Estiko-Plastaril on võimalik läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu investeerida paremasse tulevikku.

Autor: Elo Gaver

Estiko-Plastar AS pöördus Digiwise-i poole ambitsioonika sooviga moderniseerida tootmist ning tuua turule uus jätkusuutlik ja innovatiivne tootekategooria. Meie osa selles plaanis oli aidata Estiko-Plastaril läbi mõelda projekti plaan, uue tootega seotud finantsarvutused ning leida lisafinantseeringut investeeringute tegemiseks.

Estiko-Plastari igapäevane pühendumus pidevalt keskkonnasäästlikumate lahenduste poole liikumisel, nende strateegilised valikuid, järeltöötlus ning ekstrusioon on olnud suunanäitajaks nii teistele tootmisettevõtetele kui ka klientidele. Seega soovisime omalt poolt kaasa aidata järgmiste sammude astumisel ning aitasime leida lisarahastuse projekti elluviimiseks.

Eesti-Norra koostööprogrammi eesmärk on ettevõtete jätkusuutliku arengu toetamine ja aitasime Estiko-Plastaril ette valmistada projekti, mis sai projektikomisjonilt väga kõrge hinde ja pälvis ka rahastuse. Projekti käigus paigutati tootmishoonesse uus trükimasin, täiendav plastiku regranuleerimise seade taaskasutuse suurendamiseks ning laserpuhastusseade trükimasinates kasutatavate anilokside keskkonnasäästlikuks puhastamiseks. Samuti laiendatakse projekti raames olemasolevat järelpõletit ning viiakse läbi täiendavad arendused ressursiplaneerimise tarkvarale. Et see kõik võimalik oleks, laiendati selle jaoks tootmishoonet. Projekti kaudu plaanitakse luua nii mõnigi uus töökoht. Arvestades keerulisi aegu tööstuses, on tegemist kahtlemata rõõmustava uudisega.

Digiwise-i meeskonnal on hea meel, et meie kaasabil ette valmistatud projekt edukalt käivitus ning vahepeal oleme Estiko-Plastariga läbi viinud ka järgmise koostööprojekti ettevõtte tehisintellektivalmiduse hindamisel.

Kuidas vältida kulukaid vigu? – Smart Manufacturing Meetup

Autor: Elo Gaver

Järjekorras viies Smart Manufacturing Meetup toimus Tartus ja keskendus eelistele, mida pakub digitaliseerimine. Konverentsi eesmärk on alati olnud  osalejatele uute ideede ja lahenduste pakkumine mõnusas õhkkonnas ja seegi kohtumine pakkus midagi nii saalist ja videoteel konverentsil osalenutele kui ka laval oma mõtete jagajaile.
Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen juhtis vestlusringi, milles räägiti digitaliseerimisega seotud vigade vältimisest.
Konsultanditöös puutume kokku vigadega, mis on tehtud enne spetsialisti kaasamist. Vestlusringis osalenud Reigo Rusin, Kadri Rehkli ja Kaur Saarepuu olid ühel nõul, et digitaliseerimine lihtsalt digitaliseerimise pärast protsesse lihtsamaks ei tee – see, et üks ettevõte kasutab oma protsessides ERP-i, ei tähenda, et ERP on vastus ka teise ettevõtte kõikidele küsimustele.
Lauri Antalainen tõi välja, et digitaliseerimise neljaastmelisest teekonnast on olulisimad esimene ja neljas.
Alustada on vaja probleemide kaardistamisest. Tema mõttele lisas praktilisi kogemusi ka Kadri Rehkli, kes jagas lugu sellest, kuidas nad enda arvates hädasti ERPi vajasid, teadmata, mis võimalusi see neile üldse pakub ja millised probleemid lahendab.
Kui probleemid on kaardistatud, saab hakata töötama nende lahendamise suunal  – siin on kindlasti suur abi kogenud konsultandist, kes on aastate jooksul kokku puutunud lugematu hulga sarnaste väljakutsetega ja on kursis erinevate lahendusvõimalustega.
Ettevõttele sobivate lahendusvõimaluste selgudes on tarvis need kasutusele võtta. See on etapp, millega nii mõnedki ekslikult arvavad, et nüüd on digitaliseerimine tehtud ja võib asjadele joone alla tõmmata, kuid Reigo Rusing ütles tabavalt, et ükskõik, kui hea on olnud treener, staadionil jooksma pead ikka ise. Ehk et viimane etapp, lahenduste juurutamine, on see, millega ettevõttes kõik töötajad tegelema peavad ja milleta kogu eelnev töö on asjata tehtud.

Seega ongi oluline, et digitaliseerimisega tegelema hakates oleks ettevõttel selge, millised protsessid on vaja digitaliseerida ning valimisolek sellega ka terve kollektiivina tegeleda uute lahenduste juurutamisel.

 

EIT Digital avas Tallinnas Baltikumi esinduse.

Autor: Elo Gaver

Euroopa mõjukaim digivaldkonna arendus- ja innovatsiooniklaster EIT Digital avas koostöös Eesti Teadusagentuuri ja TalTech Mektoryga esinduse Baltikumis. Esinduse eesmärk on lisaks teadus-arendustegevuste investeeringute suurendamisele ka tõhusam piirkondlike digi-innovatsiooni ja ettevõtluskogukondade põimimine.

Esindus avati konverentsipäevaga, mida juhtis Johannes Tralla, kes päeva vältel külalistega juttu tegi. Teiste seas sai sõna ka Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen, kes avas digitaliseerimise olulisusega seotud teemasid – ilmselgelt on tegemist kasvava trendiga, kuid kuidas digitaliseerida nii, et sellest ka päriselt kasu oleks.

EIT Digital pakub erinevaid võimalusi nii ülikoolidele kui ettevõtjatele. Oluline on sealt saadav tugi innovatsiooni ökosüsteemi kasvatamisel tugevdamaks sidemeid erinevate Euroopa osapooltega. Lisaks muidugi meie oma iduettevõtetele uute väljavaadete pakkumine.

 

Buum: Kas digitaliseerimine aitab ettevõtetel palgakasvu ootustega sammu pidada?

Autor: Elo Gaver

Digiwise’i partner ja vanemkonsultant Lauri Antalainen käis Kuku Raadio saates Buum rääkimas digitaliseerimisest.
Saate käigus arutleti digitaliseerimise ja automatiseerimise teemadel üldisemalt, vahetati mõtteid aktuaalsete majandusuudiste osas ning kõlasid ka konkreetsed näpunäited ettevõtetele, kes on huvitatud digitaliseerimisest.

Saade on järelkuulatav siin.

Digiwise käis Tehnopoli korraldatud arendusmaratonil ideede ärilist ja tehnilist lahendust hindamas.

Autor: Elo Gaver

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol korraldab AI-arenguprogrammi häkatone ettevõtetele, kelle protsesse tootmises, kliendihalduses, tootearenduses või muudes valdkondades on võimalik tehisintellekti lahendusega tõhusamaks ja kestlikumaks muuta.

Augustis toimunud arendusmaratonile olid oodatud andmemahukad haridus-, rohe-, tervis- ja tööstusettevõtted. Häkatoni jooksul leiti lahendusi uue tehisintellekti tehnilise lahenduse loomiseks, uue lahenduse äriliseks hindamiseks ja tervikliku projektiplaani koostamiseks. Ürituse peamine fookus on meeskonnatööl tehisintellekti lahenduse loomisel.

Lisaks ettevõtetele, kellel on soov protsesse tehisintellekti abil tõhustada, on häkatonile oodatud kõik, kes suudavad ja tahavad end tehisintellekti loomisel ja rakendamisel proovile panna. Lisaks on programmis ka oma koht kogenud koolitajatel ja mentoritel, kelle abil probleemid ja lahendused omavahel kokku viiakse.

Digiwise osales programmis tehisintellekti ärilise ja tehnilise lahenduse hindajana. Soovime edu kõigile rahastuse saanud meeskondadele, kelle ideedest saab täpsemalt lugeda Tehnopoli kodulehelt.

sTARTUp Day raames toimus AIRE klubiüritus #7.

Autor: Elo Gaver

24. augustil toimus Tartus sTARTUp Day raames AIRE klubi üritustesarja seitsmes kokkusaamine. AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Klubi kohtumistele on oodatud kõik, kellele robootika ja tehisintellekti teemad huvi pakuvad.

Seekord said AIRE klubi käigus sõna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam, AIRE keskuse juht Kirke Maar ja Digiwise OÜ tehisintellekti ekspert Lauri Antalainen, kes sai jagada kogemuslugusid eelkõige tööstusettevõtete nõustamisest.

AIRE klubi #8 “Tehisintellekti kasutusjuhtumid tööstuses” toimub 27. septembril 16:00 Viru konverentsikeskuses Tallinna Ettevõtluspäev 2022 raames. Järgnev AIRE klubi toimub 19. oktoobril 17:00-19:00 Tartus Smart Manufacturing Meetup üritusel.

Digiwise tunneb taoliste ürituste toimumise üle head meelt, sest nendel osalemine on toonud nii uusi inimesi tutvusringkonda kui ka uusi huvitavaid koostöid töölauale.

Lauri Antalainen osales teadushuvilistele korraldatud Deep Tech Afternoon üritusel investori ja digitaliseerijana.

Autor: Elo Gaver

11. augustil toimus Tartu Teaduspargi korraldatud üritus „Deep Tech Afternoon.“

Seekordne kohtumine oli kõigile teadushuvilistele, olgu nad teaduspõhiste ettevõtete asutajad, teadlased, tudengid, niisama huvilised või investorid. Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen osales üritusel eelkõige EstBANi asepresidendina, tuues vestlusesse investorite mõtteid arutatud teemadel. Lauri julgustas ettevõtteid suurelt mõtlema –  lisaks finantseerimisalastele mõtetele kõlasid ka nii mõnedki digitaliseerimisega seotud soovitused.

 

Kandideeri uuenenud Digitaliseerimise Meistriklassi.

Autor: Elo Gaver

EAS on täiendanud oma kolmekuulist Digitaliseerimise Meistriklassi programmi ning novembris algavale kursusele on seekord lisaks tootmisettevõtetele oodatud ka teenusettevõtted.
Programmi viivad ellu BDA Consulting, Lean Digital, Flowit ja Digiwise. Koolitajateks-mentoriteks on Lauri Antalainen, Aleksandr Miina, Juhan Pukk ja Roger Allas.

Kolmekuulise programmi tulemusena koostate tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaani, valite välja sobivaima digilahenduse ning teete esimesed sammud selle juurutamiseks. Saadud teadmisi ja kogemusi saate kasutada edaspidi järgmiste digitaliseerimise projektide edukaks elluviimiseks ja riskide maandamiseks – oskate teha õigeid IT-lahenduste valikuid ning edukalt juhtida digitaliseerimise protsessi.

Lisainfo ja kandideerimine.

Digiwise hindas ja nõustas Eesti tööstusettevõtteid tehisintellekti rakendamise alal.

Autor: Elo Gaver

Digiwise on oma tegutsemisaastate jooksul muu hulgas uurinud ja analüüsinud tehisintellekti kasutamise valmidust neljateistkümnes edumeelses Eesti tööstusettevõttes. Teiste hulgas on meie poole nõu saamiseks pöördunud nii puidu-, metalli-, plasti-, toidu-, õli- kui ka tekstiilitööstuseid.

Uuendusliku mõtteviisiga ettevõtted soovivad protsesse digitaliseerida ning mõistavad, et vastused nii olemasolevatele kui protsessi käigus tekkivatele küsimustele on mõistlik küsida spetsialistidelt.

Tavaliselt tekivad küsimused eelkõige:

  • Nõuete ennustamise teemadel – tootmisprogrammides staatiliselt seatavad nõuded laoseisudele ja teistele parameetritele ei ole piisavad. Nende asemel on vaja nutikamaid lahendusi, mis dünaamiliselt nii nõudeid kui ka teisi parameetreid ennustaks ning vastavalt olude muutumisele kohandaks.
  • Ennetava hoolduse teemadel – otsitakse lahendusi, mis suudaksid ennustada seadmete hooldusvajadust ja võimaldaksid sellega hoida kokku aega ja ressursse. See omakorda vähendaks kulukamate probleemide tekkimise tõenäosust.
  • Robootiliste protsesside automatiseerimise teemadel – enamik ettevõtetest näevad potentsiaali ka selleks. Küsimused tekivad tarkvara jäikuse ja suutlikkuse puudumise kohta.
  • Automatiseeritud juhtimisega sõidukite (AGV-de) teemadel – huvi ja vajadus nende osas kasvab. Materjali liigutamine laost tootmisesse ja detailide ning pooltoodangu liigutamine töökeskuste vahel on aeganõudev, kuid tänaseks juba robotiseeritav.
  • Kvaliteedikontrolliga seotud teemadel – mitmetes puidutööstustes on juba kasutusel tehisintellektipõhised lahendused puidu kvaliteedi hindamiseks ja sorteerimiseks ning vajadusi ja võimalusi kvaliteedikontrolli digitaliseerimiseks otsivad teisedki ettevõtted.

Teiste hulgas on meilt nõu saanud näiteks Tarmeko Spoon AS, Lasita Maja OÜ, Nõo Lihatööstus OÜ, Baltoil AS.

Valmis raamistik tehisintellekti rakendamiseks tööstusettevõtetes.

Autor: Elo Gaver

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE pöördus Digiwise-i poole sooviga välja töötada tehisintellekti rakendamise raamistik Eesti tööstusettevõtete jaoks. Raamistikku oli tarvis piiritlemaks projekte, millega AIRE saab ettevõtjaid aidata ning loomaks visiooni- ja kaalutlusdokumenti, mida tööstusettevõtted saavad kasutada oma tehisintellekti- ja digiarengu planeerimisel.

Koostatud raamistikku on juba kasutanud AIRE, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning nii mõnedki tehisintellekti nõustamist pakkuvad konsultatsiooniettevõtted.

AIRE seisab kogu Eesti tööstuse arengu ja innovatsiooni eest ning Digiwise-il on hea meel seda omalt poolt toetada.

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi kolmas lend.

Autor: Elo Gaver

Mai algul jõudis lõpule juba kolmas Digitaliseerimise Meistriklassi kursus, mille jooksul said tööstusettevõtted osaleda EAS-i korraldatavas kolmekuulises programmis. Kursuse alguses koostati kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaan, mida seejärel koostöös tippkoolitajate ja personaalse mentoriga digitaliseerima asuti.

Digitaliseerimise Meistriklassi lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digitaliseerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest.

Digiwise-il oli hea meel taaskord üritusele kaasa aidata koos BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT konsultantidega. Õnnitleme võitjaid ja soovime tuult tiibadesse kõigile osalejatele! Hindamiskomisjoni hinnangul oli kõikidel osalenud ettevõtetel üsnagi võrdväärselt selge arusaam ja visioon, milleks digitaliseerida ja kuhu arendusega välja jõuda plaanitakse.

Kuigi järgmise Digitaliseerimise Meistriklassi toimumise kuupäevi hetkel välja kuulutatud ei ole, saab oma osalemise soovist siiski teada anda siin.

Digiwise juhtimas vestlust tehisintellekti kasutamisest tööstuses.

Autor: Elo Gaver

13.aprillil 2022 toimus Tartus, Yanu OÜ ruumides AI & Robotics Estonia klubi viies üritus pealkirjaga “Tehisintellekt tööstuses ja toetusmeetmed.” Digiwise oli kohal, et juhtida vestlust tehisintellekti kasutamisest tööstuses. Oma mõtteid jagasid Karl Kruusamäe Tartu Ülikoolist, Oskar Kilk TORM Metall OÜ-st, Marko Saviauk Leanest OÜ-st ning Alan Adojaan Yanu OÜ-st. Vestlust juhtis Lauri Antalainen.

Vestluses vahetasid osalejad kogemusi robotitega seotud eelarvamuste teemal. Nii mõnigi kord on tulnud ettevõtet veenda, et robotit on võimalik treenida tegema seda, mida teeb inimene, ning et mingites aspektides saab robot sama tööga ka efektiivsemalt hakkama. Siiski on roboti treenimine ajamahukas protsess, millega peab kindlasti arvestama.Veel jäi kõlama mõte, et kui millegi korraldamiseks tahtmist on, siis leiab lahenduse ka. Heaks näiteks oligi siin Yanu OÜ robotbaar – nähes baaride toimimise kitsaskohti, tekkis mõte neid lahendama hakata ja tulemuseks ongi täiesti isefunktsioneeriv baariautomaat.

Et üritus toimus Tartus, tutvustas Tartu ettevõtetele mõeldud toetusmeetmeid tootmise ja digitaliseerimise finantseerimiseks Tartu linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakonna valdkonnajuht Katrin Kask.

Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnast rääkis Kersti Kuusksalu ning AIRE tulevikku ja finantseerimisalase nõustamise teenust tutvustas Kirke Maar.

Õhtu kulmineerus robotbaari testimise, hea söögi ja meeldiva seltskonna nautimisega.

MELT Innovatsioonifoorum – kuidas uute tehnoloogiatega oma tooted tulevikukindlaks teha?

Autor: Elo Gaver

12. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas igakevadine tulevikku vaatav innovatsioonifoorum.
Tänavu keskendutakse ettevõtte arengut toetava koostöö ja koosloome erinevatele tahkudele. Sisukas programm annab võimaluse muu hulgas arutleda, kellega peab disainer täna suhteid looma, et olla homme edukas; kuidas on võimalik ökoloogilist jalajälge vähendada ringse teenuse läbi; millal ja kuidas üheskoos uuele arengutasemele jõuda; mil moel panustab riik ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse.
Digiwise on kohal, et rääkida uutest tehnoloogiatest ja sellest, kuidas oma tooted tulevikukindlaks teha. MELT Innovatsioonifoorumi 2022 kava ning võimalus piletit osta on siin: MELT 2022 – MELT 2022

ELMO Rent sai EAS-ilt suure toetuse.

Autor: Elo Gaver

ELMO Rent on juba üle aasta arendanud välja oma kaugjuhitava auto ja kontrolleri tehnoloogiat. Kui hetkel toimetab rendiauto kliendini ELMO autojuht, siis pärast kaugjuhtiva tehnoloogia kasutuselevõttu jõuab auto kliendini kaugjuhtimise teel. Seega vähendab uue tehnoloogia kasutuselevõtt auto kliendini toimetamise kulu ja suurendab auto kasutuse efektiivsust.

ELMO Rent on rahul Eestis pakutavate võimalustega erinevate uuenduste elluviimisel. “Eesti on ainuõige riik innovatsiooni arendamiseks ja testimiseks ning kui me suudame koostöös riigiga rohetehnoloogia maailmavallutuseks kiirust juurde anda, siis sellest võidavad kõik,” ütles ELMO Rendi asutaja Enn Laansoo Jr. “EAS-i eesmärk on toetada ambitsioonikaid ettevõtteid nagu ELMO Rent ekspordi ja tootearendusega seotud väljakutsetes, et nende arenguhüpe oleks võimalikult pikk,“ sõnas EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp.  Seega oli tarvis vaid kedagi, kes toetuse saamise edukalt vormistaks.
Digiwise-i konsultant Tomi Meitus võttis väljakutse vastu ja tal on hea meel, et sai aidata ELMO Rendi oma arendustegevusega järgmisele tasandile. Kuna saadud toetus aitab ELMO Rendil kaugjuhitavate autode protsessidega lõpule jõuda, loodab Tomi kaugjuhitavaid autosid peagi linnatänavail näha.

Kiirendi aitab tööstuseid digitaliseerimise valust lahti saada – Äripäeva raadio.

Autor: Elo Gaver

Rivo Sarapik Äripäeva raadiost vestles saates „Kiirendi aitab tööstuseid digitaliseerimise valust lahti saada“ Digiwise-i juhtivkonsultandi Lauri Antalaineniga.
Juttu tuli nii Digitaliseerimise meistriklassist kui ka erinevatest digitaliseerimisega seotud mõistetest.
Saade on kuulatav siit.

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi teine lend.

Autor: Elo Gaver

Septembris alustas teine lend tulevasi meisterdigitaliseerijaid EAS-i korraldatud Digitaliseerimise Meistriklassis.

Kolmekuulise programmi jooksul on igal digitaliseerimisest huvitatud ettevõttel oma mentor, kes aitab üles leida konkreetses ajaetapis digitaliseerimist vajavad protsessid ning suunab seejärel seatud eesmärkide poole. Oma kogemuse sügisese kursuse osas pani kirja Digitaliseerimise Meistriklassis osalenud AS Kiviluks ning seda saad lugeda siit.

Digiwise-il on hea meel, et oleme saanud Digitaliseerimise Meistriklassi algusest saati töötada koos kolleegidega FlowIt, BDA Consulting ja Lean Digital konsultatsioonibüroodest. Kevadel toimuva kursuse registreerimistähtaega on pikendatud 11.jaanuarini 2022 aastal ja huvi korral saab EAS-i korraldatava Digitaliseerimise Meistriklassi kohta lisainformatsiooni: Digitaliseerimise meistriklass – EAS

Lauri Antalainen valiti EstBANi asepresidendiks

Autor: Elo Gaver

2012.aastal loodud Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) on katusorganisatsioon äriinglitele ja äriinglite rühmitustele, kes otsivad investeerimisvõimalusi, kasvatamaks kohalike idufirmade investeeringute kogust ja kvaliteeti.

31.augustil 2021. aastal valiti seoses muudatustega juhtkonnas EstBANi presidendiks Lev Dolgatsjov ning asepresidendiks Lauri Antalainen, kes on eelnevalt olnud EstBANi juhatuse liige veidi üle kahe aasta. Eesti äriinglitel on Lauri sõnul praegu väga head ajad ja võimalused uute ideede rahastamiseks. Kuna valdav enamus iduettevõtteid tegeleb oma klientide äriprotsesside optimeerimise ja täiustamisega, usub DigiWise-i juhtivkonsultant, et uuel positsioonil on tal veelgi parem võimalus erinevate ettevõtete abistamisel digitaliseerimisega. Rääkimata muude kaasaegsete lahenduste tutvustamisest ja juurutamisest. Viimase aasta jooksul on investorite arv kasvanud pea saja võrra, nii et EstBANis on juba koos 230 julget ja innovatsiooni hindavat investorit.

Changes in EstBAN board – EstBAN

Lauri Antalainen Foto: Jake Farra

Digitaliseerimise tasuvus tuleneb juhtimisoskuste kvaliteeditõusust.

Autor: Lauri Antalainen

Ettevõtjad on harjunud investeeringuprojektide tasuvust hindama läbi ROI väljaarvutamise. Automatiseerimise ja robotiseerimise projektide puhul on see ka mõistlik – üldjuhul on selliste projektide puhul selgelt välja arvutatav tootmisvõimsuse tõus ja ka personalivajaduse vähenemine. Digitaliseerimisprojektide puhul tuleb aga vaadata ROI-arvutustest kaugemale.

Digitaliseerimise tasuvus tuleb eelkõige juhtimisotsuste kvaliteedi tõusust ning sellel võib olla palju erinevaid väljundeid. Alljärgnevalt toon välja mõned minu poolt korduvalt nähtud võidud:

· Tegeliku omahinna arvutamise (ehk järelkalkulatsiooni läbiviimise) võimekus.

· Reaalajas tootmistellimuste jälgimine ning tootmistellimuste osalise täitmise ja raporteerimise võimekus.

· OEE arvestamine ja juhtimine.

· Töötajate ja liinide tootlikkuse arvestamine ja juhtimine.

· Ärianalüütika läbiviimise võimekus.

· Töökeskkonna paranemine ja töötajate rahulolu kasv.

Eelpool toodud võite on keeruline, kui mitte võimatu, Excelisse ROI-arvutamiseks kvantifitseerida. Sellegipoolest on igal sellisel võidul selge mõju ettevõtte käibe ja kasumlikkuse suurenemisele. Oluline on enne iga digitaliseerimisprojekti enda jaoks selgeks teha, millised on need võidud, mida soovime projektiga saavutada. Omalt poolt luban, et kui te suudate oma digitaliseerimisprojekti puhul välja tuua ühe või mitu võitu eelpooltoodud loetelust, on teie digitaliseerimisprojekti tasuvus suure tõenäosusega positiivne.

Digitaliseerimise võlud ja valud

Autor: Elo Gaver

Selleaastane tööstusettevõtetele suunatud konverents „Smart Manufacturing Meetup“ keskendus  aktuaalsetele ja praktilist väärtust omavatele ettekannetele. Päeva jooksul räägiti nii maailmamajandusest ja selle mõjust Eestile, ettevõtte tulemuslikust juhtimisest, riigi rollist tööstuse arengu haldamisel kui ka digitaliseerimisest.

Digiwise-i vanemkonsultant Lauri Antalainen juhtis diskussioonipaneeli pealkirjaga „Digitaliseerimise võlud ja valud,“ milles otsiti vastuseid küsimustele kas, miks, millal, kuidas digitaliseerida?

Vestlusringis osalenud Aleksandr Miina (Lean Digital), Juhan-Madis Pukk (Flowit) ja Reigo Rusing (Balsnack) tõid kordamööda näiteid erinevatest reaalsetest kliendiolukordadest, ilmestamaks, mida on vaja digitaliseerimisel silmas pidada. Lauri Antalainen defineeris vestluse alguses digitaliseerimist kui ettevõtte protsesside tõhustamist või probleemide lahendamist digitaalsete vahendite abil ning kõik olid ühel meelel, et ilma ettevõttepoolse selge sihita pole digitaliseerimisest erilist kasu.

Aleksandr Miina rääkis omast kogemusest, kuidas mõnikord nähakse digitaliseerimist rohelise nupuna, mis kõik ettevõtte probleemid hoobilt lahendab, kuid Juhan-Madis Pukk tõi sisse väga tabava näite, kuidas digitaliseerimist hoopis tootmishoone ehitusega võrrelda. Enne ehitusprotsessini jõudmist on ju vaja hoolikalt planeerida hoone otstarvet, suurust, ruumide paigutust ja muudki. Ning digitaliseerimine on tegelikult pidev protsess äriliste kitsaskohtade tuvastamiseks ja probleemide lahendamiseks.

Hoogsa arutelu käigus jagati palju praktilisi nõuandeid digitaliseerimisega alustamiseks. Eelkõige tulid jutuks digitaliseerimisega seotud valud ja toonitati, et põhjalik planeerimine koos selge kommunikatsiooniga on kõige alus. Soov ja vajadus digitaliseerimiseks peab tulema ettevõtte poolt ning ettevõte peab olema valmis, et selleks on vaja eraldada ka erinevaid ressursse. Lõppu jäi kõlama Reigo Rusingu mõte, et kui tervet digitaliseerimist korraga ei suuda, võib ka alustada mikrotasandist.

Link üritusele: Tööstuskonverents SMM – Tartu Ärinõuandla (arinouandla.ee)

 

Viis olulist põhjust, miks peaksid kohe digitaliseerima info liikumise tootmises.

Autor: Lauri Antalainen

Tootmise elluviimisel on oluline läbi mõelda, et kuidas toimub töökäskude edastamine tootmisse ning nende töökäskude elluviimise raporteerimine. Tootmise juhtimise korraldust saab hinnata selle digitaliseerituse järgi:

  • Skaala ühes otsas on täielikult paberivaba tootmine, kus nii töökäsud, nende raporteerimine, laokanded ja muud toimingud toimuvad täielikult digitaliseeritult ja reaalajas.
  • Skaala teises otsas on tootmine, milles töökäsud, -joonised ja muu info prinditakse kontoris välja, viiakse tootmisse, kus need paberid siis oma „ringi“ ära tehes koos tootmistöötaja poolt tehtud märkmetega tagasi kontorisse jõuavad. Kontoris kogub keegi need paberid kokku ning sisestab info reeglina kas raamatupidamisprogrammi või Excelisse.

Digitaliseerimata, paberipõhisel, tootmise juhtimisel on lisaks töötajate igapäevasele kilomeetrite pikkuseks kujunevale paberite transportimise tööle veel mitmeid teisigi olulisi puudujääke, mida saab digitaliseerimise abil likvideerida.

Viis olulist põhjust, miks peaksid info liikumise tootmises digitaliseerima on:

 

1. Järelkalkulatsioon ja omahinna arvestus

Järelkalkulatsiooni läbiviimine peaks olema iga tootmisettevõtte põhiprotsessi lahutamatu osa. Paraku seda endiselt paljudes ettevõtetes ei tehta (või tehakse vaid osaliselt), sest puudub järelkalkulatsiooni elluviimiseks vajalik info. See omakorda tähendab, et hinnapakkumiste aluseks olev toote ja tootmise omahinna arvestus (eelkalkulatsioon) on tihti ebatäpne ja klientidele pakutavad hinnad on mõnikord liialt kõrged ja teinekord liialt madalad. Veelgi problemaatilisem on sealjuures asjaolu, et liialt madala hinnaga tehtud pakkumised kipub ettevõte keskmisest tihedamini võitma, samal ajal kui liialt kõrge pakutud hinnaga tööd kaotab ta konkurentidele. Tulemuseks on madalam rentaablus ja käest lastud tööd.

 

 

Järelkalkulatsiooni läbiviimiseks on vaja järgmist digitaalset infot: toote tootmiseks tegelikult kulunud materjali kogust ja tööoperatsioonidele kulunud aega. Info kogumine eeldab töökeskuste põhist tööde raporteerimist ja tootmistellimustega seonduvate laokannete süsteemi olemasolu. Vaid digitaliseeritud protsessi puhul on võimalik tagada nii materjali- kui ka ajakulu piisavalt täpne arvestus.

 

2. Tootmistellimuste jälgimine ja osaline raporteerimine

Digitaliseerimata tootmise juhtimise oluliseks probleemiks on kontoris info puudumine ühe või teise tootmistellimuse staatuse kohta tootmises. Kliendi päringutele toote tarneaja kohta pole võimalik vastata ilma, et seda infot tootmispõrandalt küsida. Veelgi problemaatilisem on olukord, kus ühel või teisel põhjusel pole tootmistellimust võimalik lõpuni toota, aga sooviks juba toodetud positsioone või koguseid arvele võtta (ja potentsiaalselt ka kliendile lähetada). Paberi peal olevate töökäskude täidetuse osaline raporteerimine on keeruline ning nõuab palju väärtust mitte lisavaid tegevusi nii tootmises kui ka kontoris.

 

 

Tootmistellimuste osalise raporteerimise digitaliseerimiseks peaks olema töökeskuses kasutusel MRP funktsionaalsus, mis võimaldab tootmistellimuse osalist raporteerimist ning mis ideaalis genereeriks raporteerimata osale automaatselt uue töökäsu.

 

3. Liiniefektiivsuse (OEE – Overall Equipment Effectiveness) ja töökeskuste hõivatuse jälgimine

Töökeskuste hõivatuse jälgimise olulisusest on aru saadud juba aastaid tagasi ning mitmetes, ka muus osas nõrgalt digitaliseeritud, tootmistes on kasutusele võetud väliseid abivahendid liinide efektiivsuse ja taktiaegade mõõtmiseks ja visualiseerimiseks. Kuigi kasulikud, on selliste väliste abivahendite (eriti, kui nad pole liidestatud ettevõtte ERP-süsteemiga) kasutamisega seotud ka omad probleemid – normist/taktiaegadest kõrvalekaldumisega seonduvate nüansside kirjeldamine on tihti lisategevus, milleks tootmistöötajal pole aega või vastavat tööharjumust ning see jääb tihti tegemata. Tulemuseks on teadmine, et liiniefektiivsus oli madal, teadmiseta, mis oli selle põhjuseks ja mida saaks teha, et seda tulevikus ennetada.

Korralikult digitaliseeritud tootmiskäskude edastamine ja raporteerimine ning täiendava info – töökeskuses tegutsevate tööliste, töö tüüpide jms – digitaalne, reaalajas, käsitlemine viib liiniefektiivsuse jälgimise ja sellega seotud analüütika kvalitatiivselt uuele tasemele. Liiniefektiivsuse langus on koheselt seostatav erinevate parameetritega nagu töötaja, tootmistellimuse tüüp ja selle parameetrid, kasutatud tooraine jms. Lisaks teadmisele, et liiniefektiivsus on tasemel X, lisandub teadmine sellega seonduvatest asjaoludest. Tihti piisab hästi digitaliseeritud tootmistes liiniefektiivsuse jälgimiseks ettevõtte enda infosüsteemist ja väliseid abivahendeid polegi vaja.

 

4. Mittevastavuste info ja analüüs

Mittevastavuste (ehk praagi) jälgimist ja selle kohta info kogumist teostavad tänaseks juba valdav enamus Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid. Kui tootmispõrandal toimuv on digitaliseerimata, on tüüpiliselt lahenduseks paberileht, kuhu kirjutatakse etteantud vormis mittevastavuse kirjeldus ja tõenäoline põhjus. Need paberilehed kogutakse kokku, sisestatakse neis olev info Excelisse ja korra nädalas või kuus viiakse läbi koosolek selliste mittevastavuste info analüüsimiseks.

Sedalaadi info kogumine on kindlasti abiks, ent kaugeltki mitte nii tõhus, kui mittevastavuste info digitaalne kogumine struktureeritud ja digitaalselt töödeldaval kujul. Kui Excelisse kantud mittevastavuste analüüsil keskendutakse reeglina viimastele akuutsetele juhtumitele, siis struktureeritud, etteantud praagikoodidega ja konkreetsete tellimustega seostatav mittevastavuste info võimaldab hoida silmas „suurt pilti“ ning näha korrelatsioone mittevastavuse tekkimise ja töökeskuse/töölise/tehnoloogia/töö tüübi ja teiste parameetrite vahel. Vaid digitaalset ja struktuurset infot evides on võimalik vastu võtta andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid mittevastavuste edasiseks ennetamiseks.

 

 

5. Ärianalüütika (BI – business intelligence)

Viimaseks, ent väga oluliseks põhjuseks, miks tootmispõrandal toimuv digitaliseerida, on loodav võimekus viia ellu erineva iseloomuga ärianalüütikat. Tootmispõrandal toimuva juhtimine töökäskude edastamise ja raporteerimise näol tekitab hulgaliselt operatiivinfot, mis on märksa parema kvaliteediga (täpsem ja põhjalikum) kui käsitsi kogutud ja Excelisse talletatud info. Selliselt päevast-päeva kogunevat operatiivinfot saab hiljem kasutada erinevat tüüpi äriotsuste langetamiseks või toetamiseks nii investeeringute, personali, tootmise juhtimise jms seonduvate äriotsuste langetamisel.

 

 

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi esimene lend.

Selle aasta märtsis alanud ja kolm kuud kestnud Digitaliseerimise Meistriklassi lõpetas edukalt 18 ettevõtet!

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga pakkusid digitaliseerimisest huvitatud tootmisettevõtetele arenguvõimaluse. Programmi raames said ettevõtted koos isikliku mentoriga koostada kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaani. Praktiliste juhiste ja mentori abiga alustati ettevõttes muutuste elluviimist.

Digiwise-i juhendada oli Meistriklassis kaks ettevõtet – Plastok ja Lasita Aken. Ettevõtete konkurentsis saavutasid nad vastavalt teise ja kolmanda koha Interconnect Product Assembly järel. Kohtade jagamisest olulisem on siiski mõtteviisi muutus, mida osalejad tõdesid – mõne tööprotsessi digitaliseerimise tulemusena tekib vaba ressurssi, mille saab suunata ettevõtte kasvuks.

Lasita Aken osales programmis, sest nad tundsid, et olemasolevate lahendustega enam kiiremini ja kaugemale ei purjeta. Programmi käigus leidsid nad võimaluse vähendada andmete sisestamisele kuluvat aega töötaja kohta kümnelt tunnilt kahele  ja tekkinud ajaressursi abil tootmismahtu suurendada 20% võrra.

Lisainfo ja Digitaliseerimise Meistriklass kevad 2022 programmi registreerimine on leitav siit: Digitaliseerimise meistriklassi esimese lennu kogemus – EAS

Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes.

Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen näeb oma töös peamiselt probleeme projektisisese kommunikatsiooni, töökäskude liikumisega või erinevate osakondade vahel liikuva infoga ettevõttes. Pakkumaks läbiproovitud lahendusi, korraldavad IT Koolitus ja Lauri Antalainen kaheksatunnise koolituspäeva „Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes.“

Koolituse eesmärk on anda juhiseid digitaliseerimisvõimaluste identifitseerimiseks ja digitaliseerimisprojektide elluviimiseks tööstus- või teenindusettevõttes nii ettevõtete juhtidele, keskastmejuhtidele, kvaliteedijuhtidele kui ka äriprotsesside eest vastutajatele.

Koolitus keskendub konkreetsetele sammudele, mida digitaliseerimisest huvitatud ettevõte peaks ette võtma, et mõtetest tegudeni jõuda. Koolituse tulemusena mõistab osaleja digitaliseerimise kui äriprotsesside arendamise tegevuse sisu ja oskab hinnata võimalikke digitaliseerimise tulemusena saavutatavaid võite. Veel oskab osaleja äriprotsessides tuvastada probleeme ja kitsaskohti, mida digitaliseerimise abil leevendada ning loob tegevuskava digitaliseerimisprojekti elluviimiseks ja oskab selle jaoks leida õigeid digitaliseerimislahendusi.

Digitaliseerimine on teema, millest kuuleb juba peaaegu iga päev erinevates valdkondades. Paraku on valdav enamus digitaliseerimisalastest loengutest ja seminaridest kas väga teoreetilised või tehnilised. See tähendab, et fookus on kas digitaliseerimise olulisuse kordamisel või mõne spetsiifilise lahenduse kasutuselevõtmisel. Selle koolituse käigus õpetatakse digitaliseerimisalaseid võimalusi ettevõttes ära tundma ja neile sobivaid lahendusi leidma.

Lisainfo koos täpse päevakava ning registreerimislingiga on leitav siit: IT Koolitus – Koolitused – Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes

Lauri Antalainen Foto: Jake Farra

Protsesside tõhustamine tootmises

TietoEVRY, DigiWise ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut korraldavad tootmisettevõtetele protsesside tõhustamise veebitöötube 3. ja 10. juunil. Eluliste näidete ja praktiliste ülesannetega aitavad need töötoad algust teha tootmise protsesside efektiivsuse tõstmisega.

Koolituse sisu on jaotatud kahe neljapäeva peale (3. juuni ja 10. juuni) – mõlemal puhul toimub töötuba ajavahemikus kell 13.00–17.00. Koolitusel osalemine eeldab osavõttu mõlemast koolituspäevast täismahus.

Tänu Interreg BSR projekti InnoCAPE rahastusele saavad esimesed 50 töötuppa registreerinut koolitusel osaleda tasuta!

Ajakava:
𝟑. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢
➠ Moodul 1: Ebaefektiivsuse tuvastamine ja elimineerimine tootmisega tegelevas ettevõttes
➠ Moodul 2: Protsesside arendamise ja digitaliseerimise võimaluste identifitseerimine toomisettevõttes

𝟏𝟎. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢
➠ Moodul 3: Andmete tekkimine ja liikumine tootmisettevõttes
➠ Moodul 4: Protsessiarenduse / digitaliseerimisprojekti elluviimine tootmisettevõttes

NB! Et praktilistest ülesannetest maksimaalset kasu saada, soovitame ühest ettevõttest osaleda vähemalt kahel inimesel.

Loe täpsemalt koolituse sisu kohta ja registreeru hiljemalt 1. juunil siin: https://bit.ly/3tUruJc

Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Digiwise ja TietoEVRY korraldavad digitaliseerimisteemalise veebiseminari „Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse“.

Seminari käigus vaadeldakse, kas ja kuidas oma ettevõtte protsesse digitaliseerimise kaudu efektiivsemaks muuta, millega on protsesside digitaliseerimisel vaja arvestada ning
jagatakse kogemusi ettetulnud praktikast.

Räägime andmetest, mis on ettevõttes vähemalt sama olulise kaaluga kui protsessid. Andmed on ettevõtte peamine vara juhtimisotsuste tegemisel ja protsesside efektiivsuse tagamisel.

Jagame näpunäiteid digiteekonna alustamisel ja projektide elluviimisel. Samuti tutvustame toetusmeetmeid, mis võivad abiks olla teekonna planeerimisel.

Teemasid avavad Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen ja TietoEVRY juhtivanalüütik Tarvo Avaste

Digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Autor: Elo Gaver

Digiwise-i vastutav konsultant Lauri Antalainen esines Elva ettevõtjate Mentorklubi veebiseminaril, kus osalesid digitaliseerimisest huvitatud ettevõtete esindajad Elva vallast. Õhtuse seminari käigus rääkis Lauri digitaliseerimisest erinevates ettevõtetes, arutleti ebaefektiivsuse tekkepõhjuste ning protsessiarenduse ja digitaliseerimise teemadel.

Nii teenus- kui tootmisettevõtete jaoks pakkus Lauri välja ka konkreetseid aspekte, millest alustada ning eesmärke, kuhu võiks digitaliseerimisega välja jõuda.

Lisaks praktiliste nõuannete jagamisele tõi Lauri ka näiteid oma töös ette tulnud olukordadest ning osalejatel oli võimalus küsida küsimusi nii asutusesisese suhtluse kui ka erinevate toetusmeedete kohta.

Digitaliseerimise meistriklass

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga kutsub tootmisettevõtteid DIGITALISEERIMISE MEISTRIKLASSI! Tegemist on kolmekuulise programmiga tootmisettevõtetele, kellel on tahtmine oma protsesse digitaliseerida. Digitaliseerimine annab ettevõtetele võimaluse vahele jätta nii mõnegi etapi, mille käigus võivad tekkida inimlikud vead andmete sisestamisel ja viivitused andmete liikumisel.

Tippkoolitajate ja isikliku mentori abiga leitakse sobivaim lahendus enim digitaliseerimist vajava protsessi jaoks. Vaadatakse üle, mis andmed on tegelikult vajalikud, kust nad tulevad, kuhu edasi liiguvad ning mille jaoks neid õigupoolest vaja on. Koostatakse plaan, leitakse digilahendus ning tehakse esimesed sammud muutuse juurutamisel. Selle jaoks on oluline, et meeskonnas oleks ka vähemalt üks otsustaja.

Tihti on ettevõtetel visioon sellest, kuidas asjad peaksid olema, kuid ei ole täpseid teadmisi, kuidas seda saavutada. Digitaliseerimise meistriklassi raames on võimalus selleni kolme kuuga jõuda, kasutades väliste ekspertide abi. Neil on põhjalikud teadmised ja hulk kogemusi protsesside digitaliseerimisel. Tekkinud vaba aega saavad ettevõtted kasutada edasiseks arenguks.

Digitaliseerimise meistriklass annab ka välja 10 000 € suuruse auhinnafondi, mis on ettenähtud tegevuskava elluviimiseks ettevõttele, kes läbib programmi kõige tulemuslikumalt!
Lisainfot loe EAS kodulehelt, sest registreerimine kestab veel kuni 19.veebruarini 2021: Digitaliseerimise meistriklass – EAS

 

Digiwise toetab nägemispuudega inimeste jooksmisharrastust

Oktoobris 2020 asutati kahe jooksuhuvilise poolt MTÜ Guide Running Estonia, mille eesmärgiks on pakkuda nägemispuudega inimestele võimalust sportida. MTÜ Guide Running Estonia viib omavahel kokku abi vajavad jooksjad ja nende saatjad, võimaldades sellega harrastada jooksmist ka inimestel, kellel seda muidu poleks võimalik teha. Kõigest mõnenädalase tegutsemise jooksul on koolitatud välja kümneid saatjaid Tallinnas ja Tartus ning mitukümmend nägemispuudega inimest on juba saanud ka saatja abil käia jooksmas.

Digiwise on vastloodud MTÜ esimene toetaja.

Nägemispuudega jooksjate ja nende saatjate omavaheline infovahetus toimub läbi Facebooki grupi Jooksusilmad ja lisainfot saab e-posti aadressilt guiderunningestonia@gmail.com.

 

7 Sammu Targa Tööstuseni – Nutika Ettevõtluse Päev.

Autor: Lauri Antalainen

Digiwise’i vanemkonsultant Lauri Antalainen osales 7. oktoobril Tartu Linnavalitsuse kutsel Nutika Ettevõtluse Päeval, kus tutvustas digitaliseerimise ja protsessiarenduse printsiipe tööstusettevõtetes. Lauri ettekande pealkiri oli “7 Sammu Targa Tööstuseni” ning ettekanne on järelvaadatav Tartu Linnavalitsuse Facebooki lehel. Link: https://www.facebook.com/watch/?v=3361632300556494 (ettekanne algab täpselt 5:00:00)

Lisaks Digiwise’le esinesid Nutika Ettevõtluse päeval ettekannetega ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi, Saint Gobaini ja Ektaco spetsialistid.