kirja panna ja kui tähtis on, et seda kõike keegi ka juhiks. Ainult niimoodi on kindel, et ettevõttes toimuv digitaliseerimine liigub õigeid tarkvaralisi lahendusi kasutades ettevõttele vajalikus suunas.

Digitaliseerimise meistriklassi programmi kokkupanijad ja mentorid Roman Zahharov, Lauri Antalainen ja Juhan Pukk tutvustasid kevadel startivat kursust tunniajasel veebiseminaril. Lisaks alguses kõlanud digitaliseerimise ja elusorganismi võrdlusele oli juttu oma ettevõttele sobivate ärilahenduste leidmisest, protsesside automatiseerimisest ja õigete andmete kogumisest.

Ettevõttes toimuv digitaliseerimise projekti kolmnurk on võrdkülgne – see tähendab, et kui tarnija või klient ei panusta ärilahenduse projekti edusse, on terve projekt läbikukkunud. Kurb statistika näitab, et 75% kasutusse võetud ärilahendustest kukub läbi! See ei tähenda, et lahendus oleks halb, vaid näitab kui oluline on enda ettevõtte jaoks sobiva lahenduse leidmine.

Digitaliseerimisel ainult digitaliseerimise pärast siiski mõtet ei ole. Seminaril toonitati lihtsaid samme, mida iga ettevõte saab ära teha juba enne ekspertide kaasamist. Selle asemel, et ettevõttesiseselt kasutada lugematut hulka suhtluskanaleid, leppige kokku ühes suhtluskanalis ja teemapõhisuses (mitte isikutepõhisuses), et failinimed on kindla ülesehitusega, et erinevate protsesside jaoks on kindlad kontrollnimekirjad ja palju muud.

Mida teha andmetega? Milliste andmete kogumine on mõistlik? Kuulda sai erinevaid näiteid elust enesest, kuidas ebapiisavate andmete tõttu jääb tegemata lisamüük; kuidas mõnikord on vaja raamatupidajal internetist kliendi kohta arve jaoks vajalikku infot otsida ja kuidas lõpuks helistab logistik küsimusega, kuhu ja millal kauba tuua saab.

Kõik need ja paljud muud teemad võetakse Digitaliseerimise meistriklassi kursuse jooksul põhjalikult läbi. Lisaks on igal osaleval ettevõttel kogemustega mentor, kes on ettevõttega kursuse algusest lõpuni. Mentori abiga leitakse igas ettevõttes üles „pudelikael“ – see, mille digitaliseerimine on vajalik ja võimalik. Digiwise OÜ on meistriklassis esindatud kolme mentoriga: Lauri Antalainen, Olga Luštšik ja Ingrid Prinsthal.

Kui loetu tekitas huvi, siis kevadise Digitaliseerimise meistriklassi registreerimine lõpeb 07.02.2024.
Lisainfo ja registreerimine on siin: Digitaliseerimise meistriklass – EASi ja KredExi ühendasutus

Riigikohtu eripreemia kaasuskonkursil osalemise eest.

Autor: Elo Gaver

Juba teist aastat järjest osales Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Geia Rõivas Riigikohtu kaasuskonkursil ja pälvis oma hea töö eest tunnustuse. Sedapuhku toodi välja õpilase algupärast mõttekäiku ja tema iseseisvust kaasuse lahendamisel. Õpilase tööd juhendas Digiwise-i juhiabi Elo Gaver, kes igapäevatöös hoopis õpetajana klassi ees seisab.

Riigikohus pakub õpilastele põnevat võimalust asetada end kohtumõistja rolli andes neile lahendamiseks elust enesest inspireeritud kaasusi. Lahendada saab nii haldus-, karistus- kui ka tsiviilkaasusi ja võimalus on esitada nii kirjalik kohtulahend kui ka loovas vormis töö. Geia Rõivas lahendas kirjaliku kohtulahendi vormis tsiviilkaasuse. Riigikohtule esitati üle 70 töö, millest žürii ette jõudis veidi üle 40 kaasuse. Žüriiliikmed tõid välja õpilaste küpsust kaasuste lahendamisel ning kuigi soovituslik on juhinduda eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadusest, esitatakse igal aastal hulganisti töid, milles otsuse langetamisel ka spetsiifilisemalt erinevaid seaduseid aluseks on võetud.

Juhendajal on seega keeruline roll suunata, vajadusel juhtida tähelepanu vigadele, tõmmata õpilane tagasi kõige olulisema juurde, jäädes ise siiski tagaplaanile – konkurss on õpilastele ja õpilase enda väärtushinnangud ja õiglustunne ei või töö käigus ära kaduda. Lisaks parimate tööde hulka jõudmisele, on juhendajal ka siiras rõõm õpilase arengu ja võimaluste jälgimisest. Eelmisel aastal saadud tunnustusest on õpilane juba võitnud – osaletud on töövarjupäeval nii Justiitsministeeriumis kui ka Harju Maakohtus.

Geiaga riigikohtu kaasuskonkursil jaanuar 2024

Lõpetas esimene lend Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklassis.

Autor: Elo Gaver

Oktoobris startis esimene lend loomeettevõtteid, kes olid huvitatud reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassis osalemisest.

Digiwise aitas välja töötada programmi kava, mis parandaks erinevate äriprotsesside efektiivsust loomeettevõtetes läbi uuenduslike digitaliseerimise ja reaalajamajanduse lahenduste.

Tänaseks on pilootlend lõpetanud 2,5 kuud kestnud kursuse ja kõik lõpetajad leidsid enda loomeettevõtte jaoks uusi võimalusi digitaliseerimislahendusi kasutades erinevate kitsaskohtade lahendamiseks.

Digiwise soovib kõikidele lõpetajatele kiiremat, kõrgemat ja kaugemat lendu ning ootab uusi osalejaid juba kevadisse starti!

Digiwise ja AIRE leppisid kokku kaheaastases partnerluses.

Autor: Elo Gaver

Novembris leppisid Digiwise OÜ ja AIRE kokku kaheaastases partnerluses erinevate tehisintellektiga seotud projektide elluviimises.

Digiwise on AIRE-ga koostööd teinud varemgi – hiljuti aitasime neil käivitada strateegiakoostamise protsessi ning eelnevad ühised projektid on kinnitanud, et digitaliseerimine ja tehisintellekt on meie mõlema jaoks olulised. Seega, kui AIRE hakkas otsima partnerit erinevate tehisintellektiga seotud projektide elluviimisel, tegime meiegi oma pakkumise koostöös MindTitan-nimelise arendusettevõttega, mis loob masinõppe- ja tehisintellektipõhiseid rakendusi.

Novembri lõpus saigi kokkulepe sõlmitud. Kuna tegemist on mahuka ettevõtmisega, otsis Digiwise lisaks kolmele ettevõttesisesele eksperdile meeskonnaga liituma ka kaks eksperti mujalt. Üks ekspertidest liitus meiega Artifig konsultatsioonibüroost ja teine tuli meiega koos pakkumise teinud MindTitan ettevõttest.

Plaanid on suured ja me oleme väljakutseteks valmis.

Reach Incubator Ultimate Pitch Battle finaalvõistlus Soomes.

Autor: Elo Gaver

Novembri lõpus toimus Helsingis Slushi raames peetud Reach idufirmade finaalvõistlus.

Võidulootus oli kuuel idufirmal ning lisaks sai kolmepäevase ürituse jooksul tutvuda eelnevate voorude nelja finalisti esitlustega, tutvuda nende saavutustega ja kuulda nende tulevikupüüdlustest.

Võistluse võitjaks tuli CartGuard – iduettevõte, mis ennustab pettuse riski iseteeninduskassade kasutamisel. CartGuard näeb enda klientidena supermarketeid, mille iseteeninduskassad siiani juhuslikkuse alusel ostukontrolli teostavad. Selle asemele pakuvad nad tehisintellekti, mis on võimeline tuvastama riskirühma kuuluva kliendi ja suudab kauplejat tema poesviibimisest teavitada.

Võistluse kolmeliikmelise žürii hulka kuulus ka Lauri Antalainen ja võitja-ettevõte on tegelikult isegi veidi Eestiga seotud – selle asutajad on e-residendid.

Aasta Ettevõte 2023 on Digiwise-i klient Icosagen Cell Factory.

Autor: Elo Gaver

Alates 1996. aastast on Eestis jagatud ettevõtluse auhindu. Eesti pikima ajalooga ettevõtteid tunnustav üritus on kõrgeim tunnustus kodumaistele ettevõtetele. Eesmärk on tunnustada innovaatilisi Eesti ettevõtteid, mis on ellu viinud või turule toonud märkimisväärse uuenduse, pakkudes klientidele või ühiskonnale olulist väärtust ning mis investeerivad oma müügitulu teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustesse.

Digiwise-il on hea meel õnnitleda Aasta Ettevõte 2023 ja Aasta Innovaator 2023 tiitlitega pärjatud firmat Icosagen Cell Factory!
Tegemist on ettevõttega, kus on arendatud välja maailmas ainulaadsed bioloogiliste molekulide arendamise ja tootmise tehnoloogiad, millega pakutakse teenuseid juhtivatele farmaatsiaettevõtetele maailmas. Lisaks on neil valmimas oma ravimitehas – see on täiesti uus tase Eesti biotehnoloogia sektori jaoks.

Aasta Ettevõtte auhind tuli Icosagen Cell Factory juhile üllatusena – pigem on nende sihiks olla parim Euroopas või koguni maailmas ning tiitlitest enim teeb ettevõtte suuromanikule rõõmu, kui näeb noori inimesi tulemas tööle mitte rahateenimise, vaid eneseteostamise pärast.

Digiwise aitas Icosagen Cell Factory uuele tasandile digitaliseerimise vallas, kui ettevõte pöördus meie poole sooviga koostada digitaalset teekaarti. Soovime aasta ettevõttele palju edu ja eesmärkide täitumist!

Tallinna Tehnikakõrgkooli konverents “Tehisintellekt ja andmed. Läbilõige 2023”

Autor: Elo Gaver

Novembri alguses korraldas Tallinna Tehnikakõrgkool konverentsi, mille märksõnadeks olid automatiseerimine, eetika, inimene, mustrid, kaasamine.

Konverentsipäeva jooksul uuriti, milliseid vabadusi, võimalusi ja väljakutseid pakub tehisintellekt tööstusettevõtetes, ajakirjanduses, meditsiinis ning ka hariduses, sotsiaaltöös ja teisteski valdkondades. Lisaks vaadeldi, kuidas riik ja erinevad regulatsioonid selle kõigega kaasas käivad. Juttu tuli ka, milline valdkond on tehisintellekti olemasolust kõige rohkem kasu saanud ja juureldi, kus täpselt selle kõige keskel on inimese koht.

Digiwise saatis paneeldiskussiooni osalema Lauri Antalaineni, et koos teiste ekspertidega saaks arutleda, milline tööstusvaldkond on tehisintellekti kasutusest seni suurimat kasu lõiganud.

Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas kohtus iduettevõtlus- ja tehnoloogiasektori esindajatega.

Autor: Elo Gaver

Novembri alguses oli iduettevõtlus- ja tehnoloogiasektori esindajatel võimalus külastada Stenbocki maja ja kohtuda Kaja Kallasega.

Poolteist tundi kestnud sisutihedal kohtumisel räägiti Eesti innovatsioonivõimekusest ning tehnoloogiasektori olukorrast ning edasistest arenguplaanidest.
Kohtumisel osales ka Digiwise-i vanemkonsultant Lauri Antalainen.

Alustas Reaalajamajandus ja digitaliseerimise meistriklass.

Autor: Elo Gaver

Digiwise on aidanud välja töötada Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi kava ning oktoobris startiski pilootprogramm Eesti loomeettevõtetele.

Meistriklassi eesmärk on aidata loomeettevõtetel parandada erinevate äriprotsesside efektiivsust, kasutades selleks uuenduslikke digitaliseerimise ja reaalajamajanduse lahendusi. Programmis osalejad saavad hea ülevaate kasutuselolevatest tarkvaradest ja tehnoloogiatest, mis aitavad neil digitaliseerimise abil oma ettevõtteid paremini juhtida ja kasvatada.

Lisaks programmi väljatöötamisele panustab Digiwise meistriklassi õnnestumisse ka mentorite ja koolitajaga – mentoriteks vanemkonsultandid Olga Luštšik ja Lauri Antalainen ning koolitajaks juba aastaid Digitaliseerimise meistriklassiski kogemusi kogunud Lauri Antalainen.

Reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud osapoolte vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel.

600 tundi vähem tööd!

Autor: Robert Pallas (Devtailor OÜ)

Häkkerid näitasid Eesti ettevõtetele, kuidas tehisaruga aega ja raha säästa.

Kaheksa tuntud Eesti ettevõtet osalesid Tallinna Tehisintellekti ja Automatiseerimise häkatonil, kus lahendati neile olulised äriprobleemid tehisaru abiga. Üks firma säästab ürituse tulemusena juba praegu üle 600 tunni käsitsi tööd.

Möödunud nädala lõpus, 14.-15. septembril Estonian Business Schooli ruumides toimunud häkatonil said kokku ettevõtjad ja 30 vabatahtlikku häkkerit. Iga tiim sai ürituse lõpuks valmis demo, mõnel ettevõttel läks aga eriti õnnelikult ja nad saavad uusi lahendusi kasutada juba praegu.

Pärnus metalliviimistlusega tegelev ettevõte Alise Technic seisis probleemi ees: klientide tellimuste töötlemine võtab meeletult aega. „Seda käsitsi tehes kulub ühe tellimuse sisestamisele seitse minutit ja aastas tuleb seda teha tuhandeid kordi,“ rääkis firma kvaliteedijuht Ingrid Jaeger.
Häkatoni käigus loodi neile platvorm, mis tellimuste töötlemise täielikult automatiseeris. Rakendus säästab neile nüüd aastas üle 600 tunni käsitsi tööd. „Väheneb ka risk vigade sattumisel tellimusse, kuna automaatne andmetöötlus on tihti täpsem,“ lisas Jaeger.

Tele2 tuli aga lahendama kasvavaid järjekordi klienditeeninduses. Klientide küsimused varieeruvad seinast seina ja töötajatel kulub tohutult aega, et õigete vastusteni jõuda.
Häkatoni meeskond ehitas neile transkriptsioonimootori, mis lappab hetkega läbi kogu firma dokumentatsiooni. Klienditeenindajad näevad kõne ajal ekraanil võimalikku vastust ja dokumenti, kust see võetud on. „Häkatonil saime näha, kuidas selline lahendus nullist valmis arendatakse ja seda veel uskumatu kiirusega – tööriist oli valmis järgmiseks päevaks,“ sõnas firma esindaja Hannes Ruusmaa.

Suures plaanis tuligi välja, et firmadel on iseenda lõpututest dokumentidest keeruline infot üles leida. Neile on vaja head otsinguliidest, mille jaoks kasutatakse suuri keelemudeleid ja vektorandmebaase. Tehisaruga loodud otsingumootorit eristab tavalisest võimalus esitada sellele loomulikus keeles küsimus, millele saab vastuse ka siis, kui see ei ole täpselt samas sõnastuses nagu dokumendis.

Võimalik on esitada ka väga keerulist mõtlemist vajavaid küsimusi.
„Näiteks kui firma töötaja soovib teada, kuidas ja millal vahetada 7. korrusel suitsuandurite patareisid, siis selle asemel, et tal tuleks läbi töötada kogu tehniline dokumentatsioon, annab süsteem vastuse paari sekundiga,“ rääkis ürituse korraldanud tarkvarafirma Devtailor kaasasutaja Robert Pallas.

Tallinna Tehisintellekti ja Automatiseerimise häkaton sai teoks Devtailori, Beamline Acceleratori, Digiwise’i ja EBSi koostöös. See oli teine kord, kui ettevõtetele AI tööriistade kasutamist tutvustati. „Kindlasti ei jää see viimaseks, sest huvi tehisintellekti ja automatiseerimise vastu aina kasvab,“ kinnitas Pallas.

Lisateabe saamiseks ja häkatoni korraldamiseks oma ettevõttes külastage veebisaiti AI & Automation Hackathon (tallinnai.com)

Digitaliseerimise Meistriklass ootab uusi osalejaid!

Autor: Elo Gaver

EASi ja KredExi ühendasutus on käivitamas järjekordset (ja praeguste plaanide järgi viimast) Digitaliseerimise Meistriklassi programmi. Kolme kuu jooksul koostate tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaani, valite välja sobivaima digilahenduse ning teete esimesed sammud selle juurutamiseks. Saadud teadmisi ja kogemusi saate kasutada edaspidi järgmiste digitaliseerimise projektide edukaks elluviimiseks ja riskide maandamiseks – oskate teha õigeid IT-lahenduste valikuid ning edukalt juhtida digitaliseerimise protsessi.

Programmi viivad ellu BDA Consulting, Lean Digital, Flowit ja Digiwise. Koolitajateks-mentoriteks on Lauri Antalainen, Aleksandr Miina, Juhan Pukk ja Roger Allas.

Kandideerimine on avatud kuni 4.oktoobrini ja lisainfo ning kandideerimisvormi leiab EAS-i kodulehelt SIIN.

Digiwise aitas AIRE-l käivitada strateegia koostamise protsessi.

Autor: Elo Gaver

Enne suviste puhkuste hooaega aitas Digiwise käivitada AIRE strateegia koostamise protsessi. AIRE arengu edasiliikumisele tulid kaasa elama Majandus- ja Kommunikatsiooniamet, TalTech, Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool. Käivituskoosolekut juhtis Lauri Antalainen Digiwise OÜ-st.

Arutlemisele tuli terve AIRE ökosüsteem – mis on AIRE huvi; kuhu ja kuidas ta kõige paremini sobitub, et kasutegur Eesti tootmisettevõtetele oleks kõige suurem; miks ja kellele AIRE vajalik on; kuidas oma missiooni edasi viia…strateegia aruteluküsimused olid põhjalikud.

Digiwise elab kaasa, et AIRE oma tegevusega edaspidigi võimalikult paljudele Eesti ettevõtetele abiks olla saaks!

Lõpetas järjekordne Digitaliseerimise Meistriklassi kursus.

Autor: Elo Gaver

Juba kolmandat aastat toimuv Digitaliseerimise Meistriklass soovis kõrget lendu järjekordsetele lõpetajatele.

Läbi aastate pidevalt täieneva kursuse üks koolitaja, Lauri Antalainen, rääkis osalejatele digitaliseerimise trendidest, ettevõttesisese it-arhitektuuri ülesehitamisest ning kuidas seda kõike teha uuenduslikult ja tehisintellekti maksimaalselt kaasates.

Digiwise soovib omalt poolt tuult tiibadesse ja loodab inspireerinud ettevõtteid kohata mõnel järgmisel Digitaliseerimise Meistriklassi kursusel.

Latitude59 STARTER Spring Demo Day.

Autor: Elo Gaver

Mai lõpus toimus Tallinnas järjekordne Latitude59 üritus. Sedapuhku oli tegemist finaalüritusega, kus valiti välja parimad ideed STARTER Spring 2023 Demo Day osalejate hulgast.

Hindamisele tulid ideed STARTER Tallinn ja Tartu eelüritustelt ning finalistid võistlesid STARTER Eesti Grand Prix nimel, mis sisaldas endas ka SHIFT Business Festivali külastusepääset Soomes. Esikoha viis koju UpIt, kes pakub riigile ja suurettevõtetele lahendust brändirõivaste ja muude reguleeritud tekstiilijäätmete käitlemiseks ringmajanduse põhimõttel. Lauri Antalainen osales üritusel žüriiliikmena.

Üritus korraldati ettevõtluse ja ettevõtlushariduse toetamiseks kõikidel haridustasanditel ning seda rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Rootsi kuningas külastas Eesti-Rootsi ärifoorumit.

Autor: Elo Gaver

Mai alguses toimus Tallinnas Eesti-Rootsi ärifoorum, mida külastas ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf. Teiste foorumikülastajate hulgas oli ka Digiwise-i asutaja ja EstBAN-i asepresident.

Peamised konverentsiteemad olid seotud majandusolukorraga siin ja maailmas ning erinevate võimalustega kahe riigi vahelist koostööd pidevalt arendada. Kõrgelt hinnatakse meie digitaalseid süsteeme ja nii mõnigi neist paistab olevat lahenduseks pikalt kestnud probleemidele Rootsis. Konverentsilt jäi kõlama mõte, et Eestis on teadmisi ning Rootsis kapitali – vaja on koostööd, millest võidavad mõlemad riigid.

Lauri Antalaineni hinnangul oli tegemist sisutiheda päevaga, mis pakkus mõtlemis- ja tegutsemisainet pikaks ajaks.

Milleks meile tehisintellekt tööstusettevõttes?

Autor: Elo Gaver

Juba pool aastat on tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE oma partneritega pakkunud tööstusettevõtetele nõustamist tehisintellekti rakendamise kasutuselevõtu võimekuse hindamisel. Üheks partneriks on ka Digiwise – meie konsultantide poolt nõustatud kümned kliendid on jõudnud erinevate projektideni, tegemaks mõtestatud samme tehisintellekti rakendamiseks oma ettevõtetes.

On ebatõenäoline, et tehisintellekt meie eludest kaob, seega on konkurentsivõime püsimise nimel mõistlik õppida seda oma tööstusettevõttes rakendama. Vanasõna soovitab üheksa korda mõõta, et siis üks kord lõigata. Meie soovitame mõõtmiseks ekspertide abi kasutada.

Tehisintellekti kasutuselevõtust rääkis Delfi Ärilehega Digiwise-i juhtivkonsultant.

Artiklit saad lugeda SIIT.

Silicon Valley Banki kokkuvarisemise mõju iduettevõtetele.

Autor: Elo Gaver

Äripäev küsis EstBANi presidendilt, Lauri Antalainenilt, kommentaari Silicon Valley Banki kokkuvarisemise mõjudest.
Artikkel annab ülevaate krahhi tekkepõhjustest, hetkel majanduses toimuvast ning annab lootust, et SVB-s raha hoiustanud Eesti iduettevõtted siiski oma ressursid tagasi saavad.

Äripäeva tellijatele on artikkel loetav SIIN.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE pakub tehisintellekti rakendamise otstarbekuse nõustamisteenust tööstusettevõtetele.

Autor: Elo Gaver

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol viis läbi riigihanke leidmaks partnereid, kes pakuksid tööstusettevõtetele tehisintellekti rakendamise otstarbekuse nõustamisteenust. Uuteks partneriteks valiti Proud Engineers OÜ, Lean OÜ, Net Group OÜ ja Digiwise OÜ – seega võib öelda, et tehisintellekti rakendamise otstarbekust nõustavad pikaaegse kogemusega eksperdid. Digiwise on sel teemal soovitusi jaganud juba rohkem kui kümnele ettevõttele ning osad neist on tänaseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel oma pilootprojektide jaoks ka toetuse saanud.

Peamiselt on nõustamisteenus mõeldud väike- ja keskmise suurusega Eesti tootmisettevõtetele, mis tootlikkuse suurendamise nimel soovivad erinevatesse tootmisprotsessidesse kaasata tehisintellekti kompetentsi. Nõustamisteenuse raames valmib ettevõttele raport, milles on kaardistatud nende tugevused, nõrkused ning võimekus tehisintellekti rakendamiseks.

Raport annab selge ülevaate tehisintellekti lahenduste rakendamise võimalikkusest ja otstarbekusest ning saadud tulemustele tuginedes on ettevõttel täiendava rahastuse leidmiseks võimalus pöörduda nii AIRE nõustamisteenuste kui Tehnopoli poole.

Leping nõustamisteenuse pakkumiseks on sõlmitud kuni 2025. aastani ning nõustamisteenusele saab registreerida siin.

Edukas osalemine Riigikohtu kaasuskonkursil.

Autor: Elo Gaver

Geia Rõivas, Miina Härma Gümnaasiumi 10.klassi õpilane, saavutas Riigikohtu korraldataval kaasuskonkursil gümnaasiumi arvestuses teise koha ning pälvis lisaks ka Justiitsministeeriumi eriauhinna „Lapsesõbralik õiguskaar“. Õpilase tööd juhendas Elo Gaver, Digiwise-i juhiabi, kes igapäevaselt koolis õpetajana ametis on.

Riigikohus korraldab kaasuskonkurssi pakkumaks õpilastele võimalust end kohtuniku rolli asetada. Lahendamiseks on kaasused, mille sarnastega kohtunikud oma töös tihti kokku puutuvad. Geia Rõivas valis lahendamiseks kaasuse „Vanglakülastus“ ning jäi Justiitsministeeriumile silma oma tasakaalukusega. Töö pälvis tunnustuse ka normaalsuse ja inimlikkuse piiride selge sõnastamise eest tänapäeva noorte jaoks.

Nii õpilase kui juhendaja jaoks oli tegemist esimese korraga kaasuskonkursil osaleda ning saavutatud edu on andnud tõuke järgmistel aastatel kindlasti veel osa võtta.

Estiko-Plastaril on võimalik läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu investeerida paremasse tulevikku.

Autor: Elo Gaver

Estiko-Plastar AS pöördus Digiwise-i poole ambitsioonika sooviga moderniseerida tootmist ning tuua turule uus jätkusuutlik ja innovatiivne tootekategooria. Meie osa selles plaanis oli aidata Estiko-Plastaril läbi mõelda projekti plaan, uue tootega seotud finantsarvutused ning leida lisafinantseeringut investeeringute tegemiseks.

Estiko-Plastari igapäevane pühendumus pidevalt keskkonnasäästlikumate lahenduste poole liikumisel, nende strateegilised valikuid, järeltöötlus ning ekstrusioon on olnud suunanäitajaks nii teistele tootmisettevõtetele kui ka klientidele. Seega soovisime omalt poolt kaasa aidata järgmiste sammude astumisel ning aitasime leida lisarahastuse projekti elluviimiseks.

Eesti-Norra koostööprogrammi eesmärk on ettevõtete jätkusuutliku arengu toetamine ja aitasime Estiko-Plastaril ette valmistada projekti, mis sai projektikomisjonilt väga kõrge hinde ja pälvis ka rahastuse. Projekti käigus paigutati tootmishoonesse uus trükimasin, täiendav plastiku regranuleerimise seade taaskasutuse suurendamiseks ning laserpuhastusseade trükimasinates kasutatavate anilokside keskkonnasäästlikuks puhastamiseks. Samuti laiendatakse projekti raames olemasolevat järelpõletit ning viiakse läbi täiendavad arendused ressursiplaneerimise tarkvarale. Et see kõik võimalik oleks, laiendati selle jaoks tootmishoonet. Projekti kaudu plaanitakse luua nii mõnigi uus töökoht. Arvestades keerulisi aegu tööstuses, on tegemist kahtlemata rõõmustava uudisega.

Digiwise-i meeskonnal on hea meel, et meie kaasabil ette valmistatud projekt edukalt käivitus ning vahepeal oleme Estiko-Plastariga läbi viinud ka järgmise koostööprojekti ettevõtte tehisintellektivalmiduse hindamisel.

Kuidas vältida kulukaid vigu? – Smart Manufacturing Meetup

Autor: Elo Gaver

Järjekorras viies Smart Manufacturing Meetup toimus Tartus ja keskendus eelistele, mida pakub digitaliseerimine. Konverentsi eesmärk on alati olnud osalejatele uute ideede ja lahenduste pakkumine mõnusas õhkkonnas ja seegi kohtumine pakkus midagi nii saalist ja videoteel konverentsil osalenutele kui ka laval oma mõtete jagajaile.

Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen juhtis vestlusringi, milles räägiti digitaliseerimisega seotud vigade vältimisest.

Konsultanditöös puutume kokku vigadega, mis on tehtud enne spetsialisti kaasamist. Vestlusringis osalenud Reigo Rusin, Kadri Rehkli ja Kaur Saarepuu olid ühel nõul, et digitaliseerimine lihtsalt digitaliseerimise pärast protsesse lihtsamaks ei tee – see, et üks ettevõte kasutab oma protsessides ERP-i, ei tähenda, et ERP on vastus ka teise ettevõtte kõikidele küsimustele.

Lauri Antalainen tõi välja, et digitaliseerimise neljaastmelisest teekonnast on olulisimad esimene ja neljas.

Alustada on vaja probleemide kaardistamisest. Tema mõttele lisas praktilisi kogemusi ka Kadri Rehkli, kes jagas lugu sellest, kuidas nad enda arvates hädasti ERPi vajasid, teadmata, mis võimalusi see neile üldse pakub ja millised probleemid lahendab.

Kui probleemid on kaardistatud, saab hakata töötama nende lahendamise suunal – siin on kindlasti suur abi kogenud konsultandist, kes on aastate jooksul kokku puutunud lugematu hulga sarnaste väljakutsetega ja on kursis erinevate lahendusvõimalustega.

Ettevõttele sobivate lahendusvõimaluste selgudes on tarvis need kasutusele võtta. See on etapp, millega nii mõnedki ekslikult arvavad, et nüüd on digitaliseerimine tehtud ja võib asjadele joone alla tõmmata, kuid Reigo Rusing ütles tabavalt, et ükskõik, kui hea on olnud treener, staadionil jooksma pead ikka ise. Ehk et viimane etapp, lahenduste juurutamine, on see, millega ettevõttes kõik töötajad tegelema peavad ja milleta kogu eelnev töö on asjata tehtud.

Seega ongi oluline, et digitaliseerimisega tegelema hakates oleks ettevõttel selge, millised protsessid on vaja digitaliseerida ning valimisolek sellega ka terve kollektiivina tegeleda uute lahenduste juurutamisel.

9. Antalainen, Rusing, Rehkli, Saarepuu - Kuidas vältida kulukaid vigu

EIT Digital avas Tallinnas Baltikumi esinduse.

Autor: Elo Gaver

Euroopa mõjukaim digivaldkonna arendus- ja innovatsiooniklaster EIT Digital avas koostöös Eesti Teadusagentuuri ja TalTech Mektoryga esinduse Baltikumis. Esinduse eesmärk on lisaks teadus-arendustegevuste investeeringute suurendamisele ka tõhusam piirkondlike digi-innovatsiooni ja ettevõtluskogukondade põimimine.

Esindus avati konverentsipäevaga, mida juhtis Johannes Tralla, kes päeva vältel külalistega juttu tegi. Teiste seas sai sõna ka Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen, kes avas digitaliseerimise olulisusega seotud teemasid – ilmselgelt on tegemist kasvava trendiga, kuid kuidas digitaliseerida nii, et sellest ka päriselt kasu oleks.

EIT Digital pakub erinevaid võimalusi nii ülikoolidele kui ettevõtjatele. Oluline on sealt saadav tugi innovatsiooni ökosüsteemi kasvatamisel tugevdamaks sidemeid erinevate Euroopa osapooltega. Lisaks muidugi meie oma iduettevõtetele uute väljavaadete pakkumine.

Buum: Kas digitaliseerimine aitab ettevõtetel palgakasvu ootustega sammu pidada?

Autor: Elo Gaver

Digiwise’i partner ja vanemkonsultant Lauri Antalainen käis Kuku Raadio saates Buum rääkimas digitaliseerimisest.

Saate käigus arutleti digitaliseerimise ja automatiseerimise teemadel üldisemalt, vahetati mõtteid aktuaalsete majandusuudiste osas ning kõlasid ka konkreetsed näpunäited ettevõtetele, kes on huvitatud digitaliseerimisest.

Saade on järelkuulatav siin.

Digiwise käis Tehnopoli korraldatud arendusmaratonil ideede ärilist ja tehnilist lahendust hindamas.

Autor: Elo Gaver

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol korraldab AI-arenguprogrammi häkatone ettevõtetele, kelle protsesse tootmises, kliendihalduses, tootearenduses või muudes valdkondades on võimalik tehisintellekti lahendusega tõhusamaks ja kestlikumaks muuta.

Augustis toimunud arendusmaratonile olid oodatud andmemahukad haridus-, rohe-, tervis- ja tööstusettevõtted. Häkatoni jooksul leiti lahendusi uue tehisintellekti tehnilise lahenduse loomiseks, uue lahenduse äriliseks hindamiseks ja tervikliku projektiplaani koostamiseks. Ürituse peamine fookus on meeskonnatööl tehisintellekti lahenduse loomisel.

Lisaks ettevõtetele, kellel on soov protsesse tehisintellekti abil tõhustada, on häkatonile oodatud kõik, kes suudavad ja tahavad end tehisintellekti loomisel ja rakendamisel proovile panna. Lisaks on programmis ka oma koht kogenud koolitajatel ja mentoritel, kelle abil probleemid ja lahendused omavahel kokku viiakse.

Digiwise osales programmis tehisintellekti ärilise ja tehnilise lahenduse hindajana. Soovime edu kõigile rahastuse saanud meeskondadele, kelle ideedest saab täpsemalt lugeda Tehnopoli kodulehelt.

sTARTUp Day raames toimus AIRE klubiüritus #7.

Autor: Elo Gaver

24. augustil toimus Tartus sTARTUp Day raames AIRE klubi üritustesarja seitsmes kokkusaamine. AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Klubi kohtumistele on oodatud kõik, kellele robootika ja tehisintellekti teemad huvi pakuvad.

Seekord said AIRE klubi käigus sõna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam, AIRE keskuse juht Kirke Maar ja Digiwise OÜ tehisintellekti ekspert Lauri Antalainen, kes sai jagada kogemuslugusid eelkõige tööstusettevõtete nõustamisest.

AIRE klubi #8 “Tehisintellekti kasutusjuhtumid tööstuses” toimub 27. septembril 16:00 Viru konverentsikeskuses Tallinna Ettevõtluspäev 2022 raames. Järgnev AIRE klubi toimub 19. oktoobril 17:00-19:00 Tartus Smart Manufacturing Meetup üritusel.

Digiwise tunneb taoliste ürituste toimumise üle head meelt, sest nendel osalemine on toonud nii uusi inimesi tutvusringkonda kui ka uusi huvitavaid koostöid töölauale.

Lauri Antalainen osales teadushuvilistele korraldatud Deep Tech Afternoon üritusel investori ja digitaliseerijana.

Autor: Elo Gaver

11. augustil toimus Tartu Teaduspargi korraldatud üritus „Deep Tech Afternoon.“

Seekordne kohtumine oli kõigile teadushuvilistele, olgu nad teaduspõhiste ettevõtete asutajad, teadlased, tudengid, niisama huvilised või investorid. Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen osales üritusel eelkõige EstBANi asepresidendina, tuues vestlusesse investorite mõtteid arutatud teemadel. Lauri julgustas ettevõtteid suurelt mõtlema – lisaks finantseerimisalastele mõtetele kõlasid ka nii mõnedki digitaliseerimisega seotud soovitused.

Kandideeri uuenenud Digitaliseerimise Meistriklassi.

Autor: Elo Gaver

EAS on täiendanud oma kolmekuulist Digitaliseerimise Meistriklassi programmi ning novembris algavale kursusele on seekord lisaks tootmisettevõtetele oodatud ka teenusettevõtted.
Programmi viivad ellu BDA Consulting, Lean Digital, Flowit ja Digiwise. Koolitajateks-mentoriteks on Lauri Antalainen, Aleksandr Miina, Juhan Pukk ja Roger Allas.

Kolmekuulise programmi tulemusena koostate tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaani, valite välja sobivaima digilahenduse ning teete esimesed sammud selle juurutamiseks. Saadud teadmisi ja kogemusi saate kasutada edaspidi järgmiste digitaliseerimise projektide edukaks elluviimiseks ja riskide maandamiseks – oskate teha õigeid IT-lahenduste valikuid ning edukalt juhtida digitaliseerimise protsessi.

Lisainfo ja kandideerimine.

Digiwise hindas ja nõustas Eesti tööstusettevõtteid tehisintellekti rakendamise alal.

Autor: Elo Gaver

Digiwise on oma tegutsemisaastate jooksul muu hulgas uurinud ja analüüsinud tehisintellekti kasutamise valmidust neljateistkümnes edumeelses Eesti tööstusettevõttes. Teiste hulgas on meie poole nõu saamiseks pöördunud nii puidu-, metalli-, plasti-, toidu-, õli- kui ka tekstiilitööstuseid.

Uuendusliku mõtteviisiga ettevõtted soovivad protsesse digitaliseerida ning mõistavad, et vastused nii olemasolevatele kui protsessi käigus tekkivatele küsimustele on mõistlik küsida spetsialistidelt.

Tavaliselt tekivad küsimused eelkõige:

Nõuete ennustamise teemadel – tootmisprogrammides staatiliselt seatavad nõuded laoseisudele ja teistele parameetritele ei ole piisavad. Nende asemel on vaja nutikamaid lahendusi, mis dünaamiliselt nii nõudeid kui ka teisi parameetreid ennustaks ning vastavalt olude muutumisele kohandaks.
Ennetava hoolduse teemadel – otsitakse lahendusi, mis suudaksid ennustada seadmete hooldusvajadust ja võimaldaksid sellega hoida kokku aega ja ressursse. See omakorda vähendaks kulukamate probleemide tekkimise tõenäosust.
Robootiliste protsesside automatiseerimise teemadel – enamik ettevõtetest näevad potentsiaali ka selleks. Küsimused tekivad tarkvara jäikuse ja suutlikkuse puudumise kohta.
Automatiseeritud juhtimisega sõidukite (AGV-de) teemadel – huvi ja vajadus nende osas kasvab. Materjali liigutamine laost tootmisesse ja detailide ning pooltoodangu liigutamine töökeskuste vahel on aeganõudev, kuid tänaseks juba robotiseeritav.
Kvaliteedikontrolliga seotud teemadel – mitmetes puidutööstustes on juba kasutusel tehisintellektipõhised lahendused puidu kvaliteedi hindamiseks ja sorteerimiseks ning vajadusi ja võimalusi kvaliteedikontrolli digitaliseerimiseks otsivad teisedki ettevõtted.

Teiste hulgas on meilt nõu saanud näiteks Tarmeko Spoon AS, Lasita Maja OÜ, Nõo Lihatööstus OÜ, Baltoil AS.

Valmis raamistik tehisintellekti rakendamiseks tööstusettevõtetes.

Autor: Elo Gaver

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE pöördus Digiwise-i poole sooviga välja töötada tehisintellekti rakendamise raamistik Eesti tööstusettevõtete jaoks. Raamistikku oli tarvis piiritlemaks projekte, millega AIRE saab ettevõtjaid aidata ning loomaks visiooni- ja kaalutlusdokumenti, mida tööstusettevõtted saavad kasutada oma tehisintellekti- ja digiarengu planeerimisel.

Koostatud raamistikku on juba kasutanud AIRE, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning nii mõnedki tehisintellekti nõustamist pakkuvad konsultatsiooniettevõtted.

AIRE seisab kogu Eesti tööstuse arengu ja innovatsiooni eest ning Digiwise-il on hea meel seda omalt poolt toetada.

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi kolmas lend.

Autor: Elo Gaver

Mai algul jõudis lõpule juba kolmas Digitaliseerimise Meistriklassi kursus, mille jooksul said tööstusettevõtted osaleda EAS-i korraldatavas kolmekuulises programmis. Kursuse alguses koostati kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaan, mida seejärel koostöös tippkoolitajate ja personaalse mentoriga digitaliseerima asuti.

Digitaliseerimise Meistriklassi lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digitaliseerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest.

Digiwise-il oli hea meel taaskord üritusele kaasa aidata koos BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT konsultantidega. Õnnitleme võitjaid ja soovime tuult tiibadesse kõigile osalejatele! Hindamiskomisjoni hinnangul oli kõikidel osalenud ettevõtetel üsnagi võrdväärselt selge arusaam ja visioon, milleks digitaliseerida ja kuhu arendusega välja jõuda plaanitakse.

Kuigi järgmise Digitaliseerimise Meistriklassi toimumise kuupäevi hetkel välja kuulutatud ei ole, saab oma osalemise soovist siiski teada anda siin.

Digiwise juhtimas vestlust tehisintellekti kasutamisest tööstuses.

Autor: Elo Gaver

13.aprillil 2022 toimus Tartus, Yanu OÜ ruumides AI & Robotics Estonia klubi viies üritus pealkirjaga “Tehisintellekt tööstuses ja toetusmeetmed.” Digiwise oli kohal, et juhtida vestlust tehisintellekti kasutamisest tööstuses. Oma mõtteid jagasid Karl Kruusamäe Tartu Ülikoolist, Oskar Kilk TORM Metall OÜ-st, Marko Saviauk Leanest OÜ-st ning Alan Adojaan Yanu OÜ-st. Vestlust juhtis Lauri Antalainen.

Vestluses vahetasid osalejad kogemusi robotitega seotud eelarvamuste teemal. Nii mõnigi kord on tulnud ettevõtet veenda, et robotit on võimalik treenida tegema seda, mida teeb inimene, ning et mingites aspektides saab robot sama tööga ka efektiivsemalt hakkama. Siiski on roboti treenimine ajamahukas protsess, millega peab kindlasti arvestama.Veel jäi kõlama mõte, et kui millegi korraldamiseks tahtmist on, siis leiab lahenduse ka. Heaks näiteks oligi siin Yanu OÜ robotbaar – nähes baaride toimimise kitsaskohti, tekkis mõte neid lahendama hakata ja tulemuseks ongi täiesti isefunktsioneeriv baariautomaat.

Et üritus toimus Tartus, tutvustas Tartu ettevõtetele mõeldud toetusmeetmeid tootmise ja digitaliseerimise finantseerimiseks Tartu linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakonna valdkonnajuht Katrin Kask.

Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnast rääkis Kersti Kuusksalu ning AIRE tulevikku ja finantseerimisalase nõustamise teenust tutvustas Kirke Maar.

Õhtu kulmineerus robotbaari testimise, hea söögi ja meeldiva seltskonna nautimisega.

MELT Innovatsioonifoorum – kuidas uute tehnoloogiatega oma tooted tulevikukindlaks teha?

Autor: Elo Gaver

12. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas igakevadine tulevikku vaatav innovatsioonifoorum.

Tänavu keskendutakse ettevõtte arengut toetava koostöö ja koosloome erinevatele tahkudele. Sisukas programm annab võimaluse muu hulgas arutleda, kellega peab disainer täna suhteid looma, et olla homme edukas; kuidas on võimalik ökoloogilist jalajälge vähendada ringse teenuse läbi; millal ja kuidas üheskoos uuele arengutasemele jõuda; mil moel panustab riik ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse.

Digiwise on kohal, et rääkida uutest tehnoloogiatest ja sellest, kuidas oma tooted tulevikukindlaks teha. MELT Innovatsioonifoorumi 2022 kava ning võimalus piletit osta on siin: MELT 2022 – MELT 2022

ELMO Rent sai EAS-ilt suure toetuse.

Autor: Elo Gaver

ELMO Rent on juba üle aasta arendanud välja oma kaugjuhitava auto ja kontrolleri tehnoloogiat. Kui hetkel toimetab rendiauto kliendini ELMO autojuht, siis pärast kaugjuhtiva tehnoloogia kasutuselevõttu jõuab auto kliendini kaugjuhtimise teel. Seega vähendab uue tehnoloogia kasutuselevõtt auto kliendini toimetamise kulu ja suurendab auto kasutuse efektiivsust.

ELMO Rent on rahul Eestis pakutavate võimalustega erinevate uuenduste elluviimisel. “Eesti on ainuõige riik innovatsiooni arendamiseks ja testimiseks ning kui me suudame koostöös riigiga rohetehnoloogia maailmavallutuseks kiirust juurde anda, siis sellest võidavad kõik,” ütles ELMO Rendi asutaja Enn Laansoo Jr. “EAS-i eesmärk on toetada ambitsioonikaid ettevõtteid nagu ELMO Rent ekspordi ja tootearendusega seotud väljakutsetes, et nende arenguhüpe oleks võimalikult pikk,“ sõnas EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp. Seega oli tarvis vaid kedagi, kes toetuse saamise edukalt vormistaks.
Digiwise-i konsultant Tomi Meitus võttis väljakutse vastu ja tal on hea meel, et sai aidata ELMO Rendi oma arendustegevusega järgmisele tasandile. Kuna saadud toetus aitab ELMO Rendil kaugjuhitavate autode protsessidega lõpule jõuda, loodab Tomi kaugjuhitavaid autosid peagi linnatänavail näha.

Kiirendi aitab tööstuseid digitaliseerimise valust lahti saada – Äripäeva raadio.

Autor: Elo Gaver

Rivo Sarapik Äripäeva raadiost vestles saates „Kiirendi aitab tööstuseid digitaliseerimise valust lahti saada“ Digiwise-i juhtivkonsultandi Lauri Antalaineniga.

Juttu tuli nii Digitaliseerimise meistriklassist kui ka erinevatest digitaliseerimisega seotud mõistetest.

Saade on kuulatav siit.

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi teine lend.

Autor: Elo Gaver

Septembris alustas teine lend tulevasi meisterdigitaliseerijaid EAS-i korraldatud Digitaliseerimise Meistriklassis.

Kolmekuulise programmi jooksul on igal digitaliseerimisest huvitatud ettevõttel oma mentor, kes aitab üles leida konkreetses ajaetapis digitaliseerimist vajavad protsessid ning suunab seejärel seatud eesmärkide poole. Oma kogemuse sügisese kursuse osas pani kirja Digitaliseerimise Meistriklassis osalenud AS Kiviluks ning seda saad lugeda siit.

Digiwise-il on hea meel, et oleme saanud Digitaliseerimise Meistriklassi algusest saati töötada koos kolleegidega FlowIt, BDA Consulting ja Lean Digital konsultatsioonibüroodest. Kevadel toimuva kursuse registreerimistähtaega on pikendatud 11.jaanuarini 2022 aastal ja huvi korral saab EAS-i korraldatava Digitaliseerimise Meistriklassi kohta lisainformatsiooni: Digitaliseerimise meistriklass – EAS

Lauri Antalainen valiti EstBANi asepresidendiks

Autor: Elo Gaver

2012.aastal loodud Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) on katusorganisatsioon äriinglitele ja äriinglite rühmitustele, kes otsivad investeerimisvõimalusi, kasvatamaks kohalike idufirmade investeeringute kogust ja kvaliteeti.

31.augustil 2021. aastal valiti seoses muudatustega juhtkonnas EstBANi presidendiks Lev Dolgatsjov ning asepresidendiks Lauri Antalainen, kes on eelnevalt olnud EstBANi juhatuse liige veidi üle kahe aasta. Eesti äriinglitel on Lauri sõnul praegu väga head ajad ja võimalused uute ideede rahastamiseks. Kuna valdav enamus iduettevõtteid tegeleb oma klientide äriprotsesside optimeerimise ja täiustamisega, usub DigiWise-i juhtivkonsultant, et uuel positsioonil on tal veelgi parem võimalus erinevate ettevõtete abistamisel digitaliseerimisega. Rääkimata muude kaasaegsete lahenduste tutvustamisest ja juurutamisest. Viimase aasta jooksul on investorite arv kasvanud pea saja võrra, nii et EstBANis on juba koos 230 julget ja innovatsiooni hindavat investorit.

Changes in EstBAN board – EstBAN

LA (Jake Farra) — Lauri Antalainen Foto: Jake Farra

Digitaliseerimise tasuvus tuleneb juhtimisoskuste kvaliteeditõusust.

Autor: Lauri Antalainen

Ettevõtjad on harjunud investeeringuprojektide tasuvust hindama läbi ROI väljaarvutamise. Automatiseerimise ja robotiseerimise projektide puhul on see ka mõistlik – üldjuhul on selliste projektide puhul selgelt välja arvutatav tootmisvõimsuse tõus ja ka personalivajaduse vähenemine. Digitaliseerimisprojektide puhul tuleb aga vaadata ROI-arvutustest kaugemale.

Digitaliseerimise tasuvus tuleb eelkõige juhtimisotsuste kvaliteedi tõusust ning sellel võib olla palju erinevaid väljundeid. Alljärgnevalt toon välja mõned minu poolt korduvalt nähtud võidud:

· Tegeliku omahinna arvutamise (ehk järelkalkulatsiooni läbiviimise) võimekus.

· Reaalajas tootmistellimuste jälgimine ning tootmistellimuste osalise täitmise ja raporteerimise võimekus.

· OEE arvestamine ja juhtimine.

· Töötajate ja liinide tootlikkuse arvestamine ja juhtimine.

· Ärianalüütika läbiviimise võimekus.

· Töökeskkonna paranemine ja töötajate rahulolu kasv.

Eelpool toodud võite on keeruline, kui mitte võimatu, Excelisse ROI-arvutamiseks kvantifitseerida. Sellegipoolest on igal sellisel võidul selge mõju ettevõtte käibe ja kasumlikkuse suurenemisele. Oluline on enne iga digitaliseerimisprojekti enda jaoks selgeks teha, millised on need võidud, mida soovime projektiga saavutada. Omalt poolt luban, et kui te suudate oma digitaliseerimisprojekti puhul välja tuua ühe või mitu võitu eelpooltoodud loetelust, on teie digitaliseerimisprojekti tasuvus suure tõenäosusega positiivne.

Digitaliseerimise võlud ja valud

Autor: Elo Gaver

Selleaastane tööstusettevõtetele suunatud konverents „Smart Manufacturing Meetup“ keskendus aktuaalsetele ja praktilist väärtust omavatele ettekannetele. Päeva jooksul räägiti nii maailmamajandusest ja selle mõjust Eestile, ettevõtte tulemuslikust juhtimisest, riigi rollist tööstuse arengu haldamisel kui ka digitaliseerimisest.

Digiwise-i vanemkonsultant Lauri Antalainen juhtis diskussioonipaneeli pealkirjaga „Digitaliseerimise võlud ja valud,“ milles otsiti vastuseid küsimustele kas, miks, millal, kuidas digitaliseerida?

Vestlusringis osalenud Aleksandr Miina (Lean Digital), Juhan-Madis Pukk (Flowit) ja Reigo Rusing (Balsnack) tõid kordamööda näiteid erinevatest reaalsetest kliendiolukordadest, ilmestamaks, mida on vaja digitaliseerimisel silmas pidada. Lauri Antalainen defineeris vestluse alguses digitaliseerimist kui ettevõtte protsesside tõhustamist või probleemide lahendamist digitaalsete vahendite abil ning kõik olid ühel meelel, et ilma ettevõttepoolse selge sihita pole digitaliseerimisest erilist kasu.

Aleksandr Miina rääkis omast kogemusest, kuidas mõnikord nähakse digitaliseerimist rohelise nupuna, mis kõik ettevõtte probleemid hoobilt lahendab, kuid Juhan-Madis Pukk tõi sisse väga tabava näite, kuidas digitaliseerimist hoopis tootmishoone ehitusega võrrelda. Enne ehitusprotsessini jõudmist on ju vaja hoolikalt planeerida hoone otstarvet, suurust, ruumide paigutust ja muudki. Ning digitaliseerimine on tegelikult pidev protsess äriliste kitsaskohtade tuvastamiseks ja probleemide lahendamiseks.

Hoogsa arutelu käigus jagati palju praktilisi nõuandeid digitaliseerimisega alustamiseks. Eelkõige tulid jutuks digitaliseerimisega seotud valud ja toonitati, et põhjalik planeerimine koos selge kommunikatsiooniga on kõige alus. Soov ja vajadus digitaliseerimiseks peab tulema ettevõtte poolt ning ettevõte peab olema valmis, et selleks on vaja eraldada ka erinevaid ressursse. Lõppu jäi kõlama Reigo Rusingu mõte, et kui tervet digitaliseerimist korraga ei suuda, võib ka alustada mikrotasandist.

Link üritusele: Tööstuskonverents SMM – Tartu Ärinõuandla (arinouandla.ee)

Viis olulist põhjust, miks peaksid kohe digitaliseerima info liikumise tootmises.

Autor: Lauri Antalainen

Tootmise elluviimisel on oluline läbi mõelda, et kuidas toimub töökäskude edastamine tootmisse ning nende töökäskude elluviimise raporteerimine. Tootmise juhtimise korraldust saab hinnata selle digitaliseerituse järgi:

Skaala ühes otsas on täielikult paberivaba tootmine, kus nii töökäsud, nende raporteerimine, laokanded ja muud toimingud toimuvad täielikult digitaliseeritult ja reaalajas.
Skaala teises otsas on tootmine, milles töökäsud, -joonised ja muu info prinditakse kontoris välja, viiakse tootmisse, kus need paberid siis oma „ringi“ ära tehes koos tootmistöötaja poolt tehtud märkmetega tagasi kontorisse jõuavad. Kontoris kogub keegi need paberid kokku ning sisestab info reeglina kas raamatupidamisprogrammi või Excelisse.

Digitaliseerimata, paberipõhisel, tootmise juhtimisel on lisaks töötajate igapäevasele kilomeetrite pikkuseks kujunevale paberite transportimise tööle veel mitmeid teisigi olulisi puudujääke, mida saab digitaliseerimise abil likvideerida.

Viis olulist põhjust, miks peaksid info liikumise tootmises digitaliseerima on:

1. Järelkalkulatsioon ja omahinna arvestus

Järelkalkulatsiooni läbiviimine peaks olema iga tootmisettevõtte põhiprotsessi lahutamatu osa. Paraku seda endiselt paljudes ettevõtetes ei tehta (või tehakse vaid osaliselt), sest puudub järelkalkulatsiooni elluviimiseks vajalik info. See omakorda tähendab, et hinnapakkumiste aluseks olev toote ja tootmise omahinna arvestus (eelkalkulatsioon) on tihti ebatäpne ja klientidele pakutavad hinnad on mõnikord liialt kõrged ja teinekord liialt madalad. Veelgi problemaatilisem on sealjuures asjaolu, et liialt madala hinnaga tehtud pakkumised kipub ettevõte keskmisest tihedamini võitma, samal ajal kui liialt kõrge pakutud hinnaga tööd kaotab ta konkurentidele. Tulemuseks on madalam rentaablus ja käest lastud tööd.

Järelkalkulatsiooni läbiviimiseks on vaja järgmist digitaalset infot: toote tootmiseks tegelikult kulunud materjali kogust ja tööoperatsioonidele kulunud aega. Info kogumine eeldab töökeskuste põhist tööde raporteerimist ja tootmistellimustega seonduvate laokannete süsteemi olemasolu. Vaid digitaliseeritud protsessi puhul on võimalik tagada nii materjali- kui ka ajakulu piisavalt täpne arvestus.

2. Tootmistellimuste jälgimine ja osaline raporteerimine

Digitaliseerimata tootmise juhtimise oluliseks probleemiks on kontoris info puudumine ühe või teise tootmistellimuse staatuse kohta tootmises. Kliendi päringutele toote tarneaja kohta pole võimalik vastata ilma, et seda infot tootmispõrandalt küsida. Veelgi problemaatilisem on olukord, kus ühel või teisel põhjusel pole tootmistellimust võimalik lõpuni toota, aga sooviks juba toodetud positsioone või koguseid arvele võtta (ja potentsiaalselt ka kliendile lähetada). Paberi peal olevate töökäskude täidetuse osaline raporteerimine on keeruline ning nõuab palju väärtust mitte lisavaid tegevusi nii tootmises kui ka kontoris.

Tootmistellimuste osalise raporteerimise digitaliseerimiseks peaks olema töökeskuses kasutusel MRP funktsionaalsus, mis võimaldab tootmistellimuse osalist raporteerimist ning mis ideaalis genereeriks raporteerimata osale automaatselt uue töökäsu.

3. Liiniefektiivsuse (OEE – Overall Equipment Effectiveness) ja töökeskuste hõivatuse jälgimine

Töökeskuste hõivatuse jälgimise olulisusest on aru saadud juba aastaid tagasi ning mitmetes, ka muus osas nõrgalt digitaliseeritud, tootmistes on kasutusele võetud väliseid abivahendid liinide efektiivsuse ja taktiaegade mõõtmiseks ja visualiseerimiseks. Kuigi kasulikud, on selliste väliste abivahendite (eriti, kui nad pole liidestatud ettevõtte ERP-süsteemiga) kasutamisega seotud ka omad probleemid – normist/taktiaegadest kõrvalekaldumisega seonduvate nüansside kirjeldamine on tihti lisategevus, milleks tootmistöötajal pole aega või vastavat tööharjumust ning see jääb tihti tegemata. Tulemuseks on teadmine, et liiniefektiivsus oli madal, teadmiseta, mis oli selle põhjuseks ja mida saaks teha, et seda tulevikus ennetada.

Korralikult digitaliseeritud tootmiskäskude edastamine ja raporteerimine ning täiendava info – töökeskuses tegutsevate tööliste, töö tüüpide jms – digitaalne, reaalajas, käsitlemine viib liiniefektiivsuse jälgimise ja sellega seotud analüütika kvalitatiivselt uuele tasemele. Liiniefektiivsuse langus on koheselt seostatav erinevate parameetritega nagu töötaja, tootmistellimuse tüüp ja selle parameetrid, kasutatud tooraine jms. Lisaks teadmisele, et liiniefektiivsus on tasemel X, lisandub teadmine sellega seonduvatest asjaoludest. Tihti piisab hästi digitaliseeritud tootmistes liiniefektiivsuse jälgimiseks ettevõtte enda infosüsteemist ja väliseid abivahendeid polegi vaja.

4. Mittevastavuste info ja analüüs

Mittevastavuste (ehk praagi) jälgimist ja selle kohta info kogumist teostavad tänaseks juba valdav enamus Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid. Kui tootmispõrandal toimuv on digitaliseerimata, on tüüpiliselt lahenduseks paberileht, kuhu kirjutatakse etteantud vormis mittevastavuse kirjeldus ja tõenäoline põhjus. Need paberilehed kogutakse kokku, sisestatakse neis olev info Excelisse ja korra nädalas või kuus viiakse läbi koosolek selliste mittevastavuste info analüüsimiseks.

Sedalaadi info kogumine on kindlasti abiks, ent kaugeltki mitte nii tõhus, kui mittevastavuste info digitaalne kogumine struktureeritud ja digitaalselt töödeldaval kujul. Kui Excelisse kantud mittevastavuste analüüsil keskendutakse reeglina viimastele akuutsetele juhtumitele, siis struktureeritud, etteantud praagikoodidega ja konkreetsete tellimustega seostatav mittevastavuste info võimaldab hoida silmas „suurt pilti“ ning näha korrelatsioone mittevastavuse tekkimise ja töökeskuse/töölise/tehnoloogia/töö tüübi ja teiste parameetrite vahel. Vaid digitaalset ja struktuurset infot evides on võimalik vastu võtta andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid mittevastavuste edasiseks ennetamiseks.

5. Ärianalüütika (BI – business intelligence)

Viimaseks, ent väga oluliseks põhjuseks, miks tootmispõrandal toimuv digitaliseerida, on loodav võimekus viia ellu erineva iseloomuga ärianalüütikat. Tootmispõrandal toimuva juhtimine töökäskude edastamise ja raporteerimise näol tekitab hulgaliselt operatiivinfot, mis on märksa parema kvaliteediga (täpsem ja põhjalikum) kui käsitsi kogutud ja Excelisse talletatud info. Selliselt päevast-päeva kogunevat operatiivinfot saab hiljem kasutada erinevat tüüpi äriotsuste langetamiseks või toetamiseks nii investeeringute, personali, tootmise juhtimise jms seonduvate äriotsuste langetamisel.

Originaalis ilmus artikkel kahes osas Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised:

Info liikumise digitaliseerimise 2 põhjust tootmises: järelkalkulatsioon ja osaline raporteerimine – Tööstusuudised (toostusuudised.ee)

Lauri Antalainen: taktiaegade kõrvalekaldumise asjaolud jäävad tihti kirjeldamata – Tööstusuudised (toostusuudised.ee)

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi esimene lend.

Selle aasta märtsis alanud ja kolm kuud kestnud Digitaliseerimise Meistriklassi lõpetas edukalt 18 ettevõtet!

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga pakkusid digitaliseerimisest huvitatud tootmisettevõtetele arenguvõimaluse. Programmi raames said ettevõtted koos isikliku mentoriga koostada kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaani. Praktiliste juhiste ja mentori abiga alustati ettevõttes muutuste elluviimist.

Digiwise-i juhendada oli Meistriklassis kaks ettevõtet – Plastok ja Lasita Aken. Ettevõtete konkurentsis saavutasid nad vastavalt teise ja kolmanda koha Interconnect Product Assembly järel. Kohtade jagamisest olulisem on siiski mõtteviisi muutus, mida osalejad tõdesid – mõne tööprotsessi digitaliseerimise tulemusena tekib vaba ressurssi, mille saab suunata ettevõtte kasvuks.

Lasita Aken osales programmis, sest nad tundsid, et olemasolevate lahendustega enam kiiremini ja kaugemale ei purjeta. Programmi käigus leidsid nad võimaluse vähendada andmete sisestamisele kuluvat aega töötaja kohta kümnelt tunnilt kahele ja tekkinud ajaressursi abil tootmismahtu suurendada 20% võrra.

Lisainfo ja Digitaliseerimise Meistriklass kevad 2022 programmi registreerimine on leitav siit: Digitaliseerimise meistriklassi esimese lennu kogemus – EAS

Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes.

Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen näeb oma töös peamiselt probleeme projektisisese kommunikatsiooni, töökäskude liikumisega või erinevate osakondade vahel liikuva infoga ettevõttes. Pakkumaks läbiproovitud lahendusi, korraldavad IT Koolitus ja Lauri Antalainen kaheksatunnise koolituspäeva „Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes.“

Koolituse eesmärk on anda juhiseid digitaliseerimisvõimaluste identifitseerimiseks ja digitaliseerimisprojektide elluviimiseks tööstus- või teenindusettevõttes nii ettevõtete juhtidele, keskastmejuhtidele, kvaliteedijuhtidele kui ka äriprotsesside eest vastutajatele.

Koolitus keskendub konkreetsetele sammudele, mida digitaliseerimisest huvitatud ettevõte peaks ette võtma, et mõtetest tegudeni jõuda. Koolituse tulemusena mõistab osaleja digitaliseerimise kui äriprotsesside arendamise tegevuse sisu ja oskab hinnata võimalikke digitaliseerimise tulemusena saavutatavaid võite. Veel oskab osaleja äriprotsessides tuvastada probleeme ja kitsaskohti, mida digitaliseerimise abil leevendada ning loob tegevuskava digitaliseerimisprojekti elluviimiseks ja oskab selle jaoks leida õigeid digitaliseerimislahendusi.

Digitaliseerimine on teema, millest kuuleb juba peaaegu iga päev erinevates valdkondades. Paraku on valdav enamus digitaliseerimisalastest loengutest ja seminaridest kas väga teoreetilised või tehnilised. See tähendab, et fookus on kas digitaliseerimise olulisuse kordamisel või mõne spetsiifilise lahenduse kasutuselevõtmisel. Selle koolituse käigus õpetatakse digitaliseerimisalaseid võimalusi ettevõttes ära tundma ja neile sobivaid lahendusi leidma.

Lisainfo koos täpse päevakava ning registreerimislingiga on leitav siit: IT Koolitus – Koolitused – Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes

Protsesside tõhustamine tootmises

TietoEVRY, DigiWise ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut korraldavad tootmisettevõtetele protsesside tõhustamise veebitöötube 3. ja 10. juunil. Eluliste näidete ja praktiliste ülesannetega aitavad need töötoad algust teha tootmise protsesside efektiivsuse tõstmisega.

Koolituse sisu on jaotatud kahe neljapäeva peale (3. juuni ja 10. juuni) – mõlemal puhul toimub töötuba ajavahemikus kell 13.00–17.00. Koolitusel osalemine eeldab osavõttu mõlemast koolituspäevast täismahus.

Tänu Interreg BSR projekti InnoCAPE rahastusele saavad esimesed 50 töötuppa registreerinut koolitusel osaleda tasuta!

Ajakava:
𝟑. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢
➠ Moodul 1: Ebaefektiivsuse tuvastamine ja elimineerimine tootmisega tegelevas ettevõttes
➠ Moodul 2: Protsesside arendamise ja digitaliseerimise võimaluste identifitseerimine toomisettevõttes

𝟏𝟎. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢
➠ Moodul 3: Andmete tekkimine ja liikumine tootmisettevõttes
➠ Moodul 4: Protsessiarenduse / digitaliseerimisprojekti elluviimine tootmisettevõttes

NB! Et praktilistest ülesannetest maksimaalset kasu saada, soovitame ühest ettevõttest osaleda vähemalt kahel inimesel.

Loe täpsemalt koolituse sisu kohta ja registreeru hiljemalt 1. juunil siin: https://bit.ly/3tUruJc

protsesside tõhutsamine tootmisettevõttes

Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Digiwise ja TietoEVRY korraldavad digitaliseerimisteemalise veebiseminari „Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse“.

Seminari käigus vaadeldakse, kas ja kuidas oma ettevõtte protsesse digitaliseerimise kaudu efektiivsemaks muuta, millega on protsesside digitaliseerimisel vaja arvestada ning
jagatakse kogemusi ettetulnud praktikast.

Räägime andmetest, mis on ettevõttes vähemalt sama olulise kaaluga kui protsessid. Andmed on ettevõtte peamine vara juhtimisotsuste tegemisel ja protsesside efektiivsuse tagamisel.

Jagame näpunäiteid digiteekonna alustamisel ja projektide elluviimisel. Samuti tutvustame toetusmeetmeid, mis võivad abiks olla teekonna planeerimisel.

Teemasid avavad Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen ja TietoEVRY juhtivanalüütik Tarvo Avaste

Rohkem infot ja registreerimine siin: Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse | TietoEVRY

Digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Autor: Elo Gaver

Digiwise-i vastutav konsultant Lauri Antalainen esines Elva ettevõtjate Mentorklubi veebiseminaril, kus osalesid digitaliseerimisest huvitatud ettevõtete esindajad Elva vallast. Õhtuse seminari käigus rääkis Lauri digitaliseerimisest erinevates ettevõtetes, arutleti ebaefektiivsuse tekkepõhjuste ning protsessiarenduse ja digitaliseerimise teemadel.

Nii teenus- kui tootmisettevõtete jaoks pakkus Lauri välja ka konkreetseid aspekte, millest alustada ning eesmärke, kuhu võiks digitaliseerimisega välja jõuda.

Lisaks praktiliste nõuannete jagamisele tõi Lauri ka näiteid oma töös ette tulnud olukordadest ning osalejatel oli võimalus küsida küsimusi nii asutusesisese suhtluse kui ka erinevate toetusmeedete kohta.

Digitaliseerimise meistriklass

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga kutsub tootmisettevõtteid DIGITALISEERIMISE MEISTRIKLASSI! Tegemist on kolmekuulise programmiga tootmisettevõtetele, kellel on tahtmine oma protsesse digitaliseerida. Digitaliseerimine annab ettevõtetele võimaluse vahele jätta nii mõnegi etapi, mille käigus võivad tekkida inimlikud vead andmete sisestamisel ja viivitused andmete liikumisel.

Tippkoolitajate ja isikliku mentori abiga leitakse sobivaim lahendus enim digitaliseerimist vajava protsessi jaoks. Vaadatakse üle, mis andmed on tegelikult vajalikud, kust nad tulevad, kuhu edasi liiguvad ning mille jaoks neid õigupoolest vaja on. Koostatakse plaan, leitakse digilahendus ning tehakse esimesed sammud muutuse juurutamisel. Selle jaoks on oluline, et meeskonnas oleks ka vähemalt üks otsustaja.

Tihti on ettevõtetel visioon sellest, kuidas asjad peaksid olema, kuid ei ole täpseid teadmisi, kuidas seda saavutada. Digitaliseerimise meistriklassi raames on võimalus selleni kolme kuuga jõuda, kasutades väliste ekspertide abi. Neil on põhjalikud teadmised ja hulk kogemusi protsesside digitaliseerimisel. Tekkinud vaba aega saavad ettevõtted kasutada edasiseks arenguks.

Digitaliseerimise meistriklass annab ka välja 10 000 € suuruse auhinnafondi, mis on ettenähtud tegevuskava elluviimiseks ettevõttele, kes läbib programmi kõige tulemuslikumalt!
Lisainfot loe EAS kodulehelt, sest registreerimine kestab veel kuni 19.veebruarini 2021: Digitaliseerimise meistriklass – EAS

Digiwise toetab nägemispuudega inimeste jooksmisharrastust

Oktoobris 2020 asutati kahe jooksuhuvilise poolt MTÜ Guide Running Estonia, mille eesmärgiks on pakkuda nägemispuudega inimestele võimalust sportida. MTÜ Guide Running Estonia viib omavahel kokku abi vajavad jooksjad ja nende saatjad, võimaldades sellega harrastada jooksmist ka inimestel, kellel seda muidu poleks võimalik teha. Kõigest mõnenädalase tegutsemise jooksul on koolitatud välja kümneid saatjaid Tallinnas ja Tartus ning mitukümmend nägemispuudega inimest on juba saanud ka saatja abil käia jooksmas.

Digiwise on vastloodud MTÜ esimene toetaja.

Nägemispuudega jooksjate ja nende saatjate omavaheline infovahetus toimub läbi Facebooki grupi Jooksusilmad ja lisainfot saab e-posti aadressilt guiderunningestonia@gmail.com.

7 Sammu Targa Tööstuseni – Nutika Ettevõtluse Päev.

Autor: Lauri Antalainen

Digiwise’i vanemkonsultant Lauri Antalainen osales 7. oktoobril Tartu Linnavalitsuse kutsel Nutika Ettevõtluse Päeval, kus tutvustas digitaliseerimise ja protsessiarenduse printsiipe tööstusettevõtetes. Lauri ettekande pealkiri oli “7 Sammu Targa Tööstuseni” ning ettekanne on järelvaadatav Tartu Linnavalitsuse Facebooki lehel. Link: https://www.facebook.com/watch/?v=3361632300556494 (ettekanne algab täpselt 5:00:00)

Lisaks Digiwise’le esinesid Nutika Ettevõtluse päeval ettekannetega ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi, Saint Gobaini ja Ektaco spetsialistid.

Kuidas viia läbi digitaliseerimist?

Autor: Lauri Antalainen

Mis on digitaliseerimine?

Minu definitsioon on: Digitaliseerimine on protsesside arendamine läbi infotehnoloogia rakendamise. Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu sõnapaarile „protsesside arendamine“ – mõne tehnoloogia rakendamine või tarkvara kasutusele võtmine ei ole kunagi eesmärgiks omaette, vaid vahendiks protsesside efektiivsemaks muutmisele. Seega ei ole õige digitaliseerimist vaadelda kui mõne tarkvara rakendamist, vaid kui olulist organisatsioonisisest protsessi muutust, mida viiakse ellu (muuhulgas) tarkvara abil.

Digitaliseerimine algab digiauditi elluviimisest

Korralikult läbimõeldud ja ette valmistatud digitaliseerimisprojekt algab digiauditi elluviimisest. Digidiagnostika (ka digiaudit) on süsteemne analüüs ettevõtte protsesside arendamise võimalustest läbi digitaliseerimis- ja automatiseerimislahenduste rakendamise.

Digidiagnostika elluviimise esimeseks sammuks on olemasolevate (AS-IS) protsesside kaardistamine. Kaardistamise käigus kirjeldatakse detailselt protsessid ja nendega seotud probleemid ja kitsaskohad. Kaardistamine tuleb ellu viia detailselt, kirjeldades iga äriprotsessi juures tegutsevate töötajate rollid, nende poolt kasutatavad lahendused, protsesside infovood ja ärireeglid. See teave aitab mõista võimalikke piiranguid protsessimuudatuste tegemisel ning näha ette võimalusi protsessistandardite kehtestamiseks.

Kui AS-IS protsessid kirjeldatud, on järgmiseks sammuks uute (TO-BE) protsesside väljatöötamine. TO-BE protsesside väljatöötamisel on eesmärgiks olulisemad AS-IS protsesside probleemid ja kitsaskohad elimineerida. Eraldi tuuakse välja erinevused võrreldes AS-IS protsessidega ning kirjeldatakse ka lahendused probleemidele ja kitsaskohtadele. Tuuakse välja ärinõuded kasutusele võetavatele tehnoloogilistele lahendustele (nt tarkvarale) ja soovituslikud tarkvarad.

Selle etapiga lõpeb digidiarnostika läbiviimine, valmib digidiagnostika raport ning saab asuda juurutama protsessimuudatusi.

Lahenduste väljavalimine ja juurutamine

Kui digidiagnostika on läbi viidud korrektselt, on olemas kirjeldused protsessimuudatustest ja ärinõuetest kasutusele võetava(te)le lahendus(t)ele ning ka soovitused ühe või mitme tarkvara kaalumiseks. Ärinõuete ja protsessimuudatuste kirjeldused on siinkohal kriitilise tähtsusega, sest võimaldavad konkreetset lahendust tarnival ettevõttel – kes huvide konflikti tõttu ei saa olla samas ka digiauditi läbiviija – seadistada tarkvara ja juurutada see ettevõtte jaoks optimaalseimal moel. Väheoluline pole ka soovitused kasutusele võetava tarkvara osas – digidiagnostika läbiviijal on parim arusaam ettevõtte jaoks optimaalseimatest lahendustest. Nagu mööblipoodi ostetud söögilauale pole mõtet järgi minna suure Scania veokiga, pole ka paljudel juhtudel vajadust ega ka mõtet rakendada eriti kallist ja võimsat IT-lahendust, mille funktsionaalsusest kasutaks ettevõte ära vaid murdosa.

Kui lahendus välja valitud, tuleb see juurutada. Tarkvara juurutamise triviaalsem osa on selle installeerimise ja isegi liidestamise läbiviimine; kogemus näitab, et märksa enam probleeme tekib reeglina protsessimuudatuste juurutamisel – kuna digitaliseerimisprojekt toob endaga kaasa protsessimuudatused, tähendab see alati ka töötajate seniste tegevusmustrite ja harjumuste muutmist. Mõningate tarkvarade (näiteks ERP-süsteemide) puhul aitab juurutamisega kaasa lahenduse tarnija; teistel puhkudel saab juurutamise teostada majasiseselt.

Ühe läbiviidud digiauditi alusel saab ellu viia mitmeid digitaliseerimisprojekte. Digiauditi/digidiagnostika raporti üheks osaks on Digitaliseerimise Teekaart, milles tuuakse välja soovitused lähiaastate digitaliseerimisprojektide elluviimiseks. Digiwise saab teid aidata nii digidiagnostika läbiviimisel, digitaliseerimisprojektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel kui ka nurjunud digitaliseerimisprojektide edukal lõpetamisel. Huvi korral võtke ühendust info/at/digiwise.ee.

Digiwise’i partner ja vanemkonsultant Lauri Antalainen käis Äripäeva Raadios rääkimas digitaliseerimisest. Saates tuuakse mitmeid näiteid ellu viidud projektidest.

Saade on järelkuulatav Äripäeva Raadio kodulehelt ja ka podcast-ina. https://www.aripaev.ee/saated/2020/08/31/kuidas-alustada-digitaliseerimisega

Tõhus ja lihtne meetod laohalduses – Kanban.

Autor: Lauri Antalainen

Probleemid laohalduses

Kui tootmisega tegelev ettevõte pole veel oma põhiprotsesside digitaliseerimiseni jõudnud, on just laohaldus valdkond, kus tihti olulisi probleeme esineb. Näiteks võib mõni toote tootmiseks vajaliku komponendi laovaru olla otsa saanud ning vastava toote tootmise jätkamine eeldab komponendi või materjali juurde tellimist, mis pikema tarneaja puhul võib osutuda ajamahukaks ja tekitada probleeme klientidele lubatud tähtaegade täitmisel.

Selle riski minimeerimiseks on mitmetes tööstustes rakendatud süsteem, kus tootmise või lao või ostu eest vastutav isik käib igapäevaselt laos, veendumaks, et kõikide olulisemate materjalide laovarud on piisavad. Taoline „igapäevase inventuuri“ süsteem on aga kulukas ning võib endiselt tekitada probleeme ja inimlike vigade tekkimist. Lisaks on sellise süsteemi puhul laos hoitav materjalivaru tihti märksa suurem optimaalselt, põhjustades raiskamist ja hoides kinni käibevahendeid.

Mis on Kanban süsteem?

Õnneks on olemas lihtne, ent samas tõhus, meetod digitaliseerimata laohalduse kontrolli alla saamiseks ja keskmise laovaru vähendamiseks – kanban laosüsteemi rakendamine. Kanban laosüsteemi kandev mõte on lihtne – laovarude täiendamise vajadust tähistava signaali tekitamine. Selline signaal saavutatakse läbi nö minimaalse laovaru visuaalse eristamise ülejäänud (tellitav kogus – minimaalne kogus) laovarust ning selle laovaru ammendumisel juurde tellimise protsessi käivitamine.

Eristamiseks luuakse kanban süsteemis ühele komponendile või materjalile kaks teineteise vahetus läheduses asuvat laoasukohta. Näiteks võib hoida minimaalset laovaru alumisel riiulil (asukoht 2) ja ülejäänud varu ülemisel riiulil (asukoht 1) või hoida neid isegi ühel riiulil, asetades märgistatud paberilehe minimaalse koguse ja ülejäänud koguse vahele. Väiksemate detailide puhul on levinud praktika kahe karbi või kasti kasutamine.

Pilt 1. Kanban süsteem – esimese kasti tühjaks saades esitatakse uus tellimus komponendile (antud pildil – ravimile). Tagumises kastis on turvavaru, ehk varu, mida kasutatakse kuni tellitud kaup kohale jõuab. Kauba kohale jõudes täidetakse kõigepealt tagumine kast selleks ette nähtud koguseni ning ülejäänud paigutatakse esimesse kasti.

Oluline on sealjuures läbi mõelda, mis protsess käivitub, kui jõutakse minimaalset kogust tähistava märgistuseni. Ka siin on mitmeid erinevaid võimalusi. Pildil 1 näidatud lahenduse puhul pööratakse kaupa kirjeldav kaart tagurpidi – kaardi tagumine pool on punane ning see signaliseerib regulaarselt ladu külastavale vastutavale töötajale vajadust tellimuse esitamiseks. Tihti kasutatakse lahendust, kus kahte kogust eristava paberilehe nähtavale ilmnemise puhul viiakse see paberileht kontorisse või ostuosakonda ning seal esitatakse uus tellimus.

Kuidas Kanban süsteemi rakendada?

Kanban süsteemi rakendades on oluline läbi mõelda, milliste komponentide või ostuartiklite puhul seda rakendada ning millised peaksid olema miinimumkogused ja tellitavad kogused selleks, et tarne ootamise ajaks piisaks lattu jäävast miinimumkogusest. Iga artikli puhul võib see kogus olla erinev, olenevalt tarnijate tingimustest ning materjali kulust tootmises. Süsteemi luues tuleb olla paindlik ning ka valmis süsteemi kohandamiseks.

Korralikult läbi mõeldud ja juurutatud kanban süsteem on vägagi tõhus, minimeerides laovarude lõppemisest tekkivad tööseisakud ning vähendades samaaegselt keskmist laovaru. Süsteem on sedavõrd hästi toimiv, et olen näinud ühte tööstust, kus vaatamata lao digitaliseerimisele jäeti pooltoodangu lao standardkomponentide osas toimima ka seni kasutusel olnud kanban süsteem.

Kui lao digitaliseerimist ei ole veel lähiajal plaanis ette võtta, soovitan kaaluda kanban süsteemi rakendamist. Juhul, kui plaanite aga ettevõtte protsesside (sh laohalduse) digitaliseerimisega lähitulevikus alustada, saavad Digiwise’i kogenud spetsialistid teid aidata teie ettevõtte jaoks sobivate lahenduste leidmisel ja juurutamisel. Huvi korral palume ühendust võtta: info/at/digiwise.ee.

Teekond Tööstus 4.0-i

Autor: Lauri Antalainen

Tootmisettevõtetes põhineb digitaalne transformatsioon andmetel, täpsemalt sellel, kuidas andmeid luuakse ja otsuste tegemiseks kasutatakse. Ehkki on selge, et Tööstus 4.0 rakendamiseks on vaja sobivaid seadmeid, jääb lihtsalt sobivast riistvarast ja seadmetest üksi väheks. Seega on Tööstus 4.0 rakendamiseks vaja andmete loomine ja kasutamine operatiivsete otsuste tegemisel esikohale seada ning seda analüüsida. Teekonnast Tööstus 4.0-ni annab parema ettekujutuse alljärgnev joonis.

Digiwise-Tark_Tööstus_Lauri_Antalainen

Alguses on kõik lihtne..

(1) Kõige esmasel tasandil digitaalsed andmed puuduvad, mistõttu kõik otsused tehakse „kõhutunde“ alusel. Tegevjuht veedab suurema osa oma tööajast tootmistsehhis seadmetega töötades ja tootmist jälgides.

(2) Kui ettevõte kasvab ja tegevjuht ei saa enam kogu aeg tootmistsehhis viibida, võetakse kasutusele tabelipõhine lahendus (tüüpiliselt Excel või Sheets) andmete talletamiseks. Alguses kasutatakse tabeleid peamiselt tootmise lühiajaliseks planeerimiseks. Otsused tehakse üldjuhul ikka veel kõhutunde alusel.

Tekib vajadus süstematiseeritud ressursiplaneerimise järele

(3) Kui ettevõte muutub keerukamaks, muutuvad keerukamaks ka tabelid. Nüüd on neid palju ja neid kasutatakse erinevatel planeerimise ja analüüsimise eesmärkidel. Tabelitesse lisatud andmeid kasutatakse omahindade arvutamiseks ja lihtsaks materjalide kuluarvestuseks. Tabelitesse kogutud andmed ja statistika on tehtavate otsuste aluseks.

(4) Teatud hetkest alates hakkavad tabelisüsteemi piirangud andma endast märku kvaliteediprobleemidena – tähtajad jäävad korduvalt täitmata ning vigade ja praagi hulk kasvab. Puudub hea ülevaade, mis töökeskustes toimub ja millal üks või teine töö valmis saab. Seetõttu protsessid optimeeritakse ja võetakse kasutusele ettevõtte ressursside planeerimise / materjalivajaduse planeerimise (ERP/MRP) süsteem. Õigesti rakendatud ERP-süsteem annab hea ülevaate tootmistsehhis toimuvast ja võimaldab prognoosida tarneaegu. ERP hakkab ka näitama, millal tellida tooraineid või millal teatud tooteid valmistada.

Liidestamine ja automatiseerimine

(5) Ettevõte kasvab edasi ning ehkki tootmise planeerimine ja tootmine toimivad üsna hästi, tekivad probleemid teistes valdkondades. Need probleemid võivad ilmneda äritegevuse erinevate aspektide näol, näiteks laohalduses – laost õigete toodete või pooltoodete leidmiseks kulub üha rohkem aega ja vaeva. Klientide tellimused on suurenenud ja tellimuste komplekteerimisel tehtavad vead lõppevad kliendikaebustega. Seetõttu rakendatakse täiendavaid lahendusi laohalduse ja teiste äritegevuse osade digitaliseerimiseks. Need süsteemid integreeritakse nüüd omavahel ja ERP-iga, mis võimaldab mitmed äritegevuse aspektid automatiseerida. Kõiki toiminguid teostavad inimesed, ent otsuste tegemist toetavad vahendid pakuvad võimalusi ja mõjutavad otsuste tegemist.

(6) Reaalajas andmete kogumiseks ja kasutamiseks rakendatakse täiendavaid lahendusi. Kõik erinevatest allikatest kogutud andmed on reaalajas ja nendele andmetele tuginedes töötatakse välja ning rakendatakse tehisintelligentsilahendusi järgmiste äritegevuse osade automatiseerimiseks. Mitmeid otsuseid (nt tootmisplaan) tehakse ja tegevusi viiakse inimese järelevalvel ja heakskiidul läbi autonoomselt.

Tööstus 4.0 valmidus on loodud

(7) Kõik süsteemid integreeritakse ühte andmeruumi, kus kõiki andmeid luuakse ja kasutatakse reaalajas. Kõigi oluliste otsuste tegemiseks rakendatakse tehisintellekti. Otsuseid ja tegevusi viiakse inimese järelevalve all läbi autonoomselt. Tähtsate otsuste korral saab inimene sekkuda ja otsust muuta.

Tööstus 4.0 põhimõtete rakendamine nõuab aega ja tööd ning protsessi etappide vahele jätmine on tavaliselt keeruline. Nagu eespool mainitud, peavad andmete loomise ja kasutamise vallas tehtavate edusammudega kaasas käima investeeringud sobivatesse seadmetesse ja tarkvarasse. Sellest teemast eespool kirjeldatu kohaselt mõtlemine annab häid vihjeid selle kohta, milliseid investeeringuid teel Tööstus 4.0 poole prioriteediks seada.

Digiwise aitab ettevõtteid protsesside arendamisel ja digitaliseerimisel. Meil on pikaajaline kogemus metalli-, puidu-, toiduainete-, mööbli jt. tööstuste digitaliseerimisel. Huvi korral palume ühendust võtta: info/at/digiwise.ee.

Ettevõtte äriprotsessid
ja -planeerimine

Autor: Lauri Antalainen

Igal ettevõttel on ärieesmärgid, mille poole nad püüdlevad. Näiteks Tasakaalus Tulemuskaardi meetodi puhul defineeritakse visiooni ja strateegia elluviimiseks finants-, kliendi-, sisemiste protsesside- ning õppimise ja arengu eesmärgid. Paljud ettevõtted piirduvad ka finantseesmärkide, eesmärgistades saavutatava käibe ja kasumi.

Ettevõtte äriprotsessid ja -planeerimine

Allikas: Paul Harmon, oluliselt täiendanud: Lauri Antalainen

Ärieesmärkide saavutamiseks viib ettevõte ellu äriprotsesse. Äriprotsessid on ettevõtte igapäevased toimingud, mille käigus luuakse väärtust oma klientidele ning teostatakse ettevõtte toimimiseks vajalikud tegevused. Äriprotsesside sujuvamaks ja efektiivsemaks toimimiseks tuleb neid arendada ja uuendada. Äriprotsesse saab arendada erinevate metoodikate ja lähenemise abil, näiteks tootmisettevõtted kasutavad tihti LEAN-mõtlemist.

Ettevõtte äriprotsesse viivad ellu inimesed, kasutades selleks tehnoloogiaid – masinaid ja seadmeid ning tarkvaralisi lahendusi. Muudatused äriprotsessis on võimalikud vaid muutes kas inimeste käitumist või tehnoloogiat või mõlemaid korraga. Inimesi saab koolitada, protsesse saab digitaliseerida ja automatiseerida. Olulised protsessiarendused hõlmavad endas reeglina just protsesside digitaliseerimist või automatiseerimist kas tarkvara või seadmete abil.

Äriprotsesside modelleerimisel on digitaalses transformatsioonis võtmeroll – Jim Sinur

Digitaliseerimine, automatiseerimine ja teised protsesside arendamisega seotud tegevused võimaldavad parendada ettevõtte protsesside võtmeindikaatoreid nagu efektiivsus (väljundi maht sisendiühiku kohta), produktiivsus (protsesside arv või väljundi maht ajaühiku kohta), kuluefektiivsus (protsessi elluviimise hind), läbilaskevõime (ajaühikus elluviidavate protsesside arv) ja kvaliteet (nt tarne kvaliteet ja tarnekindlus). Need indikaatorid määravad omakorda ära protsessi (bruto)kasumlikkuse ning ettevõtte poolt ajaühikus (näiteks päevas) elluviidavate protsesside arvu. Viimased omakorda on eelduseks soovitud eesmärkide, näiteks käibe ja kasumi, saavutamisele.

DigiWise aitab eesmärgistada, läbi mõelda ja ellu viia digitaliseerimise ja protsessiarenduse projekte. Meil on pikaajaline kogemus erinevates sektorites tegutsevate ja erinevas arengustaadiumis olevate ettevõtete protsesside digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. Huvi korral võta ühendust: info[at]digiwise.ee.

Data Science Seminar – 11.12.2019

Lauri Antalainen räägib Tartu Ülikooli Andmeteadusseminaril protsesside optimeerimise ja andmeteaduse seostest.
https://www.uttv.ee/naita?id=29168