Koolitusprogrammil oli neli moodulit, mille jooksul keskenduti protsesside efektiivsuse tõstmisele, reaalajamajanduse lahendustele, digitaliseerimisprojekti elluviimisele ja organisatsiooni andmevoogude optimeerimisele. Koolituse käigus said osalejad praktilisi näiteid ja metoodikaid, mis aitavad ettevõtetel paremini kohaneda digiajastu nõudmistega.
Digitaliseerimine – millest alustada?
Esimeses koolitusmoodulis keskendusid osalejad protsessides esinevate kadude ja raiskamise teadvustamisele. Koolituse käigus jõuti tõdemuseni, et efektiivset tööd ettevõttes takistavad kõige enam infovood, mis on killustunud, ebatäpsed või halvasti struktureeritud. Lauri Antalainen tõi koolituse käigus välja erinevaid digiraiskamise vorme. Mõned neist:
- Andmete käsitsi sisestamine ja topelt töötlemine,
- Ülemäärane suhtlus ja infotulv,
- Ebaefektiivne ajakasutus ja protsesside optimeerimata jätmine.
Teises moodulis oli fookus protsesside tõhustamisel läbi standardiseerimise ja automatiseerimise. Suures plaanis jagunevad ettevõtte võimalused töövoo parandamiseks läbi standardiseerimise, digitaliseerimise ja automatiseerimise. Levinumad lahendused on e-arvete kasutuselevõtt ja töökäskude digitaliseerimine. Koolituse jooksul arutleti ka robotprotsesside automatiseerimise üle ettevõtetes, kus manuaalseid korduvaid ülesandeid saab usaldada tarkvararobotile.
Reaalajamajandus ja andmete kvaliteet.
Kolmas moodul keskendus reaalajamajanduse lahendustele, mis võimaldavad ettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid reaalajas, ilma viivituseta. Suurimad eelised on siinjuures andmete turvaline ja automaatne liikumine, masinloetavad e-arved ja veoselehed ning relatsiooniliste andmebaaside ja registrite kasutamine.
Koolituspäeva käigus arutleti, kuidas andmete kvaliteet ja struktuur ettevõtte otsustusprotsesse mõjutavad. Praktilise harjutuse käigus analüüsisid osalejad, millised registrid nende töös vajalikud on ja kuidas saaks olemasolevaid andmeid tõhusamalt kasutada.
Õiged valikud digitaliseerimisprojekti elluviimisel.
Neljas ja viimane koolitusmoodul oli fokusseeritud digitaliseerimisprojektide planeerimisele ja tasuvuse analüüsile. Ettevõtted said juhiseid, mille järgi valida just enda ettevõtte jaoks sobilikud tarkvaralahendused, kuidas koostada digitaliseerimise teekaarti ning kuidas arvutatakse digitaliseerimise tasuvust.
Näiteks tõi Lauri juhtumeid, kus ettevõtted vahetasid vananenud ERP-süsteemid välja uuemate süsteemide vastu, mis täpsemini ettevõtte muutunud vajadustele vastasid.
Praktiline koolitusprogramm andis osalejatele selge ülevaate digitaliseerimise võimalustest ning puudu ei jäänud ka praktilistest näpunäidetest. Selgeks sai, et digitaliseerimine ei ole pelgalt uus trend, vaid tegemist on konkurentsis püsimiseks hädavajaliku sammuga.
Olulisimad õppetunnid koolituspäevadelt olid:
- Protsesside kaardistamine ja optimeerimine on digitaliseerimise alustalaks.
- Andmete kvaliteet määrab digitaliseerimise edu.
- Õigete tööriistade ja tarkvara valik aitab vältida suuri kulutusi ja ebaõnnestunud projekte.
Maakondlike Arenduskeskuste algatus selliste koolituste elluviimiseks on oluline samm digitaliseerimise edendamisel ja konkurentsivõime tõstmisel Eesti ettevõtjate hulgas.
