Kuidas tehisintellekt muudab ärimaailma meie ümber?

Autor: Elo Gaver

Lauri Antalainen esines TalTechi 2024. aasta ärifoorumil ettekandega „Kuidas tehisintellekt muudab ärimaailma meie ümber?“

Praktilisi näiteid täis ettekandes andis Lauri soovitusi õppefookuse seadmisel ja eriala valikul ning selgitas, kuidas jagada äriettevõttes tööd inimese ja tehisintellekti vahel.  Tehisintellekt on tulnud, et jääda! Mida varem ning mida teadlikumalt me tema olemasoluga arvestame, seda edukamad oleme oma töös.

Ettekande järel oli tudengitel võimalus küsida küsimusi ja rahustatud said nii need, kes kartsid, et tehisintellekt nende töö ära võtab, kui ka need, kes muretsesid, mis saab siis, kui tehisintellekt meie eest mõtlema hakkab.

Mõnus tunniajane kuulamine Youtube-i vahendusel.

Tehisintellekti kasutamiseks tööstuses peab enne ära tegema kaks asja.

Autor: Elo Gaver

Äripäeva Raadio kutsus külla Digiwise-i juhtivkonsultandi Lauri Antalaineni ja EASi ja Kredexi ühendasutusest Kristiina Niilitsa, et rääkida tehisintellekti kasutamisest tööstuses.

Digiwise tõi hulganisti praktilisi näiteid tehisintellekti kasutamisest. EASi ja Kredexi ühendasutus tutvustas aga erinevaid toetusmeetmeid, mida riigilt tehasearendusele taotleda saab.

Kuula saadet ja saa teada, mis on need kaks asja, mida teha enne tehisintellekti kasutuselevõttu tööstuses siit.

Tehisintellekti kasutusvõimalustest ettevõtluses.

Autor: Elo Gaver

Veel mõni aeg tagasi kõlas tehisintellekt sama kauge ja hoomamatu tulevikuna nagu lendavad autod, kuid tänaseks on selge – tehisintellekt on tulnud, et jääda!

Lähiajal on toimumas erinevaid üritusi, milles räägitakse tehisintellekti erinevatest kasutusvõimalustest ettevõtetes.

Eesti suurim ettevõtlike noorte konverents TalTech Business Forum 2024 toimub 27.-28. märtsil Tallinnas. Teiste hinnatud esinejate hulgas on laval ka Lauri Antalainen, kes räägib ettevõtlusmaastiku muutustest seoses tehisintellekti kasutuselevõtmisega.

16.aprillil toimub samuti Tallinnas MELT Innovatsioonifoorum „Tehisaru – kas parema tuleviku looja?“ Sisutiheda päeva avapaneelis otsitaksegi vastust foorumi peaküsimusele parema tuleviku looja osas. Vestlusringis on lisaks Lauri Antalainenile ka Agnes Roos ja Otto Mättas.

Narva-Jõesuu ärikonverents 2024 kannab julget pealkirja „Tulevik on kohal!“ ja ootab piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid, omavalitsuste esindajaid ja otsustajaid 9. mail Noorus SPA hotelli konverentsikeskuses. Sealgi on oma mõtteid tehisintellekti kasutamisvõimalustest jagamas Lauri Antalainen.

Tunneme kogu Digiwise-i meeskonnaga head meelt uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate üle, kes väärtustavad tehisintellekti poole pakutavaid võimalusi.

Kohtumiseni konverentsidel!

Digiwise aitab koostada toetusmeetme projekte.

Autor: Tomi Meitus

Digiwise on juba aastaid pakkunud ettevõtetele abikätt nende vajadustega sobiva toetusmeetme leidmisel ja projekti vormistamisel. Taaskord on käes hea aeg toetuste taotlemiseks oma ettevõtte arendamiseks ja investeeringute kiirendamiseks!

EAS on avanud taotluste esitamiseks Ettevõtte Arenguprogrammi, milles toetatakse ettevõtte ambitsioonikaid kasvuplaane kuni 500 000 euroga. EAS toetab lisaks ka töötleva tööstuse suurettevõtete ambitsioonikaid ja suuremahulisi investeeringuid Suurinvestori toetusega, millega toetatakse muuhulgas ka uute hoonete ehitust – seda tervelt ühe kuni kolme miljoni euro ulatuses.
Hetkel avatud ja peagi avanevatesse meetmetesse oodatakse toetustaotlusi nii VKE-de kui suurettevõtete poolt. Toetust saab küsida ettevõtte digitaliseerimisele,  tööstusettevõtetele vajalike seadmete soetamisele, automatiseerimislahenduste rakendamisele ning mitmetele teistelegi arendustegevustele.
EAS-i ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusmeetmete võimalustest lähemalt teadasaamiseks võtke meiega ühendust ning leiame Teie kasvuplaanidest lähtuvalt parima lahenduse toetuste kaasamiseks.
Kasuta võimalust ja lepi juba täna kokku toetusmeetmeid tutvustav tasuta veebikohtumine meie konsultandiga!

Innovatsiooniliidrite Klubil on uus nõukogu.

Autor: Elo Gaver

Ärikeskkond on pidevas muutumises ning seal ellujäämiseks on igal ettevõttel lisaks oma äritegevusele vaja ka väsimatult tegeleda innovatsioonivõimekuse kasvatamisega. Et Eesti ettevõtetel oleks üheskoos paremad võimalused uuenduste elluviimisel, käivitasid Tehnopol ja SEB 2020 aasta juunis Innovatsiooniliidrite Klubi.

Digiwise on klubiga juba varasemast seotud, kuid 2024. aasta veebruaris valiti klubile uus seitsmeliikmeline nõukogu, mille hulka kuulub ka meie juhtivkonsultant Lauri Antalainen. Nõukogu ülesanne on seada uusi eesmärke ja ambitsioone klubi arenguks, arendada rahvusvahelist koostööd ja võrgustikku ning hinnata klubi tegevuse mõju ja loodavat väärtust.

Valitud nõukogu esimese tööaasta siht on Innotrepi veebikeskkond. Valminud koostöö-ökosüsteem aitab kasvatada Eesti ettevõtete uuendusvõimekust ning arendada ühist innovatsioonikultuuri.

Innovatsiooniliidrite Klubi võtab alati avasüli vastu uuendusmeelseid visionääre erinevatest valdkondadest ning innovatsioonist huvitatud ambitsioonikaid ettevõtteid.

Praktiline kogemus: personalihalduse rakendus – Kohviku näitel.

Autor: Olga Luštšik

Tugiprotsesside digitaliseerimine on paljudes ettevõtetes jäänud tahaplaanile, kuna esiplaanil on kiireloomulised põhiprotsessid. Üheks selliseks alatähtsustatud valdkonnaks on sageli personalihaldus. Töötajate andmed –  lepingud, failid, koolitustõendid, ankeedid ja isiklikud märkmed, võivad olla hajutatud erinevatesse Exceli tabelitesse. See loob kaose, kus puudub selge ülevaade ja on keeruline teha statistikat või hallata puhkuseavaldusi.

Uute töötajate sisseelamise protsess võib samuti olla ebatõhus, kui IT-alased ettevalmistused jäävad viimasele hetkele.

Kuigi personalihalduse rakendused võivad olla lahenduseks, on need tihti kallid ja kohmakad. Meie aga näitame, kuidas ise luua sobiv lahendus.

Demonstreerime videos, kuidas väljamõeldud Kohviku äri suudab digitaliseerida värbamise ja personalihalduse protsesse, tuues suurt kokkuhoidu sisemises tööajas ning pakkudes töötajatele mugavat lahendust igapäevatoiminguteks.

Tutvustame videos järgmisi low-code/no-code lahendusi:

  1. 1. Kodulehe loomine Durable rakenduses;
  2. 2. Tutvu väljamõeldud Kohviku kodulehega siin;
  3. 3. Airtable rakendus;
  4. 4. Google Docs lepingumalli loomiseks;
  5. 5. Google Sheets töölepingusse vajalike andmete talletamiseks;
  6. 6. Tutvuge väljamõeldud Personalihalduse rakendusega siin;

Vaadake järgnevaid videoid saamaks inspiratsiooni nende tööriistade rakendamises oma ettevõttes. 

Video 1: Värbamise teekond.

Video 2: Ettevalmistused töösuhte alustamiseks töötajaga.

Video 3: Dokumentide süstematiseerimine.

Video 4: Puhkuste korraldus.

Video 5: Aruanded ja statistika.

Praktiline Kogemus on meie artiklite sari, mis valgustab Low-Code/No-Code (LCNC) tarkvara kasutamise eeliseid ettevõtte protsesside digitaliseerimisel. Digitaalsete lahenduste loomine ei nõua alati IT-spetsialisti sekkumist – nüüdsest on see jõukohane ka ilma programmeerimisoskusteta!

Praktiline kogemus: automatiseeritud lepingute koostamise protsess – Kostüümirendi äri näitel.

Autor: Olga Luštšik

Paljud ettevõtted seisavad silmitsi väljakutsetega lepingute koostamisel – olgu selleks teenuslepingud või töölepingud. Andmete kogumine e-mailide kaudu ja nende käsitsi Wordi failidesse kopeerimine on aeganõudev ja vigadele kalduv protsess.

Tutvustame videos, kuidas on võimalik digitaliseerida tellimuste vastuvõtmise ja lepingute sõlmimise protsessi väljamõeldud Kostüümirendi äri näitel.  Hõlpsaid lahendusi kasutades saab digitaliseerides säästa oluliselt tööaega ja pakkuda klientidele kiiremat ning mugavamat teenust.

Tutvustame videos järgmisi low-code/no-code lahendusi:

  1. Kodulehe loomine Durable rakenduses;
  2. Tutvu väljamõeldud Kostüümirendi lehega siin;
  3. GoogleForms ankeedimalli koostamiseks;
  4. GoogleDoc lepingumalli loomiseks;
  5. GoogleSheet täidetud ankeedi andmete talletamiseks.

 

Vaata videost, kuidas need tööriistad ettevõtte protsessidele uue hingamise võivad anda.

Praktiline Kogemus on meie artiklite sari, mis valgustab Low-Code/No-Code (LCNC) tarkvara kasutamise eeliseid ettevõtte protsesside digitaliseerimisel. Digitaalsete lahenduste loomine ei nõua alati IT-spetsialisti sekkumist – nüüdsest on see jõukohane ka ilma programmeerimisoskusteta!

EBS aastapäeva seminar “Andmed ja informatsioon – kuidas saavutada läbimurdelist kasvu?”

Autor: Elo Gaver

Estonian Business School tähistas oma 35. sünnipäeva konverentsiga „Buiilding The New: How Data, Information and Urban Design Shape our Community, Growth and Responsibility?“

Esimene paneelvestlus, pealkirjaga „Andmed ja informatsioon – kuidas saavutada läbimurdelist kasvu?“ oli huvitav mõttevahetus, milles osalesid Bengt Holmström (MIT majandusprofessor, Nobeli preemia laureaat), Kadri Tuisk (EBS vilistlane, SageOS ja Clanbeat asutaja, noor naisettevõtja 2021) ja Lauri Antalainen (Digiwise-i asutaja, EstBAN president) ja arutelu juhiks Andreas Veispak.

Vestluses osalejad olid ühel nõul, et tehisintellekt on pidevas muutumises ning piltlikult öeldes on tegemist rongiga, mille peale tasub hüpata. Koos ChatGPT käivitamisega on drastiliselt muutunud see, kuidas nii inimesed kui ka ettevõtjad mõtlevad – millised võimalused on tehisintellekti kasutamisega tekkinud. Iduettevõtja Kadri Tuisk sõnas, et tegemist on väga huvitava ajaga ja tal on hea meel, et ta saab plahvatusliku tehisintellekti ajastul sellega koos kasvada ja oli põnevil tulevaste hackathonide osas, sest 48 tunniga saab nüüd teha oluliselt rohkem.

Lauri rääkis digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud kliendikogemustest, mille käigus on talle öeldud, et tehisintellekt tundus alati nagu lendav auto – kuskil kauges tulevikus. Pärast ChatGPT tulekut leiavad aga nii mõnedki ettevõtte juhid end naljaga pooleks mõttelt, et milliseid töötajaid on üldse mõtet alles hoida – oskusliku kasutamise korral on tegemist võimsa tööriistaga. Tehisintellekti tulek on klaaslae ära võtnud ja järjest enam näevad inimesed selle igapäevase kasutamise eeliseid.

Bengt Holmström tegi vestluse käigus ka üleskutse: „unusta füüsiline treening ja keskendu oma ChatGPT oskuste arendamisele!“

Ingliskeelse seminari esimene paneeldiskussioon on kuulajatele kättesaadav siin.

Stardib viimane omalaadne Digitaliseerimise meistriklass!

Autor: Elo Gaver

Digitaliseerimine on elusorganism, mis on ettevõttes kogu aeg olemas ja on kogu aeg vajalik. Seda enam on oluline, et ettevõte teadvustaks, kuidas erinevad digitaliseerimise osad projektideks lahti võtta, vajalikud etapid kirja panna ja kui tähtis on, et seda kõike keegi ka juhiks. Ainult niimoodi on kindel, et ettevõttes toimuv digitaliseerimine liigub õigeid tarkvaralisi lahendusi kasutades ettevõttele vajalikus suunas.

Digitaliseerimise meistriklassi programmi kokkupanijad ja mentorid Roman Zahharov, Lauri Antalainen ja Juhan Pukk tutvustasid kevadel startivat kursust tunniajasel veebiseminaril. Lisaks alguses kõlanud digitaliseerimise ja elusorganismi võrdlusele oli juttu oma ettevõttele sobivate ärilahenduste leidmisest, protsesside automatiseerimisest ja õigete andmete kogumisest.

Ettevõttes toimuv digitaliseerimise projekti kolmnurk on võrdkülgne – see tähendab, et kui tarnija või klient ei panusta ärilahenduse projekti edusse, on terve projekt läbikukkunud. Kurb statistika näitab, et 75% kasutusse võetud ärilahendustest kukub läbi! See ei tähenda, et lahendus oleks halb, vaid näitab kui oluline on enda ettevõtte jaoks sobiva lahenduse leidmine.

Digitaliseerimisel ainult digitaliseerimise pärast siiski mõtet ei ole. Seminaril toonitati lihtsaid samme, mida iga ettevõte saab ära teha juba enne ekspertide kaasamist. Selle asemel, et ettevõttesiseselt  kasutada lugematut hulka suhtluskanaleid, leppige kokku ühes suhtluskanalis ja teemapõhisuses (mitte isikutepõhisuses), et failinimed on kindla ülesehitusega, et erinevate protsesside jaoks on kindlad kontrollnimekirjad ja palju muud.

Mida teha andmetega? Milliste andmete kogumine on mõistlik? Kuulda sai erinevaid näiteid elust enesest, kuidas ebapiisavate andmete tõttu jääb tegemata lisamüük; kuidas mõnikord on vaja raamatupidajal internetist kliendi kohta arve jaoks vajalikku infot otsida ja kuidas lõpuks helistab logistik küsimusega, kuhu ja millal kauba tuua saab.

Kõik need ja paljud muud teemad võetakse Digitaliseerimise meistriklassi kursuse jooksul põhjalikult läbi. Lisaks on igal osaleval ettevõttel kogemustega mentor, kes on ettevõttega kursuse algusest lõpuni. Mentori abiga leitakse igas ettevõttes üles „pudelikael“ – see, mille digitaliseerimine on vajalik ja võimalik. Digiwise OÜ on meistriklassis esindatud kolme mentoriga: Lauri Antalainen, Olga Luštšik ja Ingrid Prinsthal.

Kui loetu tekitas huvi, siis kevadise Digitaliseerimise meistriklassi registreerimine lõpeb 07.02.2024.
Lisainfo ja registreerimine on siin: Digitaliseerimise meistriklass – EASi ja KredExi ühendasutus

 

 

Riigikohtu eripreemia kaasuskonkursil osalemise eest.

Autor: Elo Gaver

Juba teist aastat järjest osales Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Geia Rõivas Riigikohtu kaasuskonkursil ja pälvis oma hea töö eest tunnustuse. Sedapuhku toodi välja õpilase algupärast mõttekäiku ja tema iseseisvust kaasuse lahendamisel. Õpilase tööd juhendas Digiwise-i juhiabi Elo Gaver, kes igapäevatöös hoopis õpetajana klassi ees seisab.

Riigikohus pakub õpilastele põnevat võimalust asetada end kohtumõistja rolli andes neile lahendamiseks elust enesest inspireeritud kaasusi. Lahendada saab nii haldus-, karistus- kui ka tsiviilkaasusi ja võimalus on esitada nii kirjalik kohtulahend kui ka loovas vormis töö. Geia Rõivas lahendas kirjaliku kohtulahendi vormis tsiviilkaasuse. Riigikohtule esitati üle 70 töö, millest žürii ette jõudis veidi üle 40 kaasuse. Žüriiliikmed tõid välja õpilaste küpsust kaasuste lahendamisel ning kuigi soovituslik on juhinduda eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadusest, esitatakse igal aastal hulganisti töid, milles otsuse langetamisel ka spetsiifilisemalt erinevaid seaduseid aluseks on võetud.

Juhendajal on seega keeruline roll suunata, vajadusel juhtida tähelepanu vigadele, tõmmata õpilane tagasi kõige olulisema juurde, jäädes ise siiski tagaplaanile – konkurss on õpilastele ja õpilase enda väärtushinnangud ja õiglustunne ei või töö käigus ära kaduda. Lisaks parimate tööde hulka jõudmisele, on juhendajal ka siiras rõõm õpilase arengu ja võimaluste  jälgimisest. Eelmisel aastal saadud tunnustusest on õpilane juba võitnud – osaletud on töövarjupäeval nii Justiitsministeeriumis kui ka Harju Maakohtus.

Lõpetas esimene lend Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklassis.

Autor: Elo Gaver

Oktoobris startis esimene lend loomeettevõtteid, kes olid huvitatud reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassis osalemisest.

Digiwise aitas välja töötada programmi kava, mis parandaks erinevate äriprotsesside efektiivsust loomeettevõtetes läbi uuenduslike digitaliseerimise ja reaalajamajanduse lahenduste.

Tänaseks on pilootlend lõpetanud 2,5 kuud kestnud kursuse ja kõik lõpetajad leidsid enda loomeettevõtte jaoks uusi võimalusi digitaliseerimislahendusi kasutades erinevate kitsaskohtade lahendamiseks.

Digiwise soovib kõikidele lõpetajatele kiiremat, kõrgemat ja kaugemat lendu ning ootab uusi osalejaid juba kevadisse starti!

Digiwise ja AIRE leppisid kokku kaheaastases partnerluses.

Autor: Elo Gaver

Novembris leppisid Digiwise OÜ ja AIRE kokku kaheaastases partnerluses erinevate tehisintellektiga seotud projektide elluviimises.

Digiwise on AIRE-ga koostööd teinud varemgi – hiljuti aitasime neil käivitada strateegiakoostamise protsessi ning eelnevad ühised projektid on kinnitanud, et digitaliseerimine ja tehisintellekt on meie mõlema jaoks olulised. Seega, kui AIRE hakkas otsima partnerit erinevate tehisintellektiga seotud projektide elluviimisel, tegime meiegi oma pakkumise koostöös MindTitan-nimelise arendusettevõttega, mis loob masinõppe- ja tehisintellektipõhiseid rakendusi.

Novembri lõpus saigi kokkulepe sõlmitud. Kuna tegemist on mahuka ettevõtmisega, otsis Digiwise lisaks kolmele ettevõttesisesele eksperdile meeskonnaga liituma ka kaks eksperti mujalt. Üks ekspertidest liitus meiega Artifig konsultatsioonibüroost ja teine tuli meiega koos pakkumise teinud MindTitan ettevõttest.

Plaanid on suured ja me oleme väljakutseteks valmis.

Reach Incubator Ultimate Pitch Battle finaalvõistlus Soomes.

Autor: Elo Gaver

Novembri lõpus toimus Helsingis Slushi raames peetud Reach idufirmade finaalvõistlus.

Võidulootus oli kuuel idufirmal ning lisaks sai kolmepäevase ürituse jooksul tutvuda eelnevate voorude nelja finalisti esitlustega, tutvuda nende saavutustega ja kuulda nende tulevikupüüdlustest.

Võistluse võitjaks tuli CartGuard – iduettevõte, mis ennustab pettuse riski iseteeninduskassade kasutamisel. CartGuard näeb enda klientidena supermarketeid, mille iseteeninduskassad siiani juhuslikkuse alusel ostukontrolli teostavad. Selle asemele pakuvad nad tehisintellekti, mis on  võimeline tuvastama riskirühma kuuluva kliendi ja suudab kauplejat tema poesviibimisest teavitada.

Võistluse kolmeliikmelise žürii hulka kuulus ka Lauri Antalainen ja võitja-ettevõte on tegelikult isegi veidi Eestiga seotud – selle asutajad on e-residendid.

 

Aasta Ettevõte 2023 on Digiwise-i klient Icosagen Cell Factory.

Autor: Elo Gaver

Alates 1996. aastast on Eestis jagatud ettevõtluse auhindu. Eesti pikima ajalooga ettevõtteid tunnustav üritus on kõrgeim tunnustus kodumaistele ettevõtetele. Eesmärk on tunnustada innovaatilisi Eesti ettevõtteid, mis on ellu viinud või turule toonud märkimisväärse uuenduse, pakkudes klientidele või ühiskonnale olulist väärtust ning mis investeerivad oma müügitulu teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustesse.

Digiwise-il on hea meel õnnitleda Aasta Ettevõte 2023 ja Aasta Innovaator 2023 tiitlitega pärjatud firmat Icosagen Cell Factory!
Tegemist on ettevõttega, kus on arendatud välja maailmas ainulaadsed bioloogiliste molekulide arendamise ja tootmise tehnoloogiad, millega pakutakse teenuseid juhtivatele farmaatsiaettevõtetele maailmas. Lisaks on neil valmimas oma ravimitehas – see on täiesti uus tase Eesti biotehnoloogia sektori jaoks.

Aasta Ettevõtte auhind tuli Icosagen Cell Factory juhile üllatusena – pigem on nende sihiks olla parim Euroopas või koguni maailmas ning tiitlitest enim teeb ettevõtte suuromanikule rõõmu, kui näeb noori inimesi tulemas tööle mitte rahateenimise, vaid eneseteostamise pärast.

Digiwise aitas Icosagen Cell Factory uuele tasandile digitaliseerimise vallas, kui ettevõte pöördus meie poole sooviga koostada digitaalset teekaarti. Soovime aasta ettevõttele palju edu ja eesmärkide täitumist!

 

Tallinna Tehnikakõrgkooli konverents “Tehisintellekt ja andmed. Läbilõige 2023”

Autor: Elo Gaver

Novembri alguses korraldas Tallinna Tehnikakõrgkool konverentsi, mille märksõnadeks olid automatiseerimine, eetika, inimene, mustrid, kaasamine.

Konverentsipäeva jooksul uuriti, milliseid vabadusi, võimalusi ja väljakutseid pakub tehisintellekt tööstusettevõtetes, ajakirjanduses, meditsiinis ning ka hariduses, sotsiaaltöös ja teisteski valdkondades. Lisaks vaadeldi, kuidas riik ja erinevad regulatsioonid selle kõigega kaasas käivad. Juttu tuli ka, milline valdkond on tehisintellekti olemasolust kõige rohkem kasu saanud ja juureldi, kus täpselt selle kõige keskel on inimese koht.

Digiwise saatis paneeldiskussiooni osalema Lauri Antalaineni, et koos teiste ekspertidega saaks arutleda, milline tööstusvaldkond on tehisintellekti kasutusest seni suurimat kasu lõiganud.

 

Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas kohtus iduettevõtlus- ja tehnoloogiasektori esindajatega.

Autor: Elo Gaver

Novembri alguses oli iduettevõtlus- ja tehnoloogiasektori esindajatel võimalus külastada Stenbocki maja ja kohtuda Kaja Kallasega.

Poolteist tundi kestnud sisutihedal kohtumisel räägiti Eesti innovatsioonivõimekusest ning tehnoloogiasektori olukorrast ning edasistest arenguplaanidest.
Kohtumisel osales ka Digiwise-i vanemkonsultant Lauri Antalainen.

 

Alustas Reaalajamajandus ja digitaliseerimise meistriklass.

Autor: Elo Gaver

Digiwise on aidanud välja töötada Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi kava ning oktoobris startiski pilootprogramm Eesti loomeettevõtetele.

Meistriklassi eesmärk on aidata loomeettevõtetel parandada erinevate äriprotsesside efektiivsust, kasutades selleks uuenduslikke digitaliseerimise ja reaalajamajanduse lahendusi. Programmis osalejad saavad hea ülevaate kasutuselolevatest tarkvaradest ja tehnoloogiatest, mis aitavad neil digitaliseerimise abil oma ettevõtteid paremini juhtida ja kasvatada.

Lisaks programmi väljatöötamisele panustab Digiwise meistriklassi õnnestumisse ka mentorite ja koolitajaga – mentoriteks vanemkonsultandid Olga Luštšik ja Lauri Antalainen ning koolitajaks juba aastaid Digitaliseerimise meistriklassiski kogemusi kogunud Lauri Antalainen.

 

Reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud osapoolte vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel.

 

600 tundi vähem tööd!

Autor: Robert Pallas (Devtailor OÜ)

Häkkerid näitasid Eesti ettevõtetele, kuidas tehisaruga aega ja raha säästa.

Kaheksa tuntud Eesti ettevõtet osalesid Tallinna Tehisintellekti ja Automatiseerimise häkatonil, kus lahendati neile olulised äriprobleemid tehisaru abiga. Üks firma säästab ürituse tulemusena juba praegu üle 600 tunni käsitsi tööd.

Möödunud nädala lõpus, 14.-15. septembril Estonian Business Schooli ruumides toimunud häkatonil said kokku ettevõtjad ja 30 vabatahtlikku häkkerit. Iga tiim sai ürituse lõpuks valmis demo, mõnel ettevõttel läks aga eriti õnnelikult ja nad saavad uusi lahendusi kasutada juba praegu.

Pärnus metalliviimistlusega tegelev ettevõte Alise Technic seisis probleemi ees: klientide tellimuste töötlemine võtab meeletult aega. „Seda käsitsi tehes kulub ühe tellimuse sisestamisele seitse minutit ja aastas tuleb seda teha tuhandeid kordi,“ rääkis firma kvaliteedijuht Ingrid Jaeger.
Häkatoni käigus loodi neile platvorm, mis tellimuste töötlemise täielikult automatiseeris. Rakendus säästab neile nüüd aastas üle 600 tunni käsitsi tööd. „Väheneb ka risk vigade sattumisel tellimusse, kuna automaatne andmetöötlus on tihti täpsem,“ lisas Jaeger.

Tele2 tuli aga lahendama kasvavaid järjekordi klienditeeninduses. Klientide küsimused varieeruvad seinast seina ja töötajatel kulub tohutult aega, et õigete vastusteni jõuda.
Häkatoni meeskond ehitas neile transkriptsioonimootori, mis lappab hetkega läbi kogu firma dokumentatsiooni. Klienditeenindajad näevad kõne ajal ekraanil võimalikku vastust ja dokumenti, kust see võetud on. „Häkatonil saime näha, kuidas selline lahendus nullist valmis arendatakse ja seda veel uskumatu kiirusega – tööriist oli valmis järgmiseks päevaks,“ sõnas firma esindaja Hannes Ruusmaa.

Suures plaanis tuligi välja, et firmadel on iseenda lõpututest dokumentidest keeruline infot üles leida. Neile on vaja head otsinguliidest, mille jaoks kasutatakse suuri keelemudeleid ja vektorandmebaase. Tehisaruga loodud otsingumootorit eristab tavalisest võimalus esitada sellele loomulikus keeles küsimus, millele saab vastuse ka siis, kui see ei ole täpselt samas sõnastuses nagu dokumendis.

Võimalik on esitada ka väga keerulist mõtlemist vajavaid küsimusi.
„Näiteks kui firma töötaja soovib teada, kuidas ja millal vahetada 7. korrusel suitsuandurite patareisid, siis selle asemel, et tal tuleks läbi töötada kogu tehniline dokumentatsioon, annab süsteem vastuse paari sekundiga,“ rääkis ürituse korraldanud tarkvarafirma Devtailor kaasasutaja Robert Pallas.

Tallinna Tehisintellekti ja Automatiseerimise häkaton sai teoks Devtailori, Beamline Acceleratori, Digiwise’i ja EBSi koostöös. See oli teine kord, kui ettevõtetele AI tööriistade kasutamist tutvustati. „Kindlasti ei jää see viimaseks, sest huvi tehisintellekti ja automatiseerimise vastu aina kasvab,“ kinnitas Pallas.

Lisateabe saamiseks ja häkatoni korraldamiseks oma ettevõttes külastage veebisaiti AI & Automation Hackathon (tallinnai.com)

Digitaliseerimise Meistriklass ootab uusi osalejaid!

Autor: Elo Gaver

EASi ja KredExi ühendasutus on käivitamas järjekordset (ja praeguste plaanide järgi viimast) Digitaliseerimise Meistriklassi programmi. Kolme kuu jooksul koostate tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaani, valite välja sobivaima digilahenduse ning teete esimesed sammud selle juurutamiseks. Saadud teadmisi ja kogemusi saate kasutada edaspidi järgmiste digitaliseerimise projektide edukaks elluviimiseks ja riskide maandamiseks – oskate teha õigeid IT-lahenduste valikuid ning edukalt juhtida digitaliseerimise protsessi.

Programmi viivad ellu BDA Consulting, Lean Digital, Flowit ja Digiwise. Koolitajateks-mentoriteks on Lauri Antalainen, Aleksandr Miina, Juhan Pukk ja Roger Allas.

Kandideerimine on avatud kuni 4.oktoobrini ja lisainfo ning kandideerimisvormi leiab EAS-i kodulehelt SIIN.

Digiwise aitas AIRE-l käivitada strateegia koostamise protsessi.

Autor: Elo Gaver

Enne suviste puhkuste hooaega aitas Digiwise käivitada AIRE strateegia koostamise protsessi. AIRE arengu edasiliikumisele tulid kaasa elama Majandus- ja Kommunikatsiooniamet, TalTech, Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool. Käivituskoosolekut juhtis Lauri Antalainen Digiwise OÜ-st.

Arutlemisele tuli terve AIRE ökosüsteem – mis on AIRE huvi; kuhu ja kuidas ta kõige paremini sobitub, et kasutegur Eesti tootmisettevõtetele oleks kõige suurem; miks ja kellele AIRE vajalik on; kuidas oma missiooni edasi viia…strateegia aruteluküsimused olid põhjalikud.

Digiwise elab kaasa, et AIRE oma tegevusega edaspidigi võimalikult paljudele Eesti ettevõtetele abiks olla saaks!

Lõpetas järjekordne Digitaliseerimise Meistriklassi kursus.

Autor: Elo Gaver

Juba kolmandat aastat toimuv Digitaliseerimise Meistriklass soovis kõrget lendu järjekordsetele lõpetajatele.

Läbi aastate pidevalt täieneva kursuse üks koolitaja, Lauri Antalainen, rääkis osalejatele digitaliseerimise trendidest, ettevõttesisese it-arhitektuuri ülesehitamisest ning kuidas seda kõike teha uuenduslikult ja tehisintellekti maksimaalselt kaasates.

Digiwise soovib omalt poolt tuult tiibadesse ja loodab inspireerinud ettevõtteid kohata mõnel järgmisel Digitaliseerimise Meistriklassi kursusel.

Lauri Antalainen

Latitude59 STARTER Spring Demo Day.

Autor: Elo Gaver

Mai lõpus toimus Tallinnas järjekordne Latitude59 üritus. Sedapuhku oli tegemist finaalüritusega, kus valiti välja parimad ideed STARTER Spring 2023 Demo Day osalejate hulgast.

Hindamisele tulid ideed STARTER Tallinn ja Tartu eelüritustelt ning finalistid võistlesid STARTER Eesti Grand Prix nimel, mis sisaldas endas ka SHIFT Business Festivali külastusepääset Soomes. Esikoha viis koju UpIt, kes pakub riigile ja suurettevõtetele lahendust brändirõivaste ja muude reguleeritud tekstiilijäätmete käitlemiseks ringmajanduse põhimõttel. Lauri Antalainen osales üritusel žüriiliikmena.

Üritus korraldati ettevõtluse ja ettevõtlushariduse toetamiseks kõikidel haridustasanditel ning seda rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

 

Rootsi kuningas külastas Eesti-Rootsi ärifoorumit.

Autor: Elo Gaver

Mai alguses toimus Tallinnas Eesti-Rootsi ärifoorum, mida külastas ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf. Teiste foorumikülastajate hulgas oli ka Digiwise-i asutaja ja EstBAN-i asepresident.

Peamised konverentsiteemad olid seotud majandusolukorraga siin ja maailmas ning erinevate võimalustega kahe riigi vahelist koostööd pidevalt arendada. Kõrgelt hinnatakse meie digitaalseid süsteeme ja nii mõnigi neist paistab olevat lahenduseks pikalt kestnud probleemidele Rootsis. Konverentsilt jäi kõlama mõte, et Eestis on teadmisi ning Rootsis kapitali – vaja on koostööd, millest võidavad mõlemad riigid.

Lauri Antalaineni hinnangul oli tegemist sisutiheda päevaga, mis pakkus mõtlemis- ja tegutsemisainet pikaks ajaks.

Milleks meile tehisintellekt tööstusettevõttes?

Autor: Elo Gaver

Juba pool aastat on tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE oma partneritega pakkunud tööstusettevõtetele nõustamist tehisintellekti rakendamise kasutuselevõtu võimekuse hindamisel. Üheks partneriks on ka Digiwise – meie konsultantide poolt nõustatud kümned kliendid on jõudnud erinevate projektideni, tegemaks mõtestatud samme tehisintellekti rakendamiseks oma ettevõtetes.

On ebatõenäoline, et tehisintellekt meie eludest kaob, seega on konkurentsivõime püsimise nimel mõistlik õppida seda oma tööstusettevõttes rakendama. Vanasõna soovitab üheksa korda mõõta, et siis üks kord lõigata. Meie soovitame mõõtmiseks ekspertide abi kasutada.

Tehisintellekti kasutuselevõtust rääkis Delfi Ärilehega Digiwise-i juhtivkonsultant.

Artiklit saad lugeda SIIT.

Silicon Valley Banki kokkuvarisemise mõju iduettevõtetele.

Autor: Elo Gaver

Äripäev küsis EstBANi presidendilt, Lauri Antalainenilt, kommentaari Silicon Valley Banki kokkuvarisemise mõjudest.
Artikkel annab ülevaate krahhi tekkepõhjustest, hetkel majanduses toimuvast ning annab lootust, et SVB-s raha hoiustanud Eesti iduettevõtted siiski oma ressursid tagasi saavad.

Äripäeva tellijatele on artikkel loetav SIIN.

Lauri Antalainen

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE pakub tehisintellekti rakendamise otstarbekuse nõustamisteenust tööstusettevõtetele.

Autor: Elo Gaver

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol viis läbi riigihanke leidmaks partnereid, kes pakuksid tööstusettevõtetele tehisintellekti rakendamise otstarbekuse nõustamisteenust. Uuteks partneriteks valiti Proud Engineers OÜ, Lean OÜ, Net Group OÜ ja Digiwise OÜ – seega võib öelda, et tehisintellekti rakendamise otstarbekust nõustavad pikaaegse kogemusega eksperdid. Digiwise on sel teemal soovitusi jaganud juba rohkem kui kümnele ettevõttele ning osad neist on tänaseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel oma pilootprojektide jaoks ka toetuse saanud.

Peamiselt on nõustamisteenus mõeldud väike- ja keskmise suurusega Eesti tootmisettevõtetele, mis tootlikkuse suurendamise nimel soovivad erinevatesse tootmisprotsessidesse kaasata tehisintellekti kompetentsi. Nõustamisteenuse raames valmib ettevõttele raport, milles on kaardistatud nende tugevused, nõrkused ning võimekus tehisintellekti rakendamiseks.

Raport annab selge ülevaate tehisintellekti lahenduste rakendamise võimalikkusest ja otstarbekusest ning saadud tulemustele tuginedes on ettevõttel täiendava rahastuse leidmiseks võimalus pöörduda nii AIRE nõustamisteenuste kui Tehnopoli poole.

Leping nõustamisteenuse pakkumiseks on sõlmitud kuni 2025. aastani ning nõustamisteenusele saab registreerida siin.

Edukas osalemine Riigikohtu kaasuskonkursil.

Autor: Elo Gaver

Geia Rõivas, Miina Härma Gümnaasiumi 10.klassi õpilane, saavutas Riigikohtu korraldataval kaasuskonkursil gümnaasiumi arvestuses teise koha ning pälvis lisaks ka Justiitsministeeriumi eriauhinna „Lapsesõbralik õiguskaar“. Õpilase tööd juhendas Elo Gaver, Digiwise-i juhiabi, kes igapäevaselt koolis õpetajana ametis on.

Riigikohus korraldab kaasuskonkurssi pakkumaks õpilastele võimalust end kohtuniku rolli asetada. Lahendamiseks on kaasused, mille sarnastega kohtunikud oma töös tihti kokku puutuvad. Geia Rõivas valis lahendamiseks kaasuse „Vanglakülastus“ ning jäi Justiitsministeeriumile silma oma tasakaalukusega. Töö pälvis tunnustuse ka normaalsuse ja inimlikkuse piiride selge sõnastamise eest tänapäeva noorte jaoks.

Nii õpilase kui juhendaja jaoks oli tegemist esimese korraga kaasuskonkursil osaleda ning saavutatud edu on andnud tõuke järgmistel aastatel kindlasti veel osa võtta.

Estiko-Plastaril on võimalik läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu investeerida paremasse tulevikku.

Autor: Elo Gaver

Estiko-Plastar AS pöördus Digiwise-i poole ambitsioonika sooviga moderniseerida tootmist ning tuua turule uus jätkusuutlik ja innovatiivne tootekategooria. Meie osa selles plaanis oli aidata Estiko-Plastaril läbi mõelda projekti plaan, uue tootega seotud finantsarvutused ning leida lisafinantseeringut investeeringute tegemiseks.

Estiko-Plastari igapäevane pühendumus pidevalt keskkonnasäästlikumate lahenduste poole liikumisel, nende strateegilised valikuid, järeltöötlus ning ekstrusioon on olnud suunanäitajaks nii teistele tootmisettevõtetele kui ka klientidele. Seega soovisime omalt poolt kaasa aidata järgmiste sammude astumisel ning aitasime leida lisarahastuse projekti elluviimiseks.

Eesti-Norra koostööprogrammi eesmärk on ettevõtete jätkusuutliku arengu toetamine ja aitasime Estiko-Plastaril ette valmistada projekti, mis sai projektikomisjonilt väga kõrge hinde ja pälvis ka rahastuse. Projekti käigus paigutati tootmishoonesse uus trükimasin, täiendav plastiku regranuleerimise seade taaskasutuse suurendamiseks ning laserpuhastusseade trükimasinates kasutatavate anilokside keskkonnasäästlikuks puhastamiseks. Samuti laiendatakse projekti raames olemasolevat järelpõletit ning viiakse läbi täiendavad arendused ressursiplaneerimise tarkvarale. Et see kõik võimalik oleks, laiendati selle jaoks tootmishoonet. Projekti kaudu plaanitakse luua nii mõnigi uus töökoht. Arvestades keerulisi aegu tööstuses, on tegemist kahtlemata rõõmustava uudisega.

Digiwise-i meeskonnal on hea meel, et meie kaasabil ette valmistatud projekt edukalt käivitus ning vahepeal oleme Estiko-Plastariga läbi viinud ka järgmise koostööprojekti ettevõtte tehisintellektivalmiduse hindamisel.

Kuidas vältida kulukaid vigu? – Smart Manufacturing Meetup

Autor: Elo Gaver

Järjekorras viies Smart Manufacturing Meetup toimus Tartus ja keskendus eelistele, mida pakub digitaliseerimine. Konverentsi eesmärk on alati olnud  osalejatele uute ideede ja lahenduste pakkumine mõnusas õhkkonnas ja seegi kohtumine pakkus midagi nii saalist ja videoteel konverentsil osalenutele kui ka laval oma mõtete jagajaile.
Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen juhtis vestlusringi, milles räägiti digitaliseerimisega seotud vigade vältimisest.
Konsultanditöös puutume kokku vigadega, mis on tehtud enne spetsialisti kaasamist. Vestlusringis osalenud Reigo Rusin, Kadri Rehkli ja Kaur Saarepuu olid ühel nõul, et digitaliseerimine lihtsalt digitaliseerimise pärast protsesse lihtsamaks ei tee – see, et üks ettevõte kasutab oma protsessides ERP-i, ei tähenda, et ERP on vastus ka teise ettevõtte kõikidele küsimustele.
Lauri Antalainen tõi välja, et digitaliseerimise neljaastmelisest teekonnast on olulisimad esimene ja neljas.
Alustada on vaja probleemide kaardistamisest. Tema mõttele lisas praktilisi kogemusi ka Kadri Rehkli, kes jagas lugu sellest, kuidas nad enda arvates hädasti ERPi vajasid, teadmata, mis võimalusi see neile üldse pakub ja millised probleemid lahendab.
Kui probleemid on kaardistatud, saab hakata töötama nende lahendamise suunal  – siin on kindlasti suur abi kogenud konsultandist, kes on aastate jooksul kokku puutunud lugematu hulga sarnaste väljakutsetega ja on kursis erinevate lahendusvõimalustega.
Ettevõttele sobivate lahendusvõimaluste selgudes on tarvis need kasutusele võtta. See on etapp, millega nii mõnedki ekslikult arvavad, et nüüd on digitaliseerimine tehtud ja võib asjadele joone alla tõmmata, kuid Reigo Rusing ütles tabavalt, et ükskõik, kui hea on olnud treener, staadionil jooksma pead ikka ise. Ehk et viimane etapp, lahenduste juurutamine, on see, millega ettevõttes kõik töötajad tegelema peavad ja milleta kogu eelnev töö on asjata tehtud.

Seega ongi oluline, et digitaliseerimisega tegelema hakates oleks ettevõttel selge, millised protsessid on vaja digitaliseerida ning valimisolek sellega ka terve kollektiivina tegeleda uute lahenduste juurutamisel.

 

EIT Digital avas Tallinnas Baltikumi esinduse.

Autor: Elo Gaver

Euroopa mõjukaim digivaldkonna arendus- ja innovatsiooniklaster EIT Digital avas koostöös Eesti Teadusagentuuri ja TalTech Mektoryga esinduse Baltikumis. Esinduse eesmärk on lisaks teadus-arendustegevuste investeeringute suurendamisele ka tõhusam piirkondlike digi-innovatsiooni ja ettevõtluskogukondade põimimine.

Esindus avati konverentsipäevaga, mida juhtis Johannes Tralla, kes päeva vältel külalistega juttu tegi. Teiste seas sai sõna ka Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen, kes avas digitaliseerimise olulisusega seotud teemasid – ilmselgelt on tegemist kasvava trendiga, kuid kuidas digitaliseerida nii, et sellest ka päriselt kasu oleks.

EIT Digital pakub erinevaid võimalusi nii ülikoolidele kui ettevõtjatele. Oluline on sealt saadav tugi innovatsiooni ökosüsteemi kasvatamisel tugevdamaks sidemeid erinevate Euroopa osapooltega. Lisaks muidugi meie oma iduettevõtetele uute väljavaadete pakkumine.

Buum: Kas digitaliseerimine aitab ettevõtetel palgakasvu ootustega sammu pidada?

Autor: Elo Gaver

Digiwise’i partner ja vanemkonsultant Lauri Antalainen käis Kuku Raadio saates Buum rääkimas digitaliseerimisest.

Saate käigus arutleti digitaliseerimise ja automatiseerimise teemadel üldisemalt, vahetati mõtteid aktuaalsete majandusuudiste osas ning kõlasid ka konkreetsed näpunäited ettevõtetele, kes on huvitatud digitaliseerimisest.

Saade on järelkuulatav siin.

Digiwise käis Tehnopoli korraldatud arendusmaratonil ideede ärilist ja tehnilist lahendust hindamas.

Autor: Elo Gaver

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol korraldab AI-arenguprogrammi häkatone ettevõtetele, kelle protsesse tootmises, kliendihalduses, tootearenduses või muudes valdkondades on võimalik tehisintellekti lahendusega tõhusamaks ja kestlikumaks muuta.

Augustis toimunud arendusmaratonile olid oodatud andmemahukad haridus-, rohe-, tervis- ja tööstusettevõtted. Häkatoni jooksul leiti lahendusi uue tehisintellekti tehnilise lahenduse loomiseks, uue lahenduse äriliseks hindamiseks ja tervikliku projektiplaani koostamiseks. Ürituse peamine fookus on meeskonnatööl tehisintellekti lahenduse loomisel.

Lisaks ettevõtetele, kellel on soov protsesse tehisintellekti abil tõhustada, on häkatonile oodatud kõik, kes suudavad ja tahavad end tehisintellekti loomisel ja rakendamisel proovile panna. Lisaks on programmis ka oma koht kogenud koolitajatel ja mentoritel, kelle abil probleemid ja lahendused omavahel kokku viiakse.

Digiwise osales programmis tehisintellekti ärilise ja tehnilise lahenduse hindajana. Soovime edu kõigile rahastuse saanud meeskondadele, kelle ideedest saab täpsemalt lugeda Tehnopoli kodulehelt.

sTARTUp Day raames toimus AIRE klubiüritus #7.

Autor: Elo Gaver

24. augustil toimus Tartus sTARTUp Day raames AIRE klubi üritustesarja seitsmes kokkusaamine. AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Klubi kohtumistele on oodatud kõik, kellele robootika ja tehisintellekti teemad huvi pakuvad.

Seekord said AIRE klubi käigus sõna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam, AIRE keskuse juht Kirke Maar ja Digiwise OÜ tehisintellekti ekspert Lauri Antalainen, kes sai jagada kogemuslugusid eelkõige tööstusettevõtete nõustamisest.

AIRE klubi #8 “Tehisintellekti kasutusjuhtumid tööstuses” toimub 27. septembril 16:00 Viru konverentsikeskuses Tallinna Ettevõtluspäev 2022 raames. Järgnev AIRE klubi toimub 19. oktoobril 17:00-19:00 Tartus Smart Manufacturing Meetup üritusel.

Digiwise tunneb taoliste ürituste toimumise üle head meelt, sest nendel osalemine on toonud nii uusi inimesi tutvusringkonda kui ka uusi huvitavaid koostöid töölauale.

Lauri Antalainen osales teadushuvilistele korraldatud Deep Tech Afternoon üritusel investori ja digitaliseerijana.

Autor: Elo Gaver

11. augustil toimus Tartu Teaduspargi korraldatud üritus „Deep Tech Afternoon.“

Seekordne kohtumine oli kõigile teadushuvilistele, olgu nad teaduspõhiste ettevõtete asutajad, teadlased, tudengid, niisama huvilised või investorid. Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen osales üritusel eelkõige EstBANi asepresidendina, tuues vestlusesse investorite mõtteid arutatud teemadel. Lauri julgustas ettevõtteid suurelt mõtlema –  lisaks finantseerimisalastele mõtetele kõlasid ka nii mõnedki digitaliseerimisega seotud soovitused.

Kandideeri uuenenud Digitaliseerimise Meistriklassi.

Autor: Elo Gaver

EAS on täiendanud oma kolmekuulist Digitaliseerimise Meistriklassi programmi ning novembris algavale kursusele on seekord lisaks tootmisettevõtetele oodatud ka teenusettevõtted.
Programmi viivad ellu BDA Consulting, Lean Digital, Flowit ja Digiwise. Koolitajateks-mentoriteks on Lauri Antalainen, Aleksandr Miina, Juhan Pukk ja Roger Allas.

Kolmekuulise programmi tulemusena koostate tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaani, valite välja sobivaima digilahenduse ning teete esimesed sammud selle juurutamiseks. Saadud teadmisi ja kogemusi saate kasutada edaspidi järgmiste digitaliseerimise projektide edukaks elluviimiseks ja riskide maandamiseks – oskate teha õigeid IT-lahenduste valikuid ning edukalt juhtida digitaliseerimise protsessi.

Lisainfo ja kandideerimine.

Digiwise hindas ja nõustas Eesti tööstusettevõtteid tehisintellekti rakendamise alal.

Autor: Elo Gaver

Digiwise on oma tegutsemisaastate jooksul muu hulgas uurinud ja analüüsinud tehisintellekti kasutamise valmidust neljateistkümnes edumeelses Eesti tööstusettevõttes. Teiste hulgas on meie poole nõu saamiseks pöördunud nii puidu-, metalli-, plasti-, toidu-, õli- kui ka tekstiilitööstuseid.

Uuendusliku mõtteviisiga ettevõtted soovivad protsesse digitaliseerida ning mõistavad, et vastused nii olemasolevatele kui protsessi käigus tekkivatele küsimustele on mõistlik küsida spetsialistidelt.

Tavaliselt tekivad küsimused eelkõige:

  • Nõuete ennustamise teemadel – tootmisprogrammides staatiliselt seatavad nõuded laoseisudele ja teistele parameetritele ei ole piisavad. Nende asemel on vaja nutikamaid lahendusi, mis dünaamiliselt nii nõudeid kui ka teisi parameetreid ennustaks ning vastavalt olude muutumisele kohandaks.
  • Ennetava hoolduse teemadel – otsitakse lahendusi, mis suudaksid ennustada seadmete hooldusvajadust ja võimaldaksid sellega hoida kokku aega ja ressursse. See omakorda vähendaks kulukamate probleemide tekkimise tõenäosust.
  • Robootiliste protsesside automatiseerimise teemadel – enamik ettevõtetest näevad potentsiaali ka selleks. Küsimused tekivad tarkvara jäikuse ja suutlikkuse puudumise kohta.
  • Automatiseeritud juhtimisega sõidukite (AGV-de) teemadel – huvi ja vajadus nende osas kasvab. Materjali liigutamine laost tootmisesse ja detailide ning pooltoodangu liigutamine töökeskuste vahel on aeganõudev, kuid tänaseks juba robotiseeritav.
  • Kvaliteedikontrolliga seotud teemadel – mitmetes puidutööstustes on juba kasutusel tehisintellektipõhised lahendused puidu kvaliteedi hindamiseks ja sorteerimiseks ning vajadusi ja võimalusi kvaliteedikontrolli digitaliseerimiseks otsivad teisedki ettevõtted.

Teiste hulgas on meilt nõu saanud näiteks Tarmeko Spoon AS, Lasita Maja OÜ, Nõo Lihatööstus OÜ, Baltoil AS.

Valmis raamistik tehisintellekti rakendamiseks tööstusettevõtetes.

Autor: Elo Gaver

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE pöördus Digiwise-i poole sooviga välja töötada tehisintellekti rakendamise raamistik Eesti tööstusettevõtete jaoks. Raamistikku oli tarvis piiritlemaks projekte, millega AIRE saab ettevõtjaid aidata ning loomaks visiooni- ja kaalutlusdokumenti, mida tööstusettevõtted saavad kasutada oma tehisintellekti- ja digiarengu planeerimisel.

Koostatud raamistikku on juba kasutanud AIRE, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning nii mõnedki tehisintellekti nõustamist pakkuvad konsultatsiooniettevõtted.

AIRE seisab kogu Eesti tööstuse arengu ja innovatsiooni eest ning Digiwise-il on hea meel seda omalt poolt toetada.

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi kolmas lend.

Autor: Elo Gaver

Mai algul jõudis lõpule juba kolmas Digitaliseerimise Meistriklassi kursus, mille jooksul said tööstusettevõtted osaleda EAS-i korraldatavas kolmekuulises programmis. Kursuse alguses koostati kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaan, mida seejärel koostöös tippkoolitajate ja personaalse mentoriga digitaliseerima asuti.

Digitaliseerimise Meistriklassi lõpuüritusel kõneles president Kersti Kaljulaid tööstuse tulevikust, digitaliseerimisest, palkadest ja majandusloogika arengutest.

Digiwise-il oli hea meel taaskord üritusele kaasa aidata koos BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT konsultantidega. Õnnitleme võitjaid ja soovime tuult tiibadesse kõigile osalejatele! Hindamiskomisjoni hinnangul oli kõikidel osalenud ettevõtetel üsnagi võrdväärselt selge arusaam ja visioon, milleks digitaliseerida ja kuhu arendusega välja jõuda plaanitakse.

Kuigi järgmise Digitaliseerimise Meistriklassi toimumise kuupäevi hetkel välja kuulutatud ei ole, saab oma osalemise soovist siiski teada anda siin.

Digiwise juhtimas vestlust tehisintellekti kasutamisest tööstuses.

Autor: Elo Gaver

13.aprillil 2022 toimus Tartus, Yanu OÜ ruumides AI & Robotics Estonia klubi viies üritus pealkirjaga “Tehisintellekt tööstuses ja toetusmeetmed.” Digiwise oli kohal, et juhtida vestlust tehisintellekti kasutamisest tööstuses. Oma mõtteid jagasid Karl Kruusamäe Tartu Ülikoolist, Oskar Kilk TORM Metall OÜ-st, Marko Saviauk Leanest OÜ-st ning Alan Adojaan Yanu OÜ-st. Vestlust juhtis Lauri Antalainen.

Vestluses vahetasid osalejad kogemusi robotitega seotud eelarvamuste teemal. Nii mõnigi kord on tulnud ettevõtet veenda, et robotit on võimalik treenida tegema seda, mida teeb inimene, ning et mingites aspektides saab robot sama tööga ka efektiivsemalt hakkama. Siiski on roboti treenimine ajamahukas protsess, millega peab kindlasti arvestama.Veel jäi kõlama mõte, et kui millegi korraldamiseks tahtmist on, siis leiab lahenduse ka. Heaks näiteks oligi siin Yanu OÜ robotbaar – nähes baaride toimimise kitsaskohti, tekkis mõte neid lahendama hakata ja tulemuseks ongi täiesti isefunktsioneeriv baariautomaat.

Et üritus toimus Tartus, tutvustas Tartu ettevõtetele mõeldud toetusmeetmeid tootmise ja digitaliseerimise finantseerimiseks Tartu linnavalitsuse ettevõtluse arengu osakonna valdkonnajuht Katrin Kask.

Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnast rääkis Kersti Kuusksalu ning AIRE tulevikku ja finantseerimisalase nõustamise teenust tutvustas Kirke Maar.

Õhtu kulmineerus robotbaari testimise, hea söögi ja meeldiva seltskonna nautimisega.

MELT Innovatsioonifoorum – kuidas uute tehnoloogiatega oma tooted tulevikukindlaks teha?

Autor: Elo Gaver

12. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas igakevadine tulevikku vaatav innovatsioonifoorum.
Tänavu keskendutakse ettevõtte arengut toetava koostöö ja koosloome erinevatele tahkudele. Sisukas programm annab võimaluse muu hulgas arutleda, kellega peab disainer täna suhteid looma, et olla homme edukas; kuidas on võimalik ökoloogilist jalajälge vähendada ringse teenuse läbi; millal ja kuidas üheskoos uuele arengutasemele jõuda; mil moel panustab riik ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse.
Digiwise on kohal, et rääkida uutest tehnoloogiatest ja sellest, kuidas oma tooted tulevikukindlaks teha. MELT Innovatsioonifoorumi 2022 kava ning võimalus piletit osta on siin: MELT 2022 – MELT 2022

ELMO Rent sai EAS-ilt suure toetuse.

Autor: Elo Gaver

ELMO Rent on juba üle aasta arendanud välja oma kaugjuhitava auto ja kontrolleri tehnoloogiat. Kui hetkel toimetab rendiauto kliendini ELMO autojuht, siis pärast kaugjuhtiva tehnoloogia kasutuselevõttu jõuab auto kliendini kaugjuhtimise teel. Seega vähendab uue tehnoloogia kasutuselevõtt auto kliendini toimetamise kulu ja suurendab auto kasutuse efektiivsust.

ELMO Rent on rahul Eestis pakutavate võimalustega erinevate uuenduste elluviimisel. “Eesti on ainuõige riik innovatsiooni arendamiseks ja testimiseks ning kui me suudame koostöös riigiga rohetehnoloogia maailmavallutuseks kiirust juurde anda, siis sellest võidavad kõik,” ütles ELMO Rendi asutaja Enn Laansoo Jr. “EAS-i eesmärk on toetada ambitsioonikaid ettevõtteid nagu ELMO Rent ekspordi ja tootearendusega seotud väljakutsetes, et nende arenguhüpe oleks võimalikult pikk,“ sõnas EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp.  Seega oli tarvis vaid kedagi, kes toetuse saamise edukalt vormistaks.
Digiwise-i konsultant Tomi Meitus võttis väljakutse vastu ja tal on hea meel, et sai aidata ELMO Rendi oma arendustegevusega järgmisele tasandile. Kuna saadud toetus aitab ELMO Rendil kaugjuhitavate autode protsessidega lõpule jõuda, loodab Tomi kaugjuhitavaid autosid peagi linnatänavail näha.

Kiirendi aitab tööstuseid digitaliseerimise valust lahti saada – Äripäeva raadio.

Autor: Elo Gaver

Rivo Sarapik Äripäeva raadiost vestles saates „Kiirendi aitab tööstuseid digitaliseerimise valust lahti saada“ Digiwise-i juhtivkonsultandi Lauri Antalaineniga.
Juttu tuli nii Digitaliseerimise meistriklassist kui ka erinevatest digitaliseerimisega seotud mõistetest.
Saade on kuulatav siit.

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi teine lend.

Autor: Elo Gaver

Septembris alustas teine lend tulevasi meisterdigitaliseerijaid EAS-i korraldatud Digitaliseerimise Meistriklassis.

Kolmekuulise programmi jooksul on igal digitaliseerimisest huvitatud ettevõttel oma mentor, kes aitab üles leida konkreetses ajaetapis digitaliseerimist vajavad protsessid ning suunab seejärel seatud eesmärkide poole. Oma kogemuse sügisese kursuse osas pani kirja Digitaliseerimise Meistriklassis osalenud AS Kiviluks ning seda saad lugeda siit.

Digiwise-il on hea meel, et oleme saanud Digitaliseerimise Meistriklassi algusest saati töötada koos kolleegidega FlowIt, BDA Consulting ja Lean Digital konsultatsioonibüroodest. Kevadel toimuva kursuse registreerimistähtaega on pikendatud 11.jaanuarini 2022 aastal ja huvi korral saab EAS-i korraldatava Digitaliseerimise Meistriklassi kohta lisainformatsiooni: Digitaliseerimise meistriklass – EAS

Lauri Antalainen valiti EstBANi asepresidendiks

Autor: Elo Gaver

2012.aastal loodud Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) on katusorganisatsioon äriinglitele ja äriinglite rühmitustele, kes otsivad investeerimisvõimalusi, kasvatamaks kohalike idufirmade investeeringute kogust ja kvaliteeti.

31.augustil 2021. aastal valiti seoses muudatustega juhtkonnas EstBANi presidendiks Lev Dolgatsjov ning asepresidendiks Lauri Antalainen, kes on eelnevalt olnud EstBANi juhatuse liige veidi üle kahe aasta. Eesti äriinglitel on Lauri sõnul praegu väga head ajad ja võimalused uute ideede rahastamiseks. Kuna valdav enamus iduettevõtteid tegeleb oma klientide äriprotsesside optimeerimise ja täiustamisega, usub DigiWise-i juhtivkonsultant, et uuel positsioonil on tal veelgi parem võimalus erinevate ettevõtete abistamisel digitaliseerimisega. Rääkimata muude kaasaegsete lahenduste tutvustamisest ja juurutamisest. Viimase aasta jooksul on investorite arv kasvanud pea saja võrra, nii et EstBANis on juba koos 230 julget ja innovatsiooni hindavat investorit.

Changes in EstBAN board – EstBAN

Lauri Antalainen Foto: Jake Farra

Digitaliseerimise tasuvus tuleneb juhtimisoskuste kvaliteeditõusust.

Autor: Lauri Antalainen

Ettevõtjad on harjunud investeeringuprojektide tasuvust hindama läbi ROI väljaarvutamise. Automatiseerimise ja robotiseerimise projektide puhul on see ka mõistlik – üldjuhul on selliste projektide puhul selgelt välja arvutatav tootmisvõimsuse tõus ja ka personalivajaduse vähenemine. Digitaliseerimisprojektide puhul tuleb aga vaadata ROI-arvutustest kaugemale.

Digitaliseerimise tasuvus tuleb eelkõige juhtimisotsuste kvaliteedi tõusust ning sellel võib olla palju erinevaid väljundeid. Alljärgnevalt toon välja mõned minu poolt korduvalt nähtud võidud:

· Tegeliku omahinna arvutamise (ehk järelkalkulatsiooni läbiviimise) võimekus.

· Reaalajas tootmistellimuste jälgimine ning tootmistellimuste osalise täitmise ja raporteerimise võimekus.

· OEE arvestamine ja juhtimine.

· Töötajate ja liinide tootlikkuse arvestamine ja juhtimine.

· Ärianalüütika läbiviimise võimekus.

· Töökeskkonna paranemine ja töötajate rahulolu kasv.

Eelpool toodud võite on keeruline, kui mitte võimatu, Excelisse ROI-arvutamiseks kvantifitseerida. Sellegipoolest on igal sellisel võidul selge mõju ettevõtte käibe ja kasumlikkuse suurenemisele. Oluline on enne iga digitaliseerimisprojekti enda jaoks selgeks teha, millised on need võidud, mida soovime projektiga saavutada. Omalt poolt luban, et kui te suudate oma digitaliseerimisprojekti puhul välja tuua ühe või mitu võitu eelpooltoodud loetelust, on teie digitaliseerimisprojekti tasuvus suure tõenäosusega positiivne.

Digitaliseerimise võlud ja valud

Autor: Elo Gaver

Selleaastane tööstusettevõtetele suunatud konverents „Smart Manufacturing Meetup“ keskendus  aktuaalsetele ja praktilist väärtust omavatele ettekannetele. Päeva jooksul räägiti nii maailmamajandusest ja selle mõjust Eestile, ettevõtte tulemuslikust juhtimisest, riigi rollist tööstuse arengu haldamisel kui ka digitaliseerimisest.

Digiwise-i vanemkonsultant Lauri Antalainen juhtis diskussioonipaneeli pealkirjaga „Digitaliseerimise võlud ja valud,“ milles otsiti vastuseid küsimustele kas, miks, millal, kuidas digitaliseerida?

Vestlusringis osalenud Aleksandr Miina (Lean Digital), Juhan-Madis Pukk (Flowit) ja Reigo Rusing (Balsnack) tõid kordamööda näiteid erinevatest reaalsetest kliendiolukordadest, ilmestamaks, mida on vaja digitaliseerimisel silmas pidada. Lauri Antalainen defineeris vestluse alguses digitaliseerimist kui ettevõtte protsesside tõhustamist või probleemide lahendamist digitaalsete vahendite abil ning kõik olid ühel meelel, et ilma ettevõttepoolse selge sihita pole digitaliseerimisest erilist kasu.

Aleksandr Miina rääkis omast kogemusest, kuidas mõnikord nähakse digitaliseerimist rohelise nupuna, mis kõik ettevõtte probleemid hoobilt lahendab, kuid Juhan-Madis Pukk tõi sisse väga tabava näite, kuidas digitaliseerimist hoopis tootmishoone ehitusega võrrelda. Enne ehitusprotsessini jõudmist on ju vaja hoolikalt planeerida hoone otstarvet, suurust, ruumide paigutust ja muudki. Ning digitaliseerimine on tegelikult pidev protsess äriliste kitsaskohtade tuvastamiseks ja probleemide lahendamiseks.

Hoogsa arutelu käigus jagati palju praktilisi nõuandeid digitaliseerimisega alustamiseks. Eelkõige tulid jutuks digitaliseerimisega seotud valud ja toonitati, et põhjalik planeerimine koos selge kommunikatsiooniga on kõige alus. Soov ja vajadus digitaliseerimiseks peab tulema ettevõtte poolt ning ettevõte peab olema valmis, et selleks on vaja eraldada ka erinevaid ressursse. Lõppu jäi kõlama Reigo Rusingu mõte, et kui tervet digitaliseerimist korraga ei suuda, võib ka alustada mikrotasandist.

Link üritusele: Tööstuskonverents SMM – Tartu Ärinõuandla (arinouandla.ee)

Viis olulist põhjust, miks peaksid kohe digitaliseerima info liikumise tootmises.

Autor: Lauri Antalainen

Tootmise elluviimisel on oluline läbi mõelda, et kuidas toimub töökäskude edastamine tootmisse ning nende töökäskude elluviimise raporteerimine. Tootmise juhtimise korraldust saab hinnata selle digitaliseerituse järgi:

  • Skaala ühes otsas on täielikult paberivaba tootmine, kus nii töökäsud, nende raporteerimine, laokanded ja muud toimingud toimuvad täielikult digitaliseeritult ja reaalajas.
  • Skaala teises otsas on tootmine, milles töökäsud, -joonised ja muu info prinditakse kontoris välja, viiakse tootmisse, kus need paberid siis oma „ringi“ ära tehes koos tootmistöötaja poolt tehtud märkmetega tagasi kontorisse jõuavad. Kontoris kogub keegi need paberid kokku ning sisestab info reeglina kas raamatupidamisprogrammi või Excelisse.

Digitaliseerimata, paberipõhisel, tootmise juhtimisel on lisaks töötajate igapäevasele kilomeetrite pikkuseks kujunevale paberite transportimise tööle veel mitmeid teisigi olulisi puudujääke, mida saab digitaliseerimise abil likvideerida.

Viis olulist põhjust, miks peaksid info liikumise tootmises digitaliseerima on:

 

1. Järelkalkulatsioon ja omahinna arvestus

Järelkalkulatsiooni läbiviimine peaks olema iga tootmisettevõtte põhiprotsessi lahutamatu osa. Paraku seda endiselt paljudes ettevõtetes ei tehta (või tehakse vaid osaliselt), sest puudub järelkalkulatsiooni elluviimiseks vajalik info. See omakorda tähendab, et hinnapakkumiste aluseks olev toote ja tootmise omahinna arvestus (eelkalkulatsioon) on tihti ebatäpne ja klientidele pakutavad hinnad on mõnikord liialt kõrged ja teinekord liialt madalad. Veelgi problemaatilisem on sealjuures asjaolu, et liialt madala hinnaga tehtud pakkumised kipub ettevõte keskmisest tihedamini võitma, samal ajal kui liialt kõrge pakutud hinnaga tööd kaotab ta konkurentidele. Tulemuseks on madalam rentaablus ja käest lastud tööd.

 

Järelkalkulatsiooni läbiviimiseks on vaja järgmist digitaalset infot: toote tootmiseks tegelikult kulunud materjali kogust ja tööoperatsioonidele kulunud aega. Info kogumine eeldab töökeskuste põhist tööde raporteerimist ja tootmistellimustega seonduvate laokannete süsteemi olemasolu. Vaid digitaliseeritud protsessi puhul on võimalik tagada nii materjali- kui ka ajakulu piisavalt täpne arvestus.

 

2. Tootmistellimuste jälgimine ja osaline raporteerimine

Digitaliseerimata tootmise juhtimise oluliseks probleemiks on kontoris info puudumine ühe või teise tootmistellimuse staatuse kohta tootmises. Kliendi päringutele toote tarneaja kohta pole võimalik vastata ilma, et seda infot tootmispõrandalt küsida. Veelgi problemaatilisem on olukord, kus ühel või teisel põhjusel pole tootmistellimust võimalik lõpuni toota, aga sooviks juba toodetud positsioone või koguseid arvele võtta (ja potentsiaalselt ka kliendile lähetada). Paberi peal olevate töökäskude täidetuse osaline raporteerimine on keeruline ning nõuab palju väärtust mitte lisavaid tegevusi nii tootmises kui ka kontoris.

 

 

Tootmistellimuste osalise raporteerimise digitaliseerimiseks peaks olema töökeskuses kasutusel MRP funktsionaalsus, mis võimaldab tootmistellimuse osalist raporteerimist ning mis ideaalis genereeriks raporteerimata osale automaatselt uue töökäsu.

 

3. Liiniefektiivsuse (OEE – Overall Equipment Effectiveness) ja töökeskuste hõivatuse jälgimine

Töökeskuste hõivatuse jälgimise olulisusest on aru saadud juba aastaid tagasi ning mitmetes, ka muus osas nõrgalt digitaliseeritud, tootmistes on kasutusele võetud väliseid abivahendid liinide efektiivsuse ja taktiaegade mõõtmiseks ja visualiseerimiseks. Kuigi kasulikud, on selliste väliste abivahendite (eriti, kui nad pole liidestatud ettevõtte ERP-süsteemiga) kasutamisega seotud ka omad probleemid – normist/taktiaegadest kõrvalekaldumisega seonduvate nüansside kirjeldamine on tihti lisategevus, milleks tootmistöötajal pole aega või vastavat tööharjumust ning see jääb tihti tegemata. Tulemuseks on teadmine, et liiniefektiivsus oli madal, teadmiseta, mis oli selle põhjuseks ja mida saaks teha, et seda tulevikus ennetada.

Korralikult digitaliseeritud tootmiskäskude edastamine ja raporteerimine ning täiendava info – töökeskuses tegutsevate tööliste, töö tüüpide jms – digitaalne, reaalajas, käsitlemine viib liiniefektiivsuse jälgimise ja sellega seotud analüütika kvalitatiivselt uuele tasemele. Liiniefektiivsuse langus on koheselt seostatav erinevate parameetritega nagu töötaja, tootmistellimuse tüüp ja selle parameetrid, kasutatud tooraine jms. Lisaks teadmisele, et liiniefektiivsus on tasemel X, lisandub teadmine sellega seonduvatest asjaoludest. Tihti piisab hästi digitaliseeritud tootmistes liiniefektiivsuse jälgimiseks ettevõtte enda infosüsteemist ja väliseid abivahendeid polegi vaja.

 

4. Mittevastavuste info ja analüüs

Mittevastavuste (ehk praagi) jälgimist ja selle kohta info kogumist teostavad tänaseks juba valdav enamus Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid. Kui tootmispõrandal toimuv on digitaliseerimata, on tüüpiliselt lahenduseks paberileht, kuhu kirjutatakse etteantud vormis mittevastavuse kirjeldus ja tõenäoline põhjus. Need paberilehed kogutakse kokku, sisestatakse neis olev info Excelisse ja korra nädalas või kuus viiakse läbi koosolek selliste mittevastavuste info analüüsimiseks.

Sedalaadi info kogumine on kindlasti abiks, ent kaugeltki mitte nii tõhus, kui mittevastavuste info digitaalne kogumine struktureeritud ja digitaalselt töödeldaval kujul. Kui Excelisse kantud mittevastavuste analüüsil keskendutakse reeglina viimastele akuutsetele juhtumitele, siis struktureeritud, etteantud praagikoodidega ja konkreetsete tellimustega seostatav mittevastavuste info võimaldab hoida silmas „suurt pilti“ ning näha korrelatsioone mittevastavuse tekkimise ja töökeskuse/töölise/tehnoloogia/töö tüübi ja teiste parameetrite vahel. Vaid digitaalset ja struktuurset infot evides on võimalik vastu võtta andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid mittevastavuste edasiseks ennetamiseks.

 

 

5. Ärianalüütika (BI – business intelligence)

Viimaseks, ent väga oluliseks põhjuseks, miks tootmispõrandal toimuv digitaliseerida, on loodav võimekus viia ellu erineva iseloomuga ärianalüütikat. Tootmispõrandal toimuva juhtimine töökäskude edastamise ja raporteerimise näol tekitab hulgaliselt operatiivinfot, mis on märksa parema kvaliteediga (täpsem ja põhjalikum) kui käsitsi kogutud ja Excelisse talletatud info. Selliselt päevast-päeva kogunevat operatiivinfot saab hiljem kasutada erinevat tüüpi äriotsuste langetamiseks või toetamiseks nii investeeringute, personali, tootmise juhtimise jms seonduvate äriotsuste langetamisel.

 

 

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi esimene lend.

Selle aasta märtsis alanud ja kolm kuud kestnud Digitaliseerimise Meistriklassi lõpetas edukalt 18 ettevõtet!

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga pakkusid digitaliseerimisest huvitatud tootmisettevõtetele arenguvõimaluse. Programmi raames said ettevõtted koos isikliku mentoriga koostada kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaani. Praktiliste juhiste ja mentori abiga alustati ettevõttes muutuste elluviimist.

Digiwise-i juhendada oli Meistriklassis kaks ettevõtet – Plastok ja Lasita Aken. Ettevõtete konkurentsis saavutasid nad vastavalt teise ja kolmanda koha Interconnect Product Assembly järel. Kohtade jagamisest olulisem on siiski mõtteviisi muutus, mida osalejad tõdesid – mõne tööprotsessi digitaliseerimise tulemusena tekib vaba ressurssi, mille saab suunata ettevõtte kasvuks.

Lasita Aken osales programmis, sest nad tundsid, et olemasolevate lahendustega enam kiiremini ja kaugemale ei purjeta. Programmi käigus leidsid nad võimaluse vähendada andmete sisestamisele kuluvat aega töötaja kohta kümnelt tunnilt kahele  ja tekkinud ajaressursi abil tootmismahtu suurendada 20% võrra.

Lisainfo ja Digitaliseerimise Meistriklass kevad 2022 programmi registreerimine on leitav siit: Digitaliseerimise meistriklassi esimese lennu kogemus – EAS

Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes.

Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen näeb oma töös peamiselt probleeme projektisisese kommunikatsiooni, töökäskude liikumisega või erinevate osakondade vahel liikuva infoga ettevõttes. Pakkumaks läbiproovitud lahendusi, korraldavad IT Koolitus ja Lauri Antalainen kaheksatunnise koolituspäeva „Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes.“

Koolituse eesmärk on anda juhiseid digitaliseerimisvõimaluste identifitseerimiseks ja digitaliseerimisprojektide elluviimiseks tööstus- või teenindusettevõttes nii ettevõtete juhtidele, keskastmejuhtidele, kvaliteedijuhtidele kui ka äriprotsesside eest vastutajatele.

Koolitus keskendub konkreetsetele sammudele, mida digitaliseerimisest huvitatud ettevõte peaks ette võtma, et mõtetest tegudeni jõuda. Koolituse tulemusena mõistab osaleja digitaliseerimise kui äriprotsesside arendamise tegevuse sisu ja oskab hinnata võimalikke digitaliseerimise tulemusena saavutatavaid võite. Veel oskab osaleja äriprotsessides tuvastada probleeme ja kitsaskohti, mida digitaliseerimise abil leevendada ning loob tegevuskava digitaliseerimisprojekti elluviimiseks ja oskab selle jaoks leida õigeid digitaliseerimislahendusi.

Digitaliseerimine on teema, millest kuuleb juba peaaegu iga päev erinevates valdkondades. Paraku on valdav enamus digitaliseerimisalastest loengutest ja seminaridest kas väga teoreetilised või tehnilised. See tähendab, et fookus on kas digitaliseerimise olulisuse kordamisel või mõne spetsiifilise lahenduse kasutuselevõtmisel. Selle koolituse käigus õpetatakse digitaliseerimisalaseid võimalusi ettevõttes ära tundma ja neile sobivaid lahendusi leidma.

Lisainfo koos täpse päevakava ning registreerimislingiga on leitav siit: IT Koolitus – Koolitused – Praktiline digitaliseerimine tööstus- ja teenindusettevõtetes

Lauri Antalainen Foto: Jake Farra

Protsesside tõhustamine tootmises

TietoEVRY, DigiWise ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut korraldavad tootmisettevõtetele protsesside tõhustamise veebitöötube 3. ja 10. juunil. Eluliste näidete ja praktiliste ülesannetega aitavad need töötoad algust teha tootmise protsesside efektiivsuse tõstmisega.

Koolituse sisu on jaotatud kahe neljapäeva peale (3. juuni ja 10. juuni) – mõlemal puhul toimub töötuba ajavahemikus kell 13.00–17.00. Koolitusel osalemine eeldab osavõttu mõlemast koolituspäevast täismahus.

Tänu Interreg BSR projekti InnoCAPE rahastusele saavad esimesed 50 töötuppa registreerinut koolitusel osaleda tasuta!

Ajakava:
𝟑. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢
➠ Moodul 1: Ebaefektiivsuse tuvastamine ja elimineerimine tootmisega tegelevas ettevõttes
➠ Moodul 2: Protsesside arendamise ja digitaliseerimise võimaluste identifitseerimine toomisettevõttes

𝟏𝟎. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢
➠ Moodul 3: Andmete tekkimine ja liikumine tootmisettevõttes
➠ Moodul 4: Protsessiarenduse / digitaliseerimisprojekti elluviimine tootmisettevõttes

NB! Et praktilistest ülesannetest maksimaalset kasu saada, soovitame ühest ettevõttest osaleda vähemalt kahel inimesel.

Loe täpsemalt koolituse sisu kohta ja registreeru hiljemalt 1. juunil siin: https://bit.ly/3tUruJc