Töötukassa hüvitab kuni 80% teie töötajate IT-koolituse kuludest

Autor: Olga Luštšik

Töötukassa hüvitab tööandjatele kuni 80% töötajate IKT-koolituse kuludest – kuni 5000 eurot töötaja kohta. See on suurepärane võimalus viia ellu oma Digitaliseerimise Teekaardi soovitusi ja koolitada töötajaid uute IT-lahenduste kasutamiseks.

Oleme paljudele oma klientidele koostanud Digitaliseerimise Teekaardi, milles on välja toodud soovitused konkreetsete IT-lahenduste kasutusele võtmiseks – olgu selleks ERP-süsteem, 3D-projekteerimistarkvara, BIM-lahendus, andmeanalüüsi keskkond, AI-l põhinev tööriist või mõni muu digilahendus. Teekaardi soovituste elluviimisel on aga üks samm, mida ettevõtted tihti alahindavad: töötajate koolitamine uue lahenduse kasutamiseks.

Siin tulebki appi Töötukassa koolitustoetus tööandjatele töötajate IKT-oskuste arendamiseks. Töötukassa hüvitab kuni 80% koolituskuludest, maksimaalselt 5000 eurot töötaja kohta kolme aasta jooksul. Tegemist on tähtajatu meetmega – toetust saab taotleda jooksvalt.

Milliste koolituste jaoks toetust saab?

Toetus katab kõiki IKT-alaseid koolitusi, mis aitavad töötajatel omandada uue tarkvara või digilahenduse kasutusoskuse. Näiteks:

  • ERP-süsteemi (nt majandustarkvara) kasutuselevõtu koolitus
  • 3D-projekteerimis- ja konstrueerimistarkvara koolitus
  • BIM-tehnoloogia koolitus ehituse valdkonnas
  • andmeanalüüsi ja ärianalüüsi tööriistade (nt Power BI) koolitus
  • tehisaru (AI) rakendamise koolitus erinevates valdkondades
  • muude valdkonnaspetsiifiliste IT-lahenduste koolitused

Need on sageli just need samad lahendused, mis teie Digitaliseerimise Teekaardis soovitustena kirjas on.

Peamised tingimused

Koolitustoetust saavad taotleda eraettevõtted, FIE-d ja KOV-asutused. Avaldus tuleb esitada e-töötukassas enne koolituse algust. Koolituse kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja see võib kesta kuni aasta. Töötaja tööleping peab olema tähtajatu või kehtima veel vähemalt kuus kuud. Ettevõte peab olema viimase 36 kuu jooksul vähemalt 24 kuul maksnud töötuskindlustusmakset.

Lisaks koolituskuludele on võimalik taotleda toetust ka töötaja koolitusel osaletud aja eest tunnitöötasu alammääras.

Täpsem info ja taotlemine: Töötukassa koduleht

Kui teil ei ole veel Digitaliseerimise Teekaarti

Kui te ei tea veel täpselt, milliseid IT-lahendusi teie ettevõte vajab või millises järjekorras digitaliseerimisprojekte ette võtta, siis tasub alustada Digitaliseerimise Teekaardi koostamisest. Digiwise analüüsib teie ettevõtte protsesse, tuvastab kitsaskohad ja koostab Digitaliseerimise Teekaardi – konkreetse tegevuskava lähiaastate digitaliseerimisprojektide elluviimiseks koos soovitustega sobivate tarkvaralahenduste ja nende juurutamise osas.

Digitaliseerimise Teekaardi alusel saate selge ülevaate, mida ja mis järjekorras teha, ning saate ka kohe ära kasutada Töötukassa koolitustoetuse võimalust oma töötajate koolitamiseks.

 

Olga Luštšik (Olga Lustsik) on digitaliseerimise ja tehisintellekti konsultant, kellel on üle 15 aasta tootearenduse juhtimise kogemust. Ta nõustab VKEsid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.

Teekond Tööstus 4.0-i

Autor: Lauri Antalainen

Tootmisettevõtetes põhineb digitaalne transformatsioon andmetel, täpsemalt sellel, kuidas andmeid luuakse ja otsuste tegemiseks kasutatakse. Ehkki on selge, et Tööstus 4.0 rakendamiseks on vaja sobivaid seadmeid, jääb lihtsalt sobivast riistvarast ja seadmetest üksi väheks. Seega on Tööstus 4.0 rakendamiseks vaja andmete loomine ja kasutamine operatiivsete otsuste tegemisel esikohale seada ning seda analüüsida. Teekonnast Tööstus 4.0-ni annab parema ettekujutuse alljärgnev joonis.

Alguses on kõik lihtne..

(1) Kõige esmasel tasandil digitaalsed andmed puuduvad, mistõttu kõik otsused tehakse „kõhutunde“ alusel. Tegevjuht veedab suurema osa oma tööajast tootmistsehhis seadmetega töötades ja tootmist jälgides.

(2) Kui ettevõte kasvab ja tegevjuht ei saa enam kogu aeg tootmistsehhis viibida, võetakse kasutusele tabelipõhine lahendus (tüüpiliselt Excel või Sheets) andmete talletamiseks. Alguses kasutatakse tabeleid peamiselt tootmise lühiajaliseks planeerimiseks. Otsused tehakse üldjuhul ikka veel kõhutunde alusel.

Tekib vajadus süstematiseeritud ressursiplaneerimise järele

(3) Kui ettevõte muutub keerukamaks, muutuvad keerukamaks ka tabelid. Nüüd on neid palju ja neid kasutatakse erinevatel planeerimise ja analüüsimise eesmärkidel. Tabelitesse lisatud andmeid kasutatakse omahindade arvutamiseks ja lihtsaks materjalide kuluarvestuseks. Tabelitesse kogutud andmed ja statistika on tehtavate otsuste aluseks.

(4) Teatud hetkest alates hakkavad tabelisüsteemi piirangud andma endast märku kvaliteediprobleemidena – tähtajad jäävad korduvalt täitmata ning vigade ja praagi hulk kasvab. Puudub hea ülevaade, mis töökeskustes toimub ja millal üks või teine töö valmis saab. Seetõttu protsessid optimeeritakse ja võetakse kasutusele ettevõtte ressursside planeerimise / materjalivajaduse planeerimise (ERP/MRP) süsteem. Õigesti rakendatud ERP-süsteem annab hea ülevaate tootmistsehhis toimuvast ja võimaldab prognoosida tarneaegu. ERP hakkab ka näitama, millal tellida tooraineid või millal teatud tooteid valmistada.

Liidestamine ja automatiseerimine

(5) Ettevõte kasvab edasi ning ehkki tootmise planeerimine ja tootmine toimivad üsna hästi, tekivad probleemid teistes valdkondades. Need probleemid võivad ilmneda äritegevuse erinevate aspektide näol, näiteks laohalduses – laost õigete toodete või pooltoodete leidmiseks kulub üha rohkem aega ja vaeva. Klientide tellimused on suurenenud ja tellimuste komplekteerimisel tehtavad vead lõppevad kliendikaebustega. Seetõttu rakendatakse täiendavaid lahendusi laohalduse ja teiste äritegevuse osade digitaliseerimiseks. Need süsteemid integreeritakse nüüd omavahel ja ERP-iga, mis võimaldab mitmed äritegevuse aspektid automatiseerida. Kõiki toiminguid teostavad inimesed, ent otsuste tegemist toetavad vahendid pakuvad võimalusi ja mõjutavad otsuste tegemist.

(6) Reaalajas andmete kogumiseks ja kasutamiseks rakendatakse täiendavaid lahendusi. Kõik erinevatest allikatest kogutud andmed on reaalajas ja nendele andmetele tuginedes töötatakse välja ning rakendatakse tehisintelligentsilahendusi järgmiste äritegevuse osade automatiseerimiseks. Mitmeid otsuseid (nt tootmisplaan) tehakse ja tegevusi viiakse inimese järelevalvel ja heakskiidul läbi autonoomselt.

Tööstus 4.0 valmidus on loodud

(7) Kõik süsteemid integreeritakse ühte andmeruumi, kus kõiki andmeid luuakse ja kasutatakse reaalajas. Kõigi oluliste otsuste tegemiseks rakendatakse tehisintellekti. Otsuseid ja tegevusi viiakse inimese järelevalve all läbi autonoomselt. Tähtsate otsuste korral saab inimene sekkuda ja otsust muuta.

Tööstus 4.0 põhimõtete rakendamine nõuab aega ja tööd ning protsessi etappide vahele jätmine on tavaliselt keeruline. Nagu eespool mainitud, peavad andmete loomise ja kasutamise vallas tehtavate edusammudega kaasas käima investeeringud sobivatesse seadmetesse ja tarkvarasse. Sellest teemast eespool kirjeldatu kohaselt mõtlemine annab häid vihjeid selle kohta, milliseid investeeringuid teel Tööstus 4.0 poole prioriteediks seada.

Digiwise aitab ettevõtteid protsesside arendamisel ja digitaliseerimisel. Meil on pikaajaline kogemus metalli-, puidu-, toiduainete-, mööbli jt. tööstuste digitaliseerimisel. Huvi korral palume ühendust võtta: info/at/digiwise.ee.