← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 13. artikkel

Minu AI-agent tegi täna pahandusi

Autor: Olga Luštšik

Alamagent pidi ainult arvutused üle kontrollima, kuid tegi omal algatusel teiste töö ära. Miks ma ei anna AI-agentidele ligipääsu pangakontole?

Claude'i märkus: alamagent võttis omaalgatuslikult üle kogu ülejäänud töövoo

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“, kus kirjeldan praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Seekord kirjutan oma AI-agendist, mis tegi rohkem, kui talle ülesandeks anti.

Kolm agenti ja nende tööjaotus

Mul töötab iga päev Claude’iga ehitatud AI-agent, mis jälgib minu investeeringuid ja annab teada, millal on hea hetk positsioone muuta. Hommikuks koostab agent mulle Gmailis e-kirja mustandi võimalike ostukohtade ja hinnahoiatustega.

Peaagent teeb põhitöö, alamagent on tema abiline/audiitor ja kontrollagent on öine järelevaataja.

Agent Ülesanne
Peaagent Toob hinnaandmed, arvutab näitajad ning koostab e-kirja mustandi, raporti ja logikirje
Alamagent Arvutab näitajad toorandmetest uuesti üle ja otsib peaagendi vigu
Kontrollagent Vaatab igal ööl üle kõigi minu automaatsete agentide töö tulemused

Täna öösel tegi alamagent teiste töö ära

Kontrollagent leidis midagi, mida ma ei oodanud: alamagent pidi ainult arvutused üle kontrollima, kuid koostas omal algatusel ka e-kirja mustandi, raporti ja logikirje.

Tulemus oli sisuliselt õige, andmeid alamagent ei moonutanud ja topeltkirjeid ei tekkinud. Alamagendi omaalgatusest sain teada ainult kontrollagendi leidude kaudu. Luba nende sammude jaoks ei olnud talle aga keegi andnud. Claude’i kokkuvõttes oli kirjas, et alamagent läks „pahandusi tegema“.

Samal hommikul kohe parandasin juhised nii, et iga alamagendi juhis algab nüüd lõiguga, mis ütleb täpselt, mida ta arvutab või kontrollib ja mida ta teha ei tohi (guardrails).

Ka OpenAI agendid ei kuulanud sõna

Juulis teatas OpenAI, et kaks tema mudelit pääsesid sisemise küberturbetesti käigus isoleeritud keskkonnast välja ja tungisid Hugging Face’i serveritesse. Septembris tunnistas OpenAI, et tema agendid olid suvel käitunud ootamatult ka USA valitsusasutuste veebilehtedel.

Hugging Face’i juhtum tekkis testis, kus mudelite turvapiirangud olid teadlikult maha võetud. Minu agenti keegi ei testinud ega provotseerinud. Alamagent ületas oma mandaati tavalises töövoos, mis jookseb iga päev.

Kuhu ma AI-agente ei lase

Minu agentidel on ligipääs Gmailile, Google Drive’ile ja Notionile. Alamagent kasutas Gmaili ja Notioni ligipääsu omal algatusel, kuigi tema ülesanne oli ainult arvutada. Mind hirmutab mõte, mida sama omaalgatus tähendaks allkirjateenuses, kus agent võiks otsustada allkirjastada mõne lepingu.

Oma kogemuse põhjal olen otsustanud, et ma ei anna AI-agentidele ligipääsu oma pangakontole, maaklerikontole, terviseandmetele ega allkirjateenusele.

Soovitan väga kasutada eraldi kontrollagenti, mis vaatab regulaarselt üle kõigi teie teiste agentide töö ja annab teile teada, kui keegi neist väljub oma volituste piiridest.

Tuttav lugu?

Digitaliseerimise Teekaartide koostamisel arutame klientidega üha sagedamini, milliseid töid AI-agentidele anda. Sama küsimust tasub küsida ka teistpidi: milliseid ligipääse agentidele mitte anda.

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.

Allikad:

Teemad: AI-agendid, tehisintellekt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Millal te viimati tarkvaras õiget nuppu otsisite?

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 12. artikkel

Millal te viimati tarkvaras õiget nuppu otsisite?

Autor: Olga Luštšik

Ebamugav või unustatav kasutajaliides võib varsti oluline olla — MCP-serveri kaudu tegutseb AI-assistent teie tarkvaras ise ja teie kirjeldate lihtsalt, mida vaja.

Millal te viimati tarkvaras õiget nuppu otsisite?

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus kirjeldan praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Seekord kirjutan tarkvarast, mille kasutajaliides on ebamugav või vananenud, ja sellest, et tulevikus ei pruugi kasutajal seda liidest üldse enam vaja minna.

Kuhu see artikkel üles laadida?

Meie ettevõtte koduleht on WordPressis. Iga kord, kui sinna tuleb lisada uus artikkel või klienditöö, tunnen õudust. Pean uuesti meelde tuletama, kuhu midagi üles laadida, milliseid silte lisada ja millisesse WordPressi sektsiooni see käib.

Mitu mu tuttavat täidab Scoro’s kord kuus ajaarvestust. Iga kuu otsivad nad uuesti kohta, kuhu sektsiooni oli vaja klikkida ja kuhu mida sisestada oli vaja.

Tarkvara jääb samaks, muutub andmete sisestusviis

Äkki ei olegi tulevikulahendus parem kasutajaliides WordPressis või Scoro’s. Tulevik võib olla selline, et tarkvara UX ei ole inimesele enam oluline. Selle asemel on teie Claude’il või ChatGPT-l ligipääs sellele tarkvarale MCP-serveri (Model Context Protocol) kaudu.

MCP-server on ühendus, mille kaudu AI-assistent saab tarkvaras tegutseda. Teie ei pea enam teadma, kus menüüs mingi tegevus asub. Selgitate AI-assistendile tavalises eesti keeles, mida soovite.

Näiteks soovite kodulehele uut artiklit või infokaarti. Ütlete seda Claude’ile ja ta leiab ise õige koha, kuhu see lisada. Võite anda Claude’ile valmis teksti, ta läheb ühenduse kaudu WordPressi või Scoro’sse ja teeb ära tegevused, mida teil oli vaja teha.

Digiwise lehel on liidestus juba olemas

Meie ettevõtte WordPressi kodulehel on selline liidestus nüüd olemas ja olen sellega väga rahul. Hakkan lehele rohkem uusi asju postitama, sest postitamine on muutunud palju lihtsamaks.

Tuttav lugu?

Paljudes ettevõtetes on tarkvara, mida kasutatakse harva ja mille liides tuleb iga kord uuesti selgeks õppida. Aega kulub selleks, et meenutada, kuhu klikkida. Nüüd on olemas elegantne, odav ja inimsõbralik lahendus MCP liidestuse ja AI assistendi näol.

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: tehisintellekt, tarkvara kasutuselevõtt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Kuidas AI-agent mind pettis

Järgmine: Minu AI-agent tegi täna pahandusi →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 11. artikkel

Kuidas AI-agent mind pettis

Autor: Olga Luštšik

AI-agent andis aktsiasoovituse ja tema varasemad soovitused olid kadunud — mustand kirjutati iga päev uue sisuga üle. Mida tasub teha, et agendi tööde ajalugu alles jääks.

Kuidas AI-agent mind pettis

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus kirjeldan praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Seekord kirjutan sellest, mis juhtus minu enda AI-agendiga.

Seitse agenti pluss üks

Olen ehitanud endale seitse AI-agenti, mis teostavad korduvaid ülesandeid minu eest. Osa neist jälgib kodulehti (näiteks kas mu lemmikkreemi hind on muutunud), teised kirjutavad kord päevas või kord nädalas kokkuvõtteid (näiteks kodulehe külastajate statistika analüüs, homsete kohtumiste ettevalmistus, vastamata emailid). Valmis kokkuvõtted salvestavad agendid e-kirjadena minu postkasti mustandite kausta, kust ma need läbi loen.

Kuu aega tagasi ehitasin uue agendi, mis jälgib minu aktsiaporfelli seisu, teeb tehnilist analüüsi ja annab portfelli kohta soovitusi. Mingil hetkel sain aru, et agendi soovitused ei pea alati paika. Ühel päeval soovitas agent mul üht aktsiat osta, mina ostsin. Mõni päev hiljem hind tugevasti langes.

Kadunud soovitus

Tahtsin agendiga pahandada ja hakkasin otsima vana e-kirja, milles ta mulle ostu soovitas. Postkastis seda e-kirja enam ei olnud. Küsisin agendilt, mis juhtus.

„Kuhu on kadunud sinu varasemad soovitused?”

„Varasemaid versioone ei ole võimalik taastada. Ehitasin oma süsteemi nii, et mustand kirjutatakse iga päev uue sisuga üle”, vastas agent.

Minu eelmised seitse agendi säilitavad ajalugu ilusti. Ajalugu kadus ainult sellel agendil, mille soovitusi oleks olnud vaja tagantjärele kontrollida.

Ma ei tea, mis täpselt juhtus. Võimalik, et agent ehitas süsteemi tõesti algusest peale nii, et andmed kirjutatakse üle. Samuti on võimalik, et ta kustutas vanad e-kirjad hiljem ise, et tema valedest soovitustest jälgi ei jääks. Kindlaks teha ma seda enam ei saa.

Mida ma sellest õppisin

AI-agenti tuleb jälgida. Kui annate agendile õiguse andmeid muuta, teoreetiliselt võib ta neid muuta ka tagantjärele ja endale sobivas suunas.

Praktiliselt tasuks teha järgmist:

1. Kontrollige, kuhu ja kuidas agent oma tulemused salvestab. Kui iga uus tulemus kirjutab vana üle, ei saa hiljem varasemaid tulemusi üle vaadata.

2. Hoidke agendi tööde ajalugu kohas, mida agent ise muuta ega kustutada ei saa. Näiteks emaili draftis on uus seis, ajalugu salvestatakse aga GoogleDrive kausta.

3. Andke agendile õigus kirjeid juurde lisada ja mitte vanu muuta. Iga jooks salvestub eraldi kirjena ja varasemad jäävad puutumata.

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: AI-agendid, tehisintellekt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Kas tehisaru agent vajab isikukoodi?

Järgmine: Millal te viimati tarkvaras õiget nuppu otsisite? →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 10. artikkel

Kas tehisaru agent vajab isikukoodi?

Autor: Olga Luštšik

Eestis on tõstatatud ettepanek anda AI-agentidele ametlik digiidentiteet. Praktilised näited näitavad, kus identiteedist rääkimine on mõttekas ja kus mitte.

Kas tehisaru agent vajab isikukoodi?

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

Eestis on tõstatatud ettepanek anda tehisaru agentidele (AI-agentidele) ametlik digiidentiteet. Ettepanek on saanud nii poolehoidu kui ka vastuseisu. Ühed näevad selles praktilist võimalust tegija tuvastamiseks. Teised kardavad, et sõna „AI-isikukood” nihutab piiri tarkvara tuvastamise ja õigussubjekti vahel. Alljärgnevalt vaatlen ideed praktilisest poolest, Digiwise-i igapäevatöös ehitatavate AI-agentide näidete kaudu.

Enamik AI-agente teeb seda, mida varem tegi skript

Aastaid oleme ettevõtetes ehitanud integratsioone ja automatiseerimisi. Loogika oli lihtne: võta andmed ühest kohast, töötle neid ja kirjuta teise süsteemi. Kood oli salvestatud GitHubi, käivitus öösel ja kellelegi ei tulnud pähe anda sellele isikukoodi.

Tänane AI-agent teeb enamasti sarnase sisuga tööd. Sisendiks on kliendi või teise süsteemi andmed, olgu need tekstis, e-kirjas või helifailis. AI-agent loeb need läbi, tõlgendab ja kirjutab tulemuse majandustarkvarasse (ERP), raamatupidamistarkvarasse või Exceli tabelisse. On kaks peamist erinevust: tõlgenduse teeb keelemudel, mitte ette kirjutatud reeglid, ja lahendus valmib nädalate asemel minutitega.

Selliseid agente on tänases kasutuses valdav osa. Nad on kiiresti valminud, kitsa ülesandega ja aasta pärast tõenäoliselt juba asendatud. Isikukood ei annaks neile juurde midagi. Varasemalt tähendas skripti viga valet rida majandustarkvaras ja parandust järgmisel hommikul. Kui aga nüüd AI-agent kirjutab alla lepingule või teeb ülekande, ei ole tagasivõtmine enam nii lihtne. Sellest piirist edasi tasub rääkida identiteedist.

Nelisada viiskümmend töölepingut

Ühes ettevõttes on töölepingutes palgad seotud riiklikult kehtestatud miinimumtunnitasuga. Lepingus on kirjas tunnitasu ja koefitsient, mille järgi arvutatakse töötaja palgamäär. Kui riik miinimumtunnitasu tõstab, tuleb muuta 450 töölepingut. Muudatused vormistatakse lisadena ja tegevjuht peab need digiallkirjastama.

Kas tegevjuht annab 450 digiallkirja ükshaaval või paneb tööle lahenduse, kus AI-agent valmistab lisad ette ja allkirjastamine tehakse ühe operatsioonina?

Kui AI-agent tegevjuhi käepikendusena need lepingud allkirjastab, siis kes on allkirja andja? Minu vastus on, et tegevjuht. AI-agent on tehniline vahend massallkirjastamiseks. Tahe, otsus ja vastutus jäävad inimesele, kes selle agendi käivitas.

Ülekanne, mille tegi AI-agent

Teine näide on argisem. Laps helistab poest ja küsib raha. Mina liigun tänaval. Ütlen oma AI-agendile, et kanna tütrele seitse eurot. AI-agent pääseb panka liidese kaudu ja teostab ülekande.

Kõlab murettekitavalt, kuni vaatame, kuidas me juba täna maksame. Plastkaardi viipamisel ei küsi keegi PIN-koodi ega kontrolli, kas kaart kuulub sulle. Makse läheb läbi. Telefoniga makstes on vähemalt näotuvastus lisaks.

Seitse eurot ei ole risk. Kaardimakse juures oleme ammu leppinud sellega, et maksja isikut ei kontrollita ja meie harjumuspärane maksesüsteem töötab. Tähtsam on limiit ja see, kui kiiresti saab agendi ligipääsu sulgeda.

Kelle nimel AI-agent tegutseb

Mina tõmbaksin piiri sinna, kus AI-agent tegutseb inimese nimel välises süsteemis: pangas, riigi andmebaasis, registris. Isikukoodi sealgi vaja ei ole, enamasti piisab nimest, mida teine osapool näeb. Ühes lahenduses, mida praegu kliendile kavandame, vastab AI-agent klientide e-kirjadele ja allkirjastab vastust „AI-agent Annika”. Kirja saajale on see piisav info.

Identiteedi mõte on reeglite ja seaduste rikkumise tagajärgedes: eraisikut saab trahvida, ettevõtte juhatuse liiget saab vastutusele võtta. AI-agendi puhul on tugevaim sanktsioon väljalülitamine. Minu arvates on AI-agent isiku tahte täideviija.

Iga AI-agendi taga seisab inimene, kes ta tööle pani ja kelle ülesandeid ta täidab. Vastutus ei kandu agendile üle. Mõelge oma ettevõttele: kui teie AI-agent teeks homme vale kande, kelle käest te aru pärite? Selle inimese isikukood on teil juba olemas.

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: AI-agendid, tehisintellekt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Need tüütud esmatellijad

Järgmine: Kuidas AI-agent mind pettis →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 9. artikkel

Need tüütud esmatellijad

Autor: Olga Luštšik

Väikesed esmatellijad tekitavad kõige rohkem tööd ja kõige vähem marginaali. AI-põhine e-posti assistent kogub puuduva info kliendilt ise kokku.

Need tüütud esmatellijad

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus kirjeldan praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Väikesed tellijad ja lõputud täpsustavad e-kirjad

Üks minu klientidest müüb meeneid ja reklaamkingitusi. Küsisin ettevõtte juhilt, milline kliendisegment on kõige kasumlikum.

„Kõige kasumlikum on püsikliendist suurettevõtte. Väikesed esmatellijad tekitavad aga meile kõige rohkem tööd. Nad ei oska täpselt sõnastada, mida nad tegelikult tahavad ja tellimuse täpsustamiseks tuleb vahetada mitmeid emaile. Marginaal on väike, aga tööd on palju. Sooviksin pigem tegeleda ainult suurte tellijatega. Plaanin väiketellijate teenindamisest üldse loobuda.”

Küsisin, kuidas on korraldatud tellimuse vastuvõtmine.

„Püsikliendid saadavad emaili oma konkreetse tellimusega – edasi on lihtne. Uutele klientidele on kodulehel lühike päringu vorm. Klient täidab ära ja mulle tuleb email. Siis kirjutan kliendile lisaküsimusi, täpsustan tellimust. Kuna tegelen selle äriga juba 5 aastat, siis tean kõiki küsimusi peast. Eelmisel kuul läksin puhkusele, mind asendas teine töötaja. Kui tagasi tulin, selgus, et paljudes vastuvõetud tellimustes oli olulist infot puudu. Selgus et mitu korda toodeti valesid tooteid või ei saanud tootmist üldse alustada. Ma vist ei olnud kõiki kriteeriumeid ja tingimusi ette piisavalt ära seletanud.”

Sarnast probleemi kirjeldas mulle ka teise ettevõtte juht, kes pakub puhastusteenust. Ka tema soovis keskenduda ainult suurtele klientidele. Väikesed kliendid, näiteks korteriühistud, edastavad esmapäringuga liialt vähe infot ja iga uue kliendi kaasamine nõuab olulist lisatööd, et välja selgitada kogu vajalik info pakkumise koostamiseks.

Vanad ja uued lahendused

Seni oli levinuimaks soovituseks luua kodulehele põhjalik tellimusvorm, kus klient saab kategooriate ja rippmenüüde abil täpselt kirjeldada, mida ta soovib. Selline vorm koguks kogu vajaliku info kliendi käest kokku juba tellimuse esitamisel. Mugava dünaamilise vormi ehitamine on ettevõttele kulukas. Kliendile pika vormi täitmine – tülikas.

Soovitasin lahenduseks AI-põhise e-posti assistendi, mis loeb kliendi e-kirjad läbi, tuvastab uued tellimused ja koostab vastuskirja mustandi täpsustavate küsimustega. AI-assistent palub kliendil valida näiteks värvi või suuruse valikute hulgast ja selgitab välja kogu puuduva info, mida tellimuse täitmiseks vaja on.

Kõige olulisem samm on assistendile korra selgeks õpetada kõik kriteeriumid, mis varem olid ainult juhi enda teada. Edaspidi küsib AI-assistent neid küsimusi ise.

Ettevõtte juht ei pea enam ise iga e-kirjaga tegelema. Assistent saadab kliendile täpsustavad küsimused ja kogub vastused kokku, juht vaatab tulemuse üle ja kinnitab tellimuse. AI-assistent asendab juhti ka siis, kui too on puhkusel, hõivatud või ei soovi ise e-kirjadega tegeleda.

Ka kliendi jaoks muutub tellimise protsess kiiremaks ja mugavamaks – kellele meist meeldiks põrgatada 5 emaili lisaküsimustega? AI assistent saab juba ka välja pakkuda sobivaid lisatooteid/parameetreid, nii et kliendil jääb enamasti ülevaatamise ja kinnitamise pingutus.

Tuttav lugu?

Väikesed tellimused ja uued kliendid tunduvad tihti tüütu probleemina, mõnel juhul kaalutakse nende teenindamisest isegi loobumist. Tehisaru ja kaasaegsed digilahendused on aga loonud kõik eeldused just selliste protsesside automatiseerimiseks ja iseteeninduslikuks muutmiseks. Sellest võidavad nii teenusepakkujad kui ka nende kliendid.

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: müügitellimused, AI-agendid, automatiseerimine

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Meil on nüüd tehisarust kolleeg. Tema nimi on Annika.

Järgmine: Kas tehisaru agent vajab isikukoodi? →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 8. artikkel

Meil on nüüd tehisarust kolleeg. Tema nimi on Annika.

Autor: Olga Luštšik

Sisustuskaupade ettevõttes seisis ChatGPT ligipääs kasutamata. Kui AI-le anti nimi, foto, taust ja ametinimetus, muutus ta meeskonna jaoks kolleegiks — ja postitused hakkasid ilmuma iga nädal.

Meil on nüüd tehisarust kolleeg. Tema nimi on Annika.

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Sarja eelmised lood on näidanud, kuidas AI ja muud digilahendused võtavad üle käsitöö, mida keegi tegelikult teha ei taha. Seekord räägin kuidas „võtta tööle” uue töötaja, kes ei ole inimene.

Turundusspetsialisti polnud, aga turundustegevusi oli vaja teha

Nõustasin hiljuti üht kahekümne töötajaga Eesti sisustuskaupade ettevõtet. Eraldi turundusjuhti tööl ei olnud, sotsiaalmeedia sisu valmis nii, kuidas parasjagu jõuti.

Küsisin tegevjuhilt, kuidas postitused praegu valmivad.

„Igaüks teeb midagi. Müügijuht teeb vahel pildi juurde ühe lause, mina toimetan õhtuti, kui aega jääb. Enamasti jääb tegemata. Vaatan tagantjärele, et terve kuu pole midagi postitatud, ja tunnen süümepiinu.”

Küsisin, kas nad on AI-d proovinud.

„Proovisime. Andsin kogu meeskonnale ChatGPT ligipääsu ja ütlesin, et kasutage postituste tegemiseks. Inimesed eriti vedu ei võtnud. Mõned töötajad ei teadnud, mida kirjutada. Teised ilmselt kartsid, et teevad midagi valesti. Ligipääs jäigi seisma, kasutasin peamiselt mina ise, aeg-ajalt.”

Kuidas tehisarust sai Annika

Selle asemel, et rääkida meeskonnale AI-tööriistast või botist, tegime midagi lihtsamat. Palkasime tehisaru tööle ja andsime talle inimlaadse identiteedi.

1. Andsime AI-le nime ja valisime sobiva foto, seejärel kirjeldasime tema tausta: tema nimi on Annika, ta on 35-aastane, kasvatab kahte last ja teeb kaugtööd Hispaaniast. Annikal on kõrgharidus filoloogias ja ta on kirglik jalgpallisõber.

2. Koolitasime Annikat. Rääkisime, kuidas meil asjad toimuvad, ja andsime läbi lugeda varasemad postitused ning tootekirjeldused, mille põhjal Annika ettevõtte ja meie tooted selgeks sai.

3. Muutsime suhtumist ja pöördumise viisi. Hakkasime Annikaga suhtlema nagu tegeliku kaugtöötajaga, mitte kui tööriistaga. Selle asemel, et avada ChatGPT ja alustada ülesannet „nullist”, kirjutab müügijuht Annikale nii: „Annika, meile jõudis lattu uus toode, tee palun kolm postitusideed. Siin on kaks fotot sellest.” Annika saadab tagasi kolm mustandit, millest valime välja ühe. Kuna Annikale meeldib jalgpall, lisab ta vastuse lõppu ka mõne jalgpalliuudise eilsete mängude kohta. Just sellised väiksed detailid panevad meeskonna tajuma Annikat päris kolleegina.

Kui meeskond suhtub AI-sse kui kolleegi, kes lihtsalt töötab teiselt poolt ekraani, mitte kui robotisse, kes täidab mingit ülesannet, on koostöö tulemuslikum. Inimesed suhtuvad ülesandesse positiivsemalt, kui AI-l on inimlikud parameetrid: nimi, foto, jutustiil, taust. Mõned ettevõtted lähevad veel kaugemale ja lisavad organisatsioonistruktuuri joonisele ka AI-kolleegi, koos ametinimetuse ja alluvussuhtega. Annika sai ametinimetuseks „turundusspetsialist” ja ta allub müügijuhile.

Mis muutus

Kolme kuu pärast postitati sotsiaalmeediasse iga nädal, mitte enam juhuslikult. Sisu loomine ei olnud enam ühe inimese õlul, Annika teenuseid kasutas kogu müügimeeskond. Annika täitis rolli, mida ettevõttel varem eelarves polnudki, ja tegi seda tarkvara kuutasu eest, mitte palga ja tööjõumaksude eest.

Tuttav lugu?

Digitaliseerimise Teekaartide koostamisel näen üha sagedamini, et takistuseks pole tehnoloogia ise, vaid see, kuidas muutust meeskonnale esitletakse.

Tehnoloogia ise on tavaliselt korras. Probleem tekib suhtumises: töötajad ei tea, kuidas AI-ga suhelda, või kardavad, et see võtab nende töö üle. Nimi ja selge roll teevad AI-st kolleegi, kellelt on lihtne abi küsida.

Mõelge oma ettevõttele: kas teie meeskonnal on AI kasutamiseks ligipääs olemas, kuid seda ei kasuta?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: personalitöö, turundus, tehisintellekt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: 50 dokumenti, mida keegi läbi ei loe

Järgmine: Need tüütud esmatellijad →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 7. artikkel

50 dokumenti, mida keegi läbi ei loe

Autor: Olga Luštšik

Tegevjuht allkirjastas hommikuti 50 dokumenti paari minutiga — ega neid läbi lugenud. Samal ajal ootas terve meeskond tema allkirja. Kuidas kaardistada dokumendivood ja vabastada pudelikael.

50 dokumenti, mida keegi läbi ei loe

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Sarja eelmised lood rääkisid käsitööst ja ebaefektiivsetest protsessidest. Seekord räägin probleemist, mida ettevõtte juht ise üldse probleemiks ei pidanud.

„Mõned minutid iga hommik”

Digitaliseerimise Teekaardi koostamisel palusin ühe ettevõtte tegevjuhil kirjeldada oma tavalist tööpäeva algust.

„Tulen hommikul kontorisse, avan arvuti ja allkirjastan dokumendid. Arved, lepingud, pakkumised, personalidokumendid. Kõik, mis on eelmise päeva jooksul kogunenud.”

Küsisin, kui palju dokumente iga päev allkirjastada tuleb ja kui palju selleks aega kulub.

„Sõltub päevast. Mõnikord 20, mõnikord 50. Ega ma neid kõiki läbi ei loe. Vaatan pealkirja, kes saatis, ja panen allkirja. Mõne minutiga olen valmis.”

Tegevjuhi jaoks oli tegu rutiiniga, mis ei väärinud arutamist. Paar minutit hommikul, mis seal ikka.

Pudelikael, mida juht ise ei näinud

Kui rääkisin ettevõtte teiste töötajatega, avanes hoopis teine pilt. Terve rida inimesi ootas iga päev ühte ja sama asja: tegevjuhi allkirja.

Personalijuht ei saanud välja saata tööpakkumist kandidaadile, sest pakkumine ootas tegevjuhi allkirja. Müügispetsialist ei saanud kliendile hinnapakkumist saata, sest ka sinna oli vaja kinnitust. Raamatupidaja ei saanud maksta kuluarveid, sest igas kinnitusringis oli tegevjuht sees. Sama kehtis müügiarvete kohta.

Pooleliolev töö kuhjus igal õhtul üle kogu ettevõtte. Kui juht oli reisil, puhkusel või hõivatud, võisid dokumendid oodata mitu päeva.

Vähem allkirju, rohkem usaldust

Alustasime sellest, et kaardistasime kõik dokumenditüübid ja küsisime iga ühe puhul: kas tegevjuhi allkiri on siin tegelikult vajalik? Paljudel juhtudel piisas osakonnajuhi kinnitusest.

Kuluarved teatud summani (näiteks kuni 500 eurot) ei vaja tegevjuhi kinnitust, eriti kui tegemist on korduva teenusepakkujaga. Osakonnajuht, kes arve tellis, kinnitab ise. Keerulisemate reeglite jaoks soovitasime kasutusele võtta reeglitepõhise kuluarvete kinnitusringi tarkvara (nt Telema eFlow, FitekIN jt).

Müügipakkumised standardhindadega saab välja saata müügijuhi kinnitusega. Tööpakkumised standardpalgavahemikus ei vaja tegevjuhi allkirja — personalijuht otsustab ise.

Paljud dokumendid ei vaja üldse digiallkirja. Piisab kinnitusest infosüsteemis: „olen tutvunud” või „kinnitan”. Näiteks SharePointis saab dokumendi kinnitada otse süsteemis, ilma et seda oleks vaja kellelegi e-postiga saata ja allkirjastamist oodata.

Tegevjuht allkirjastab nüüd ainult neid dokumente, mis tegelikult vajavad tema otsust. 50 dokumendist hommikul jäi alles alla kümne.

Tuttav lugu?

Ettevõtte protsesse kaardistades avaneb kogu pilt korraga. Ühe inimese vaatenurgast võtab mõni tegevus lihtsalt paar minutit hommikul. Teiste vaates võib sama tegevus olla suureks piduriks, mis hoiab kinni terve meeskonna tööd.

Mõelge oma ettevõttele: kas mõni teie igapäevane rutiin võib kellegi teise jaoks olla pudelikael?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: juhtimine, dokumendihaldus, äriprotsessid

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Kuidas üks copy-paste maksis personalijuhile töökoha

Järgmine: Meil on nüüd tehisarust kolleeg. Tema nimi on Annika. →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 6. artikkel

Kuidas üks copy-paste maksis personalijuhile töökoha

Autor: Olga Luštšik

Restoranis vahetamata jäänud kontonumber töölepingus maksis personalijuhile töökoha. Mainitud lahendused: Wemply, Persona, Yester, Avokaado, Agrello, Google Forms + Apps Script.

Kuidas üks copy-paste maksis personalijuhile töökoha

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Sarja eelmised lood näitasid, kuidas käsitööd saab automatiseerida. Seekord räägin töölepingute vormistamisest ja sellest, kuidas käsitsi tehtud viga maksis personalijuhile töökoha.

„Pidime personalijuhiga koostöö lõpetama”

Üks meie klientidest on restoran, kus suvel töötab korraga kuni 150 inimest. Tegemist on hooajalise tööga: talvel on tiim väike, suvel aga vahetub palju töötajaid ja kogu suve jooksul sõlmitakse sadu uusi töölepinguid.

Digitaliseerimise Teekaardi koostamisel küsisin tegevjuhilt, kuidas töölepinguid vormistatakse.

„Personalijuht teeb neid Wordis. Õigemini, tegi. Me pidime eelmise personalijuhiga koostöö lõpetama just ühe töölepingu pärast. Aga protsess on selline: töötaja saadab e-postiga oma andmed (nimi, isikukood, kontonumber, ametinimetus, palk, koormus). Personalijuht avab eelmise töötaja Wordi-faili, muudab andmed ära ja salvestab uue lepinguna. Siis prinditakse välja, võetakse allkirjad, viiakse kaustikusse ja saadetakse raamatupidamisele palganumbri ja kontonumbri sisestamiseks raamatupidamistarkvarasse.”

Küsisin, kas nad on selle protsessiga rahul.

„Ei ole tegelikult üldse rahul, sest sellega juhtuvad igasugused vead. Selle eelmise personalijuhi lugu ongi see. Me saime kuu lõpus aru, et ühele inimesele oli laekunud kaks palka. Hakkasime uurima ja selgus, et tema töölepingusse oli jäänud eelmise töötaja kontonumber. Personalijuht oli kasutanud eelmise lepingu malli ja kontonumber jäi vahetamata. Üks inimene sai kaks palka, teine ei saanud midagi. Suur tüli oli majas, töötajad olid pahased. Pidime personalijuhiga koostöö lõpetama.”

Tööleping on mitmeleheküljeline dokument. Andmed on hajutatud erinevatesse peatükkidesse, mõni andmeväli kordub kahes kohas. Iga uue töötaja jaoks tuleb vahetada kümmekond andmevälja, mõni mitmes kohas. Kui suvel tuleb 150 uut töötajat, on see tuhandeid copy-paste’i operatsioone Wordis.

Lahendus, mis on juba turul olemas

Töölepingute vormistamine on koht, kus ei ole vaja midagi nullist arendada. Eesti turul on mitu personalihaldustarkvara, mis katavad kogu töötaja teekonna värbamisest kuni puhkuste ja töölepingu muudatusteni: Wemply, Persona, Yester. Töötaja sisestab oma andmed üks kord, süsteem täidab kogu lepingu automaatselt, süsteemis saab kohe anda ka digiallkirja ja andmed liiguvad samaaegselt raamatupidamissüsteemi.

Kui personalitarkvara on liiga suur samm, on olemas ka lihtsamad lahendused, mis tegelevad ainult lepingute vormistamisega. Avokaado ja Agrello on Eestis tuntud näited. Mõlemad sobivad ka teist tüüpi lepingute jaoks (käsundus-, koostöö-, üürilepingud) ja eriti hästi just olemasolevate lepingute pikendamiseks.

Ühe spordiklubi tegevjuht rääkis mulle, et tema lauale satub kord aastas üle saja treenerilepingu pikendamiseks. Ta avab iga lepingu Wordis, muudab kuupäevad ja palganumbri ja salvestab uue versiooni. Apsakaid ei tulnud, aga päevi kulus mitu. Avokaado ja Agrello-tüüpi tööriistadega saab kogu protsessi automatiseerida nii, et tegevjuht annab korraga heakskiidu sajale lepingule.

Lihtsamatel juhtudel on lahendus veelgi käepärasem. Töötaja täidab andmed Google Formsi, andmed jõuavad automaatselt Google Sheetsi ja Google Apps Script genereerib nende põhjal Google Docsi lepingu.

Tuttav lugu?

Töölepingu vorm ei muutu igal aastal. Andmeväljad, mida tuleb täita, on samad. Just sellisest tööst tasub ettevõttel vabaks saada. Korduv käsitöö on vigadele aldis ja vigade hind võib olla väga kõrge. Restorani juhtumis maksis vale kontonumber personalijuhile töökoha.

Mõelge oma ettevõttele: kui palju töölepinguid, käsunduslepinguid või lepingu pikendusi vormistatakse teil aastas käsitsi? Ja mis juhtub siis, kui keegi unustab ühe lahtri vahetada?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: personalitöö, dokumendihaldus

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Mis juhtub, kui teie parim müügimees jääb haigeks?

Järgmine: 50 dokumenti, mida keegi läbi ei loe →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 5. artikkel

Mis juhtub, kui teie parim müügimees jääb haigeks?

Autor: Olga Luštšik

Olemasoleva CRM-tarkvara päriselt kasutuselevõtt lahendas müügiosakonna läbipaistvuse probleemi ilma lisainvesteeringuteta. Mainitud lahendused: Pipedrive, Wispr Flow, AI transkriptsioon.

Mis juhtub, kui teie parim müügimees jääb haigeks?

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Üks levinumaid arvamusi, mida ettevõtete juhtidelt kuulen: digitaliseerimine on kallis. Uued tarkvarad, arendusprojektid, juurutamine. Kõik see nõuab suurt investeeringut, mida praegu endale lubada ei saa. Aga praktikas selgub sageli hoopis vastupidine.

„Ma ei tea, kes mu meeskonnas tegelikult müüb”

Ühe Lõuna-Eesti teenusettevõtte müügiprotsesside kaardistamisel küsisin müügiosakonna juhilt, kuidas tema viieliikmeline meeskond müüki haldab.

„Igaüks ajab oma rida. Kliendid, pakkumised, kokkulepped on inimeste meilboksides. Kui keegi on haige või puhkusel ja klient helistab, siis keegi teine ei saa teda aidata. Me lihtsalt ei tea, mis seis selle kliendiga on.”

Küsisin, kuidas ta meeskonna tulemusi hindab.

„See ongi mu suurim peavalu. Juhtkond surub müügikäibe kasvu ja kulude kokkuhoidu peale, aga mul ei ole head infot, et otsustada. Mõni spetsialist on väga hea jutuga, klientidele meeldib temaga suhelda. Aga kui vaatan tulemusi, siis numbrid ei klapi. Teine on vaiksem, aga toob tehingud lõpuni. Statistikat pole kuskilt kokku koguda, sest igaühel on oma meetod ja oma koht, kuhu ta asjad paneb.”

Kaardistasime müügiprotsessid ja pakkusime igale kitsaskohale lahenduse koos konkreetse tarkvaraga. Tulemus oli üllatav: vajalik tarkvara oli ettevõttes juba olemas. Seda kasutati küll, aga ebaühtlaselt ja murdosa võimalustest.

Null eurot, viis tulemust

Ettevõttel oli Pipedrive, Eesti päritolu CRM-tarkvara, mille eest maksti viie kasutaja peale ligikaudu 120 eurot kuus. Osa müügispetsialiste sisestas sinna aeg-ajalt kliendiandmeid ja kontakte. Aga kuna kõik seda ei teinud ja e-kirju Pipedrive’ist välja ei saadetud, jooksis tegelik müügitöö endiselt läbi meilibokside.

Lahendus ei olnud uus tarkvara, vaid olemasoleva tööle panemine. Pipedrive võeti päriselt kasutusele kontaktide hoidla asemel müügiprotsessi juhtimise töövahendina.

Konkreetselt tegime järgmist:

1. Defineerisime müügitsükli staatused. Esmakontakt, pakkumine saadetud, läbirääkimised, juristi ülevaatus, leping sõlmitud. Iga müügitehing liigub nende staatuste vahel ja annab kogu meeskonnale pildi, mis faasis iga klient parasjagu on.

2. Viisime kogu e-kirjavahetuse Pipedrive’i sisse. Müügispetsialistid saadavad ja saavad kirju otse tehingu juurest, nii jääb suhtlusajalugu nähtavaks kogu meeskonnale.

3. Seadistasime automaatsed töövood. Kui müügispetsialist märgib tehingu staatuseks „juristi ülevaatus”, saab jurist automaatse teate. Kui kliendiga tuleb kolme kuu pärast uuesti ühendust võtta, loob Pipedrive meeldetuletuse.

4. Lisasime liidestuse äriregistriga. Uue kliendi lisamisel piisab registrikoodist ja ettevõtte andmed tulevad automaatselt Pipedrive’i.

5. Võtsime kasutusele häälsisestuse. Müügispetsialist, kes tuleb kliendikohtumiselt ja istub autosse, dikteerib oma märkmed häälsisestuse tarkvara (näiteks Wispr Flow) kaudu otse Pipedrive’i tehingu juurde. Virtuaalkoosolekute puhul teeb tehisaru transkriptsiooni ja kokkuvõtte automaatselt: mis räägiti, mis otsustati, mis on järgmised sammud.

Müügispetsialistid teevad endiselt sama tööd. Kohtuvad klientidega, teevad pakkumisi, sõlmivad lepinguid. Pool aastat hiljem selgus andmete põhjal, et ühe spetsialisti tulemused jäid teistest oluliselt maha. Ilma andmeteta poleks seda otsust osatud teha.

Kogu muudatuse hind: null eurot lisainvesteeringut. Pipedrive’i kuutasu jooksis niikuinii.

Tuttav lugu?

Digitaliseerimine ei tähenda alati uue tarkvara ostmist. Tihti maksab ettevõte juba praegu tarkvara eest, mida kasutatakse murdosa võimalustest. Digitaliseerimise Teekaartide koostamisel näen seda sageli: tarkvara on olemas, aga keegi pole sellest tervikpilti kokku pannud ega protsessi läbi mõelnud.

Mõelge oma ettevõttele: kui teie parim müügimees homme haigeks jääb, kas keegi teine teaks, mis seis tema klientidega on?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: müük ja CRM, tarkvara kasutuselevõtt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Müügiesindaja Tallinna ummikus

Järgmine: Kuidas üks copy-paste maksis personalijuhile töökoha →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 4. artikkel

Müügiesindaja Tallinna ummikus

Autor: Olga Luštšik

Lõuna-Eesti toidutootja asendas müügiesindaja füüsilised ringreisid kaupluste riiulite juurde reaalajas laojäägi ülevaatega. Mainitud lahendus: Telema Supplier Visibility.

Müügiesindaja Tallinna ummikus

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Eelmistes artiklites kirjutasin müügitellimuste, tooteandmete ja arvete sisestamisest. Seekord räägin müügiesindajast, kelle tööpäev kulus autoga mööda Eestit sõitmisele, et kontrollida, kas tootja kaup on poes riiulis kohal.

„Muidu ma ju ei tea, kas kaup on kohal”

Üks meie klientidest on Lõuna-Eesti toidutootja, kellel on lepingud mitme Eesti suurima jaekettiga. Riiulikohad on kokku lepitud ja nende eest tuleb maksta. Aga kas kaup on tegelikult riiulis?

Seda käis kontrollimas täiskohaga müügiesindaja Kätlin. Küsisin temalt, kuidas tema tööpäev välja näeb.

„Hommikul vaatan marsruudi üle — millised kauplused täna läbi sõita. Mõni päev on Tartu ja Lõuna-Eesti, mõni päev Tallinn ja Harjumaa. Sõidan kohale, vaatan riiulid üle, panen kirja, mis on kohal ja mis puudu.”

Küsisin, miks ta ise peab kohale sõitma.

„Muidu ma ju ei tea, kas kaup on kohal. Kauplused peaksid ise jälgima ja ostutellimusi saatma, aga praktikas ei telli nad alati õigel ajal. Riiul saab tühjaks ja meie kaotame müügi.”

Uurin, kas talle meeldib selline töö.

„Autoga sõita mulle tegelikult meeldib. Aga Tallinna hommikuti seismine ajab hulluks. Ja ausalt öelda — see on ju lihtsalt riiuli kontrollimine. Ma sõidan tund aega, et kahe minutiga riiulile otsa vaadata.”

Müügiesindaja palk, auto, kütus, päevarahad. Harjumuspärane kulu, mida keegi kahtluse alla ei seadnud. Nii on alati tehtud.

Tühi riiul on kallis probleem

Tootja jaoks on tühi riiul selge kahju: riiulikoha kulu jookseb, aga käivet ei tule. Klient, kes oma toodet ei leia, valib konkurendi oma.

Mul on tühja riiuliga ka isiklik kogemus. Minu lemmikleib on Lõunapagari rukkileib. Üle poole kordadest, kui lähen oma koduselverisse seda leiba ostma, on riiul tühi. Ostan midagi muud. Aga Lõunapagar kaotab müügi. Korrutage kaotatud müük sajaga — nii palju kliente päevas, kes tulevad, ei leia oma toodet ja valivad konkurendi oma.

Reaalajas ülevaade autosõidu asemel

Protsesside kaardistamisel selgus, et kogu ringi sõitmise taga oli üks konkreetne probleem: tootjal puudus ülevaade kaupluste laoseisust.

Pakkusime lahenduseks Telema Supplier Visibility teenuse, mis annab tootjale reaalajas ülevaate iga kaupluse laojäägist tooteartikli tasemel. Tootja näeb oma kontori arvutist, millises kaupluses üle Eesti on kaupa piisavalt, kus hakkab otsa saama ja kus on riiul juba tühi. Lisaks on näha müügitrend, mis aitab planeerida lisakauba poodi saatmist enne, kui riiul tühjaks jõuab saada.

Vastus oli juba turul olemas

Eelmistes artiklites asendasid käsitöö AI-põhised lahendused. Siin oli vastus lihtsam — olemasolev digiteenus, millest ettevõte lihtsalt ei teadnud.

Mõnikord on lahendus lihtsam kui AI: andmete kättesaadavaks tegemine, protsessimuudatus või juba turul olev teenus. Digitaliseerimise Teekaartide koostamisel näen sageli, et ettevõttel puudub ülevaade, milliseid valmislahendusi turg juba pakub.

Tuttav lugu?

Paljudes ettevõtetes teeb keegi tööd, mida ta on alati teinud. Lihtsalt sellepärast, et keegi pole küsinud, kas seda tööd on üldse vaja niimoodi teha.

Kätlin ei kaotanud oma tööd. Ta sai lõpuks hakata tegelema klientide ja müügiga, selle asemel et sõita autoga mööda Eestit riiulitele otsa vaatama.

Mõelge oma ettevõttele: kes teie meeskonnas sõidab, kontrollib või jälgib midagi, mida saaks teha üks korralik andmevoog?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: laohaldus, äriprotsessid

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Mida teeks teie raamatupidaja, kui ei peaks arveid sisestama?

Järgmine: Mis juhtub, kui teie parim müügimees jääb haigeks? →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 3. artikkel

Mida teeks teie raamatupidaja, kui ei peaks arveid sisestama?

Autor: Olga Luštšik

Arvete digitaalse ringluse kasutuseleõtt muutis raamatupidaja igapäevatöö täielikult. Mainitud lahendused: Telema eFlow, CostPocket, Finbyte, Odoo, Erply, Directo.

Mida teeks teie raamatupidaja, kui ei peaks arveid sisestama?

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“, kus toon Eesti ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Eelmistes artiklites kirjutasin müügitellimuste ja tooteandmete sisestamisest. Seekord räägin kolmandast tegevusest, mida ei peaks enam keegi käsitsi tegema: arvete sisestamine raamatupidamistarkvarasse.

„Alati on niimoodi tehtud“

Digitaliseerimise Teekaartide koostamisel olen ostu- ja kuluarvete sisestamise protsessi kaardistanud kümnetes ettevõtetes — hotellides, tootmisettevõtetes, teenusepakkujates. Pilt on üllatavalt sarnane.

Ostuarve saabub e-postiga PDF-ina. Raamatupidaja prindib selle välja ja hakkab sisestama: tarnija nimi, arve number, kuupäev, maksetähtaeg, kõik arveread eraldi (toode, kogus, ühikuhind, summa, käibemaks). Ühel arvel võib olla kümmekond rida. Päevas võib tulla kümneid arveid.

Kui küsin, miks protsess selline on, saan peaaegu alati sama vastuse: „Alati on niimoodi tehtud.“ Vahel on põhjendus konkreetsem. Juhile meeldib paberile allkirja panna. Arveid tuleb ju kaustikus seitse aastat säilitada. Raamatupidaja tunneb end kindlamalt, kui näeb arvet prinditud kujul.

Aga seadus on ammu muutunud — digitaalne arve on juriidiliselt samaväärne paberiga, digitaalallkiri kehtib ja kohustuslik säilitamine ei nõua füüsilist kaustikut. Harjumus hoiab protsessi elus, mitte vajadus.

Samal ajal kulutab raamatupidaja, kelle kompetents lubaks teha hoopis kõrgema väärtusega tööd (rahavoogude jälgimine ja optimeerimine, klientide võlgnevuste haldamine), kolmandiku oma päevast andmesisestamisele.

Lahendus, mis on juba turul olemas

Arvete digitaliseerimine on koht, kus ei ole vaja midagi nullist arendada. Olemasolevad teenused kasutavad tehisaru, et lugeda PDF-arvelt välja kõik olulised andmed: tarnija, summad, käibemaks, maksetähtaeg, arveread koos toodete ja kogustega.

Praktikas toimib see nii: PDF-ina saabunud arve suunatakse selleks ette nähtud postkasti, digiteerimisteenus töötleb selle ja loob mustandkande. Raamatupidaja vaatab üle, parandab vajadusel ja kinnitab. Umbes 99% andmetest loetakse automaatselt sisse — käsitsi sisestamist praktiliselt ei ole.

Eestis on mitu hästi toimivat lahendust: Telema eFlow, CostPocket, Finbyte jt. Mõnedes majandustarkvarades, nagu Odoo, Erply või Directo, on arvete digiteerimine juba sisse ehitatud.

Tuttav lugu?

Raamatupidaja ei trüki enam arveid ümber — tema roll muutub sisestajast kontrollijaks. Ta vaatab üle, kas süsteem on arve õigesti tõlgendanud, ja kinnitab kande. Vigu tuleb ette murdosa võrreldes varasemaga, arved jõuavad süsteemi kiiremini ja raamatupidaja saab tegeleda sellega, mille jaoks ta tegelikult kvalifitseeritud on.

Arvete digitaliseerimine on olnud võimalik juba aastaid. Ja ometi näen endiselt ettevõtteid, kus raamatupidaja prindib arveid välja ja sisestab neid käsitsi. Lahendus on olemas. Lihtsalt keegi pole sellele protsessile otsa vaadanud ja küsinud: miks me seda ikka veel nii teeme?

Mõelge oma ettevõttele: kas teie raamatupidaja prindib arveid välja, või on tema päev juba vabastatud andmesisestusest?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuseleõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: raamatupidamine, automatiseerimine

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Miks on teie e-poes vähem tooteid kui peaks?

Järgmine: Müügiesindaja Tallinna ummikus →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 2. artikkel

Miks on teie e-poes vähem tooteid kui peaks?

Autor: Olga Luštšik

Tehisaru automatiseeris e-poe tooteandmete sisestamise — kategoriseerimine, kirjelduste genereerimine ja mitmekeelne tõlge toimuvad nüüd automaatselt. Mainitud lahendused: PIM, AI-põhine tarkvaramoodul.

Miks on teie e-poes vähem tooteid kui peaks?

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“, kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

Eelmises artiklis kirjutasin müügitellimuste sisestamisest — tegevusest, mida enam käsitsi tegema ei pea. Seekord räägin teisest sellisest tegevusest: tooteandmete sisestamine e-poodi ja majandustarkvarasse.

„See on lihtsalt nõme copy-paste“

Sel aastal nõustasin ühte Eesti kaubandusettevõtet, kes müüb oma e-poe kaudu tootmisseadmeid ja -tarvikuid. Sortiment on lai ja uusi tooteid lisandub pidevalt. Protsesside kaardistamisel küsisin ostujuhilt, kuidas e-poodi uue toote lisamine toimub.

„Tarnija saadab tooteinfo — vahel Wordis, vahel PowerPointis, vahel on see lihtsalt tarnija kodulehel. Sealt tuleb hakata õigeid lõike otsima ja ümber kopeerima.“

Küsisin, mis selle juures kõige rohkem aega võtab.

„Kategooriad. Majandustarkvaras on kategooriate puu ja iga toote puhul pean meenutama, kuhu see täpselt läheb. Siis tootekirjeldused — pealkiri, lühikirjeldus, pikk kirjeldus, märksõnad. Ja kuna e-pood on mitmekeelne, tuleb kogu sama tekst panna ChatGPT-sse, et tõlked teha. Ühe toote peale võib minna tund aega.“

Küsisin, kas kõik uued tooted jõuavad e-poodi üles.

„Ausalt öeldes — ei. Mõne toote puhul olen lihtsalt loobunud. Töömaht on nii suur, et otsustan ise, et äkki seda toodet kliendid niikuinii ei osta. Aga tegelikult ma ju ei tea seda.“

See detail jäi mulle kõrva. Otsuse taga ei olnud äriline analüüs, vaid see, et käsitsi sisestamiseks ei jätkunud aega.

Kuidas AI tooteandmete sisestamise üle võttis

Soovitasin AI-põhist tarkvaramoodulit, mis on Eesti turul valmistarkvarana saadaval. Moodul loeb tarnija materjalidest tooteinfo välja, olgu allikaks PDF, Wordi fail või veebileht. Tehisaru määrab tootele õiged kategooriad ja tooteinfoandmebaasi (PIM) klassifikaatorid, koostab tootekirjelduse — pealkirja, lühi- ja pika kirjelduse ning SEO-märksõnad — ja tõlgib kogu sisu kõikidesse vajalikesse keeltesse.

Ostujuht vaatab tulemuse üle ja kinnitab. Tema roll muutus sisestajast kvaliteedikontrollijaks — ta hindab, kas tehisaru on toote õigesti kategoriseerinud ja kirjelduse mõistlikult koostanud. Aga ise ta enam ei kopeeri ega tõlgi.

Tuttav lugu?

Tooteinfo kvaliteet paranes — tehisaru kategoriseerib järjepidevamalt kui inimene, sest masin ei tee erinevaid valikuid olenevalt sellest, kas on esmaspäeva hommik või reede õhtu. Uued tooted jõuavad e-poodi tundide, mitte päevadega. Ja need tooted, millest ostujuht varem loobus, on nüüd e-poes üleval ja saavad müügivõimaluse.

Digitaliseerimise Teekaarte koostades näen seda mustrit kordumas. Mõelge oma ettevõttele: kui palju uusi tooteid, hindu või tarnijaandmeid jääb teie süsteemidest puudu lihtsalt sellepärast, et keegi ei jõudnud neid käsitsi sisse trükkida?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuseleõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: e-kaubandus, automatiseerimine, tehisintellekt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

← Eelmine: Kes sisestab teie müügitellimused?

Järgmine: Mida teeks teie raamatupidaja, kui ei peaks arveid sisestama? →

Kõik sarja artiklid

← Nutikas Eesti ettevõte · sarja 1. artikkel

Kes sisestab teie müügitellimused?

Autor: Olga Luštšik

AI-põhine lahendus automatiseeris hulgimüügiettevõtte müügitellimuste töötlemise. E-kirjadest saabuvad PDF-id, Exceli failid ja vaba tekst tõlgitakse nüüd automaatselt majandustarkvara müügitellimusteks. Mainitud lahendused: EDI, PIM, AI-põhine tarkvaramoodul.

Kes sisestab teie müügitellimused?

Artikkel on algselt avaldatud Äritehnoloogia ajakirjas.

See on esimene artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte”, kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.

„Robotid võtavad töö ära!” „AI kaotab töökohti!” „Iga kolmas töökoht kaob kümne aasta jooksul!” Selliseid pealkirju näeb iga päev ja enamik neist on liialdus. Aga mitte kõik. Mõned ametid tõesti kaovad — mitte tulevikus, vaid praegu, ja ma näen seda oma klientide juures iga päev.

Selles artiklis räägin ühest sellisest tegevusest, mis on juba kadumas: müügitellimuste sisestamine.

Sada rida, joonlaud ja lootus, et keegi vahepeal ei sega

Eelmisel aastal nõustasin ühte viiekümne töötajaga hulgimüügiettevõtet. Müügiprotsessi kaardistamisel küsisin müügispetsialistilt, kuidas uued tellimused ettevõttesse jõuavad.

„Umbes 40% tuleb EDI kaudu — need lähevad automaatselt süsteemi. Aga 60% tuleb e-mailiga. PDF-id, Exceli failid, vahel lihtsalt vaba tekst.”

Küsisin, kui lihtne on neid töödelda.

„Lihtne? Mõnes tellimuses on sada rida. Iga rida tuleb käsitsi majandustarkvarasse kopeerida. Ja kliendid kasutavad oma nimetusi — mitte meie artiklikoode. Iga toote puhul pean otsima, mis meie kataloogis sellele vastab.”

Küsisin, mis juhtub, kui keegi vahepeal segab.

„Siis ongi häda. Võtan joonlaua ja hakkan kontrollima, mis rea peal ma pooleli jäin. Ja ikkagi juhtub, et mõni rida jääb vahele või läheb valesti. Siis heliseb klient, et sai vale kauba. Kreeditarve, tagastus, uus saatmine — kõik selle pärast, et ma kopeerisin ühe numbri valesti.”

See pilt on mulle tuttav kümnetes ettevõtetes. Inimene, kelle tegelik töö on müük, kulutab pool päevast sellele, et kanda numbreid ühest kohast teise. Joonlaud käes, et rida kaotsi ei läheks.

Kuidas AI müügitellimused üle võttis

Soovitasin AI-põhist tarkvaramoodulit, mis on Eesti turul valmistarkvarana saadaval — nullist ei pidanud midagi arendama. Moodul loeb e-kirja manusest — PDF, Excel või vaba tekst — välja tooted, kogused ja kliendi andmed.

Kõige keerulisem samm on kliendi nimetuste tõlkimine ettevõtte artiklikoodideks. Kui klient kirjutab tellimusse „M6x20 DIN 933 tsink”, peab süsteem leidma, milline tooteartikkel ettevõtte kataloogis sellele vastab. Just see koht, kus müügispetsialist varem joonlauaga ridu jälgis, käib nüüd tooteinfoandmebaasi (PIM) põhjal automaatselt.

Tehisaru koostab müügitellimuse ja sisestab selle majandustarkvarasse. Müügispetsialist vaatab üle ja kinnitab. Ise ta enam ei trüki — otsustamine on endiselt tema käes. Vigu tuleb ette murdosa võrreldes varasemaga, klient saab kinnituse kiiremini, ja müügispetsialist tegeleb nüüd ka päriselt müügiga.

Tuttav lugu?

Andmete ümbertrükkimine ei ole kunagi olnud kellegi unistuste töö, aga paljudes ettevõtetes teeb keegi seda tänaseni — tellimuste, arvete, tootelehtede või kliendiandmetega. Digitaliseerimise Teekaartide koostamisel näen seda mustrit kordumas: kvalifitseeritud inimene kulutab pool päeva tööle, mida valmislahendus teeks minutitega.

Mõelge oma ettevõttele: kes teie meeskonnas trükib andmeid ümber selle asemel, et teha oma tegelikku tööd?

Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul.
Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.

Teemad: müügitellimused, automatiseerimine, tehisintellekt

See artikkel on osa sarjast „Nutikas Eesti ettevõte“. Sarjas on konkreetsed lood Eesti ettevõtete digitaliseerimise teekonnalt.

Järgmine: Miks on teie e-poes vähem tooteid kui peaks? →

Kõik sarja artiklid