Töötukassa hüvitab kuni 80% teie töötajate IT-koolituse kuludest

Autor: Olga Luštšik

Töötukassa hüvitab tööandjatele kuni 80% töötajate IKT-koolituse kuludest – kuni 5000 eurot töötaja kohta. See on suurepärane võimalus viia ellu oma Digitaliseerimise Teekaardi soovitusi ja koolitada töötajaid uute IT-lahenduste kasutamiseks.

Oleme paljudele oma klientidele koostanud Digitaliseerimise Teekaardi, milles on välja toodud soovitused konkreetsete IT-lahenduste kasutusele võtmiseks – olgu selleks ERP-süsteem, 3D-projekteerimistarkvara, BIM-lahendus, andmeanalüüsi keskkond, AI-l põhinev tööriist või mõni muu digilahendus. Teekaardi soovituste elluviimisel on aga üks samm, mida ettevõtted tihti alahindavad: töötajate koolitamine uue lahenduse kasutamiseks.

Siin tulebki appi Töötukassa koolitustoetus tööandjatele töötajate IKT-oskuste arendamiseks. Töötukassa hüvitab kuni 80% koolituskuludest, maksimaalselt 5000 eurot töötaja kohta kolme aasta jooksul. Tegemist on tähtajatu meetmega – toetust saab taotleda jooksvalt.

Milliste koolituste jaoks toetust saab?

Toetus katab kõiki IKT-alaseid koolitusi, mis aitavad töötajatel omandada uue tarkvara või digilahenduse kasutusoskuse. Näiteks:

  • ERP-süsteemi (nt majandustarkvara) kasutuselevõtu koolitus
  • 3D-projekteerimis- ja konstrueerimistarkvara koolitus
  • BIM-tehnoloogia koolitus ehituse valdkonnas
  • andmeanalüüsi ja ärianalüüsi tööriistade (nt Power BI) koolitus
  • tehisaru (AI) rakendamise koolitus erinevates valdkondades
  • muude valdkonnaspetsiifiliste IT-lahenduste koolitused

Need on sageli just need samad lahendused, mis teie Digitaliseerimise Teekaardis soovitustena kirjas on.

Peamised tingimused

Koolitustoetust saavad taotleda eraettevõtted, FIE-d ja KOV-asutused. Avaldus tuleb esitada e-töötukassas enne koolituse algust. Koolituse kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja see võib kesta kuni aasta. Töötaja tööleping peab olema tähtajatu või kehtima veel vähemalt kuus kuud. Ettevõte peab olema viimase 36 kuu jooksul vähemalt 24 kuul maksnud töötuskindlustusmakset.

Lisaks koolituskuludele on võimalik taotleda toetust ka töötaja koolitusel osaletud aja eest tunnitöötasu alammääras.

Täpsem info ja taotlemine: Töötukassa koduleht

Kui teil ei ole veel Digitaliseerimise Teekaarti

Kui te ei tea veel täpselt, milliseid IT-lahendusi teie ettevõte vajab või millises järjekorras digitaliseerimisprojekte ette võtta, siis tasub alustada Digitaliseerimise Teekaardi koostamisest. Digiwise analüüsib teie ettevõtte protsesse, tuvastab kitsaskohad ja koostab Digitaliseerimise Teekaardi – konkreetse tegevuskava lähiaastate digitaliseerimisprojektide elluviimiseks koos soovitustega sobivate tarkvaralahenduste ja nende juurutamise osas.

Digitaliseerimise Teekaardi alusel saate selge ülevaate, mida ja mis järjekorras teha, ning saate ka kohe ära kasutada Töötukassa koolitustoetuse võimalust oma töötajate koolitamiseks.

 

Olga Luštšik (Olga Lustsik) on digitaliseerimise ja tehisintellekti konsultant, kellel on üle 15 aasta tootearenduse juhtimise kogemust. Ta nõustab VKEsid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.

PRIA investeeringutoetus maapiirkonna ettevõtjatele: kuni 200 000 € konkurentsivõime suurendamiseks

Autor: Olga Luštšik

Kui ettevõte tegutseb väljaspool suuri linnu ning plaanib investeeringuid tehnoloogiasse, automatiseerimisse või ressursitõhususse, tasub tutvuda PRIA maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetusega.
Alates 1. veebruarist 2026 kehtivad meetmes uuendatud tingimused, mille eesmärk on muuta toetus kättesaadavamaks võimalikult suurele hulgale maapiirkondade ettevõtjatele.

Mida toetatakse?

Toetus on suunatud maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime kasvatamisele. Toetust saab taotleda:

  • materiaalse vara soetamiseks (nt tootmisseadmed, automatiseerimislahendused, IT-taristu);
  • immateriaalse vara soetamiseks (nt tarkvara, litsentsid ja digilahendused);
  • ehitise ehitamiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas.

Toetuse peamised tingimused:

  • Toetuse suurus: 10 000–200 000 € taotleja kohta kogu perioodil
  • Toetuse määr: kuni 65% projekti abikõlblikest kuludest
  • Toetus arvestatakse vähese tähtsusega abina (VTA), mille ülemmäär on 300 000 € kolme aasta jooksul

Kes saab taotleda?

Toetust saavad taotleda ettevõtted, kelle:

  • töötajate arv on alla 50;
  • tegevuskoht asub maalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas (v.a Tallinnaga piirnevad vallad).

Maapiirkondade täpne määratlus on leitav PRIA kodulehelt.

Oluline nüanss: töökoha loomise nõue

Materiaalse vara soetamise või ehitise ehitamise korral tuleb projekti raames luua vähemalt üks uus täistööajaga töökoht samal kinnisasjal, kuhu vara paigaldatakse või ehitis ehitatakse.

Immateriaalse vara soetamisel (nt tarkvara või digilahendused) töökoha loomise nõuet ei ole. See võimaldab digitaliseerimisele ning protsesside tõhustamisele keskenduda ilma täiendava personalikohustuseta.

Loe lähemalt PRIA kodulehelt.

Digiwise aitab hinnata meetme sobivust ning vajaduse korral koostada ja vormistada toetuse taotluse.

 

Olga Luštšik (Olga Lustsik) on digitaliseerimise ja tehisintellekti konsultant, kellel on üle 15 aasta tootearenduse juhtimise kogemust. Ta nõustab VKEsid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.

Viis olulist põhjust, miks peaksid kohe digitaliseerima info liikumise tootmises.

Autor: Lauri Antalainen

Tootmise elluviimisel on oluline läbi mõelda, et kuidas toimub töökäskude edastamine tootmisse ning nende töökäskude elluviimise raporteerimine. Tootmise juhtimise korraldust saab hinnata selle digitaliseerituse järgi:

  • Skaala ühes otsas on täielikult paberivaba tootmine, kus nii töökäsud, nende raporteerimine, laokanded ja muud toimingud toimuvad täielikult digitaliseeritult ja reaalajas.
  • Skaala teises otsas on tootmine, milles töökäsud, -joonised ja muu info prinditakse kontoris välja, viiakse tootmisse, kus need paberid siis oma „ringi“ ära tehes koos tootmistöötaja poolt tehtud märkmetega tagasi kontorisse jõuavad. Kontoris kogub keegi need paberid kokku ning sisestab info reeglina kas raamatupidamisprogrammi või Excelisse.

Digitaliseerimata, paberipõhisel, tootmise juhtimisel on lisaks töötajate igapäevasele kilomeetrite pikkuseks kujunevale paberite transportimise tööle veel mitmeid teisigi olulisi puudujääke, mida saab digitaliseerimise abil likvideerida.

Viis olulist põhjust, miks peaksid info liikumise tootmises digitaliseerima on:

 

1. Järelkalkulatsioon ja omahinna arvestus

Järelkalkulatsiooni läbiviimine peaks olema iga tootmisettevõtte põhiprotsessi lahutamatu osa. Paraku seda endiselt paljudes ettevõtetes ei tehta (või tehakse vaid osaliselt), sest puudub järelkalkulatsiooni elluviimiseks vajalik info. See omakorda tähendab, et hinnapakkumiste aluseks olev toote ja tootmise omahinna arvestus (eelkalkulatsioon) on tihti ebatäpne ja klientidele pakutavad hinnad on mõnikord liialt kõrged ja teinekord liialt madalad. Veelgi problemaatilisem on sealjuures asjaolu, et liialt madala hinnaga tehtud pakkumised kipub ettevõte keskmisest tihedamini võitma, samal ajal kui liialt kõrge pakutud hinnaga tööd kaotab ta konkurentidele. Tulemuseks on madalam rentaablus ja käest lastud tööd.

 

Järelkalkulatsiooni läbiviimiseks on vaja järgmist digitaalset infot: toote tootmiseks tegelikult kulunud materjali kogust ja tööoperatsioonidele kulunud aega. Info kogumine eeldab töökeskuste põhist tööde raporteerimist ja tootmistellimustega seonduvate laokannete süsteemi olemasolu. Vaid digitaliseeritud protsessi puhul on võimalik tagada nii materjali- kui ka ajakulu piisavalt täpne arvestus.

 

2. Tootmistellimuste jälgimine ja osaline raporteerimine

Digitaliseerimata tootmise juhtimise oluliseks probleemiks on kontoris info puudumine ühe või teise tootmistellimuse staatuse kohta tootmises. Kliendi päringutele toote tarneaja kohta pole võimalik vastata ilma, et seda infot tootmispõrandalt küsida. Veelgi problemaatilisem on olukord, kus ühel või teisel põhjusel pole tootmistellimust võimalik lõpuni toota, aga sooviks juba toodetud positsioone või koguseid arvele võtta (ja potentsiaalselt ka kliendile lähetada). Paberi peal olevate töökäskude täidetuse osaline raporteerimine on keeruline ning nõuab palju väärtust mitte lisavaid tegevusi nii tootmises kui ka kontoris.

 

 

Tootmistellimuste osalise raporteerimise digitaliseerimiseks peaks olema töökeskuses kasutusel MRP funktsionaalsus, mis võimaldab tootmistellimuse osalist raporteerimist ning mis ideaalis genereeriks raporteerimata osale automaatselt uue töökäsu.

 

3. Liiniefektiivsuse (OEE – Overall Equipment Effectiveness) ja töökeskuste hõivatuse jälgimine

Töökeskuste hõivatuse jälgimise olulisusest on aru saadud juba aastaid tagasi ning mitmetes, ka muus osas nõrgalt digitaliseeritud, tootmistes on kasutusele võetud väliseid abivahendid liinide efektiivsuse ja taktiaegade mõõtmiseks ja visualiseerimiseks. Kuigi kasulikud, on selliste väliste abivahendite (eriti, kui nad pole liidestatud ettevõtte ERP-süsteemiga) kasutamisega seotud ka omad probleemid – normist/taktiaegadest kõrvalekaldumisega seonduvate nüansside kirjeldamine on tihti lisategevus, milleks tootmistöötajal pole aega või vastavat tööharjumust ning see jääb tihti tegemata. Tulemuseks on teadmine, et liiniefektiivsus oli madal, teadmiseta, mis oli selle põhjuseks ja mida saaks teha, et seda tulevikus ennetada.

Korralikult digitaliseeritud tootmiskäskude edastamine ja raporteerimine ning täiendava info – töökeskuses tegutsevate tööliste, töö tüüpide jms – digitaalne, reaalajas, käsitlemine viib liiniefektiivsuse jälgimise ja sellega seotud analüütika kvalitatiivselt uuele tasemele. Liiniefektiivsuse langus on koheselt seostatav erinevate parameetritega nagu töötaja, tootmistellimuse tüüp ja selle parameetrid, kasutatud tooraine jms. Lisaks teadmisele, et liiniefektiivsus on tasemel X, lisandub teadmine sellega seonduvatest asjaoludest. Tihti piisab hästi digitaliseeritud tootmistes liiniefektiivsuse jälgimiseks ettevõtte enda infosüsteemist ja väliseid abivahendeid polegi vaja.

 

4. Mittevastavuste info ja analüüs

Mittevastavuste (ehk praagi) jälgimist ja selle kohta info kogumist teostavad tänaseks juba valdav enamus Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid. Kui tootmispõrandal toimuv on digitaliseerimata, on tüüpiliselt lahenduseks paberileht, kuhu kirjutatakse etteantud vormis mittevastavuse kirjeldus ja tõenäoline põhjus. Need paberilehed kogutakse kokku, sisestatakse neis olev info Excelisse ja korra nädalas või kuus viiakse läbi koosolek selliste mittevastavuste info analüüsimiseks.

Sedalaadi info kogumine on kindlasti abiks, ent kaugeltki mitte nii tõhus, kui mittevastavuste info digitaalne kogumine struktureeritud ja digitaalselt töödeldaval kujul. Kui Excelisse kantud mittevastavuste analüüsil keskendutakse reeglina viimastele akuutsetele juhtumitele, siis struktureeritud, etteantud praagikoodidega ja konkreetsete tellimustega seostatav mittevastavuste info võimaldab hoida silmas „suurt pilti“ ning näha korrelatsioone mittevastavuse tekkimise ja töökeskuse/töölise/tehnoloogia/töö tüübi ja teiste parameetrite vahel. Vaid digitaalset ja struktuurset infot evides on võimalik vastu võtta andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid mittevastavuste edasiseks ennetamiseks.

 

 

5. Ärianalüütika (BI – business intelligence)

Viimaseks, ent väga oluliseks põhjuseks, miks tootmispõrandal toimuv digitaliseerida, on loodav võimekus viia ellu erineva iseloomuga ärianalüütikat. Tootmispõrandal toimuva juhtimine töökäskude edastamise ja raporteerimise näol tekitab hulgaliselt operatiivinfot, mis on märksa parema kvaliteediga (täpsem ja põhjalikum) kui käsitsi kogutud ja Excelisse talletatud info. Selliselt päevast-päeva kogunevat operatiivinfot saab hiljem kasutada erinevat tüüpi äriotsuste langetamiseks või toetamiseks nii investeeringute, personali, tootmise juhtimise jms seonduvate äriotsuste langetamisel.

 

 

Originaalis ilmus artikkel kahes osas Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised:

Info liikumise digitaliseerimise 2 põhjust tootmises: järelkalkulatsioon ja osaline raporteerimine – Tööstusuudised (toostusuudised.ee)

Lauri Antalainen: taktiaegade kõrvalekaldumise asjaolud jäävad tihti kirjeldamata – Tööstusuudised (toostusuudised.ee)

Lõpetas Digitaliseerimise Meistriklassi esimene lend.

Selle aasta märtsis alanud ja kolm kuud kestnud Digitaliseerimise Meistriklassi lõpetas edukalt 18 ettevõtet!

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga pakkusid digitaliseerimisest huvitatud tootmisettevõtetele arenguvõimaluse. Programmi raames said ettevõtted koos isikliku mentoriga koostada kõige kriitilisema tööprotsessi digitaliseerimise plaani. Praktiliste juhiste ja mentori abiga alustati ettevõttes muutuste elluviimist.

Digiwise-i juhendada oli Meistriklassis kaks ettevõtet – Plastok ja Lasita Aken. Ettevõtete konkurentsis saavutasid nad vastavalt teise ja kolmanda koha Interconnect Product Assembly järel. Kohtade jagamisest olulisem on siiski mõtteviisi muutus, mida osalejad tõdesid – mõne tööprotsessi digitaliseerimise tulemusena tekib vaba ressurssi, mille saab suunata ettevõtte kasvuks.

Lasita Aken osales programmis, sest nad tundsid, et olemasolevate lahendustega enam kiiremini ja kaugemale ei purjeta. Programmi käigus leidsid nad võimaluse vähendada andmete sisestamisele kuluvat aega töötaja kohta kümnelt tunnilt kahele  ja tekkinud ajaressursi abil tootmismahtu suurendada 20% võrra.

Lisainfo ja Digitaliseerimise Meistriklass kevad 2022 programmi registreerimine on leitav siit: Digitaliseerimise meistriklassi esimese lennu kogemus – EAS

Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Digiwise ja TietoEVRY korraldavad digitaliseerimisteemalise veebiseminari „Tootmise digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse“.

Seminari käigus vaadeldakse, kas ja kuidas oma ettevõtte protsesse digitaliseerimise kaudu efektiivsemaks muuta, millega on protsesside digitaliseerimisel vaja arvestada ning
jagatakse kogemusi ettetulnud praktikast.

Räägime andmetest, mis on ettevõttes vähemalt sama olulise kaaluga kui protsessid. Andmed on ettevõtte peamine vara juhtimisotsuste tegemisel ja protsesside efektiivsuse tagamisel.

Jagame näpunäiteid digiteekonna alustamisel ja projektide elluviimisel. Samuti tutvustame toetusmeetmeid, mis võivad abiks olla teekonna planeerimisel.

Teemasid avavad Digiwise-i juhtivkonsultant Lauri Antalainen ja TietoEVRY juhtivanalüütik Tarvo Avaste

Digitaliseerimisest läbi praktilise kogemuse.

Autor: Elo Gaver

Digiwise-i vastutav konsultant Lauri Antalainen esines Elva ettevõtjate Mentorklubi veebiseminaril, kus osalesid digitaliseerimisest huvitatud ettevõtete esindajad Elva vallast. Õhtuse seminari käigus rääkis Lauri digitaliseerimisest erinevates ettevõtetes, arutleti ebaefektiivsuse tekkepõhjuste ning protsessiarenduse ja digitaliseerimise teemadel.

Nii teenus- kui tootmisettevõtete jaoks pakkus Lauri välja ka konkreetseid aspekte, millest alustada ning eesmärke, kuhu võiks digitaliseerimisega välja jõuda.

Lisaks praktiliste nõuannete jagamisele tõi Lauri ka näiteid oma töös ette tulnud olukordadest ning osalejatel oli võimalus küsida küsimusi nii asutusesisese suhtluse kui ka erinevate toetusmeedete kohta.

Digitaliseerimise meistriklass

EAS koostöös Digiwise-i, BDA Consultingu, Lean Digitali ja FlowIT-ga kutsub tootmisettevõtteid DIGITALISEERIMISE MEISTRIKLASSI! Tegemist on kolmekuulise programmiga tootmisettevõtetele, kellel on tahtmine oma protsesse digitaliseerida. Digitaliseerimine annab ettevõtetele võimaluse vahele jätta nii mõnegi etapi, mille käigus võivad tekkida inimlikud vead andmete sisestamisel ja viivitused andmete liikumisel.

Tippkoolitajate ja isikliku mentori abiga leitakse sobivaim lahendus enim digitaliseerimist vajava protsessi jaoks. Vaadatakse üle, mis andmed on tegelikult vajalikud, kust nad tulevad, kuhu edasi liiguvad ning mille jaoks neid õigupoolest vaja on. Koostatakse plaan, leitakse digilahendus ning tehakse esimesed sammud muutuse juurutamisel. Selle jaoks on oluline, et meeskonnas oleks ka vähemalt üks otsustaja.

Tihti on ettevõtetel visioon sellest, kuidas asjad peaksid olema, kuid ei ole täpseid teadmisi, kuidas seda saavutada. Digitaliseerimise meistriklassi raames on võimalus selleni kolme kuuga jõuda, kasutades väliste ekspertide abi. Neil on põhjalikud teadmised ja hulk kogemusi protsesside digitaliseerimisel. Tekkinud vaba aega saavad ettevõtted kasutada edasiseks arenguks.

Digitaliseerimise meistriklass annab ka välja 10 000 € suuruse auhinnafondi, mis on ettenähtud tegevuskava elluviimiseks ettevõttele, kes läbib programmi kõige tulemuslikumalt!
Lisainfot loe EAS kodulehelt, sest registreerimine kestab veel kuni 19.veebruarini 2021: Digitaliseerimise meistriklass – EAS

 

7 Sammu Targa Tööstuseni – Nutika Ettevõtluse Päev.

Autor: Lauri Antalainen

Digiwise’i vanemkonsultant Lauri Antalainen osales 7. oktoobril Tartu Linnavalitsuse kutsel Nutika Ettevõtluse Päeval, kus tutvustas digitaliseerimise ja protsessiarenduse printsiipe tööstusettevõtetes. Lauri ettekande pealkiri oli “7 Sammu Targa Tööstuseni” ning ettekanne on järelvaadatav Tartu Linnavalitsuse Facebooki lehel. Link: https://www.facebook.com/watch/?v=3361632300556494 (ettekanne algab täpselt 5:00:00)

Lisaks Digiwise’le esinesid Nutika Ettevõtluse päeval ettekannetega ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi, Saint Gobaini ja Ektaco spetsialistid.

Äriprotsesside optimeerimise seminar

Seminaril vaatame praktiliste näidete varal, milliste probleemide lahendamiseks saame äriprotsesside optimeerimist kasutada ning millist kasu sellest oodata. Seminari viib läbi Lauri Antalainen Digiwise’ist (endise nimega CoreGrow.)